järgi, t u v a s t a s: R.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 29.aprilli 2004.a Põhja Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 02.jaanuaril 2008.a kella 01.22 paiku Tartu linnas Võru tänaval mootorsõidukit Volkswagen Golf riikliku registrimärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani R.F toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada R.F süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 350 päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni) s.o kokku 17 500 krooni. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 350 päevamäära, s.o 17 500 krooni riigituludesse, tasub R.F kümnes võrdses osas, s.o 1 750 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. R.F süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud protokolliga joobe tuvastamise kohta (tl 1), tunnistaja Priit Kidroni poolt antud ütlustega (tl 3-4), Põhja Politseipefektuuri väärteomenetluse otsuse koopiaga (tl 7), R.F kahtlustatavana antud ütlustega (tl 10-11) ja karistusregistri väljavõttega. R.F on varem väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mida tõendab Põhja Politseipefektuuri väärteomenetluse otsuse koopia ja karistatuse õiend (tl 20). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et R.F süü
järgi on täielikult tõendamist leidnud, seega on süüdistus esitatud talle õigesti ning ta tuleb
järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.F varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on teda karistatud korduvalt ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. R.F käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et R.F poolt avaldatud kahetsust.
R.F omab töökohta ja seega kindlat sissetulekut. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.F on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest R.F keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta Eesti Vabariigis 2007.a. (tl 21) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle rahaline karistus mõista miinimumpäevamäära järgi. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, tuleb R.F-ile
alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi.
MS § 180 alusel kuulub R.F-ilt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsja tasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.F
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.