järgi 6 k v/k tingimisi 1 a 6 k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 a, 2) 10.06.2004.a. Pärnu MK
Tartu MK
järgi rahaline karistus 12 500 kr ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 k; väärteoasjas korduvalt karistatud,süüdistusasja
K.F-i süüdistati kohtueelsel menetlusel selles, et ta, olles karistatud Tartu Maakohtu 11.10.2006.a. otsusega
järgi rahalise karistusega 12 500 kr ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks, juhtis 31.01.2008.a. kella 15.25 paiku taas joobnuna mootorsõidukit xxxx, reg.nr. xxxx, Väike-Maarjas Lõuna tänaval. Seega K.F, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis , olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime
Esitatud süüdistuses K.F end kohtus süüdi ei tunnistanud ja kinnitas, et ta sõitis 31.01.2008.a. oma autoga, kuid alkoholi tarvitas autos peale seismajäämist. Ta oli nõus alkoholijoobe tuvastamisega alkomeetriga ja ei vaidlustanud seda. Kohus avaldas seoses vastuoludega 01.02.2008.a. ülekuulamise protokollist (tl.11) esimesed 8 rida, kus K.F on tunnistanud, et jõi 31.01.2008.a. hommikul ligi 0,5 liitrit lauaviina ja läks seejärel oma autoga sõitma, mille kohta K.F kinnitas, et rääkis politseile lauaviina joomisest, kuid alles pärast auto seismajätmist. Tunnistaja A A kinnitas, et märkas K.F-i sõitmas 31.01.2008.a. lõuna paiku Väike-Maarjas Lõuna tänaval ja otsustas teda kontrollida. Ta sõitis K.F-i Honda Accordile järgi ja peatus Lõuna tn.9 maja ees K.F-i auto taga. Tal oli silmside K.F-i autoga ja ta nägi, kui K.F väljus autost juhiukse kaudu, kedagi teist autos ei olnud. Jutuajamise käigus tundis ta K.F alkoholi lõhna ja lasi tal puhuda alkomeetrisse, mis näitas punast tuld ehk seda, et K.F oli tarvitanud alkoholi. Seejärel otsustas ta viia K.F-i jaoskonda ja kutsus sinna joobeseisundi tuvastamise tunnistajaks K V , kellel oli muidu puhkepäev. K.V juuresolekul mõõtis ta jaoskonnas oleva digialkomeetriga K.F-i joovet ja alkomeeter näitas natuke alla 1 milligrammi, mis vastab keskmisele joobele. Ta vormistas K.F-ile joobe tuvastamise protokolli. K.F ei vaidlustanud joovet ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Tunnistaja K V kinnitas, et A.A kutsus teda jaoskonda tunnistajaks alkoholijoobe tuvastamisele. Seal oli K.F, kellel A.Aosaar tuvastas digialkomeetriga alkoholijoobe ca 1 milligrammi liitri kohta. K.F ei vaidlustanud alkoholijoobe tuvastamist. Ta rääkis, et nüüd läheb tal leib minema ja palus ülejäänud vormistamise järgmisele päevale lükata. Kuna ta oli alkoholijoobes, siis anti talle kutse ilmuda järgmine päev kell10 kohale ja siis tema vormistas ülejäänud materjalid. Kirja läks see, mida K.F ise rääkis. Ta vormistas ka A.A tunnistajana ülekuulamise protokolli ja väärteoprotokolli. 2 Maakohus leiab, et objektiivne süüteokoosseis K.F-i tegevuses on tõendamist leidnud eelkõige tunnistaja A.A kohtus antud ütlustega, et ta märkas K.F-i sõitmas oma sõiduautoga ja kontrollimisel tuvastas tal tunnistaja K.V juuresolekul jaoskonnas 0,89 mg/l joobe, mida K.F ei vaidlustanud. Maakohtul puudub alus kahelda tunnistajate A.A ja K.V ütlustes, sest neid toetavad teised tõendid: protokoll K.F-i alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 7) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 6) ning väärteoprotokoll nr. AB 988340, 01.02.2008.a. Maakohus leiab, et K.F-i ütlused kohtus, et ta tarvitas alkoholi pärast sõitmist ja enne autost väljumist, ei vasta asja tehioludele, kuna ta oli kogu sõidu aeg A.A vaateväljas ja viimane ei näinud viina joomist. K.F-i need ütlused on ennastõigustavad ja antud soovist vabaneda vastutusest. K.F oli järelikult alkoholi tarvitanud enne autoga sõitma asumist ja seega on ta toime pannud kuriteo otsese tahtlusega ning kvalifikatsioon
K.F-i tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus
K.F-i karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus ka toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. K.F on varem kohtulikult korduvalt karistatud, tal on kindel elu- ja töökoht, ta pole teinud vajalikke järeldusi eelmistest karistustest ja on toime pannud taas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ning maakohus peab vajalikuks karistada teda šokivangistusega ja tingimusliku vabaduskaotusliku karistusega. Tsiviilhagi ei ole. Juhindudes KrMS § 306-313, 315, maakohus otsustas: K.F süüdi mõista
järgi ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega, millest
2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud 10 (kümne) kuu vangistuse kandmisest vabastada K.F
alusel tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 02.10.2008.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, K.F võtta vahi alla, tema vangistuse alguseks lugeda tema kinnipidamise päev.
lg.1 p.1 alusel võtta K.F-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.
alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal K.F-ile katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada K.F-i katseajal järgima
lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2 alusel kohustada K.F-i katseajal mitte tarvitama alkoholi ja 2 3 narkootikume. Välja mõista K.F-ilt (eluk. xxxx): - 30.30 kr menetluskulu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) toimiku paljundamise eest; - 6525 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. - 5771.40 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. A.Aasmaa osalemise eest kohtueelsel menetlusel ja kohtus. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik Ärakiri õige. №oremreferent /allkiri/ L.Sarnet I.Golubev Kohtuotsus jõustus 08. detsembril 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures Viru Ringkonnakohus otsustas: Välja mõista K.F-ilt kohtukulud, s. o kaitsja tasu vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 2938 krooni 20 senti riigituludesse. K.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.F-i kriminaalasjas nr 1-08-7332 kohtukulud”. №oremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.