1-08-4974/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-4974 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2009 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid A.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A.D sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt eestlane, elukoht xxxxxx Karistuse kandmise algus 29.01.2008 ja lõpp 28.04.2011 Jätta A.D elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.D elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 A.D on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.04.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §422 lg.1, §215 lg.2 p.1 ja §424 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat, mida suurendati Tartu Maakohtu 13.02.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata osa võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat 3 kuud alates 29.01.2008 koos KarS §50 lg.1 p.1 sätestatud lisakaristuse kohaldamisega tähtajaga 3 aastat. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav alates varasest noorusest viljelenud riskeerivat-hoolimatut elustiili. Vangistuse ajal suhtleb kirja teel õe ja vanavanematega, vabanedes soovib elama asuda kas ema või vanavanemate juurde. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav katseajal, mis näitab, et oma varasemast käitumisest ei ole ta midagi õppinud ega järeldusi teinud. Kinnipeetav on oma sõnade kohaselt sõprade poolt väga mõjutatav ning sõltuv alkoholist. Kõik kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, kinnipeetav tunnistab, et tarvitas vabaduses alkoholi igapäevaselt ja seoses sellega kaotas ka kontrolli oma käitumise üle. Motiivi alkoholist loobumiseks ei näe. On varasemalt proovinud ka kanepit ja amfetamiini. Viru Vanglas on kinnipeetav läbinud Eluviisitreeningu, õpib tisleri erialal, osaleb rehabilitatsiooniosakonna töös. Grupitööde ja psühholoogilise nõustamise tulemusel on saavutanud suurema selguse minapildist, õppinud kaaluma valikuid ja püstitama eesmärke, jõudnud arusaamisele, et soovib vabaduses täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest, oskab leida alternatiivseid tegevusi vaba aja veetmiseks. Kinnipeetav teadvustab võimalikke riske, mis võivad viia tagasilanguseni, on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna ei ole kindel, et kinnipeetav suudab enda käitumist muuta vajalikul määral. Seni kinnipeetavale määratud mõjutusvahendid ning karistused ei ole soovitud mõju avaldanud. Arvamuse kohaselt on kinnipeetava kodus toimunud joomingud, ema ei ole ssuteline poega valvama. Kinnipeetavale on 15-l korral mõistetud rahatrahvid, kriminaalkorras on teda karistatud 5-l korral, millest ühel korral arest, kahel korral vangistus ja kahel korral tingimisi vangistus. Viimasel katseajal kriminaalhooldust soodustavad asjaolud puudusid, hoolduskavas püstitatud eesmärkide saavutamist takistas alkoholi liigtarvitamine ja toetava lähivõrgustiku puudumine. Katseajal pani toime uue kuriteo. Vangistuse ajal suhtles kinnipeetav telefoni teel emaga, kes näeb poja vabanemisel ohtusid, mis seisnevad nende pere alkoholitarvitamise harjumustes ning kinnipeetava sõbras Kxxxx Rxxxx. Kriminaalhooldusametnik leiab, et elektroonilise järelvalvega kaasnev elu võib kinnipeetavale muutuda ülejõukäivaks, kuna kodus puudub sihipärane tegevus ja ajaveetmisvõimalused on piiratud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema ja kasuisa juurde korterisse, kus kirjalikud nõusolekud ja tehnilised tingimused elektroonilise valve teostamiseks on olemas. Samas on suur risk seoses sinna elama asumisega, kuna ema ja kasuisa tarvitavad mõlemad alkoholi, mis raskendab alkoholist täielikku loobumist. Töökoht vabanemisel kinnipeetaval puudub. Arvestades olukorda tööjõuturul, kinnipeetava varasemat tööalase väljaõppe ja töökogemuse puudumist, on töökoha leidmine vähetõenäoline. Perekonnas teenib sissetulekut ainult ema (umbes 3000 krooni kuus), kinnipeetava vabanemisega võib perekonna majanduslik olukord halveneda. Toetavad lähisuhted kinnipeetaval puuduvad, varasemalt ei ole ema suutnud poja käitumist positiivses suunas muuta. Kinnipeetav on alates varasest noorusest harjunud tarvitama 2 alkohoolseid jooke. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud varasemad karistused ei ole tema käitumist suutnud mõjutada. kriminaalkorras ja Maakohtu istung Kinnipeetav A.D taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et suudab hoiduda alkoholist, ka juhul, kui kodus seda tarvitatakse. Vangistuses on kinnipeetav läbinud Eluviisitreeningu ja sotsiaalsete oskuste programmi ning pärast viimaseid õpinguid 8 tundi saab ta tisleri elukutse. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungil kinnipeetava enne tähtaega vabastamist ei toetanud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil taotlust ja leidis, et elektroonilise valvega vabanemise korral on isiku üle kehtestatud range kontroll ja see hõlmab muuhulgas ka alkoholi tarvitamist. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et A.D tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesoleval ajal kannab karistust katseajal toimepandud kuritegude eest (t.l.8-9). Muuhulgas oli tegemist kuriteoga, mis lõppes inimese surmaga. Samuti nähtub asja materjalidest, et kinnipeetaval on vabaduses olnud suuri probleeme alkoholi kuritarvitamisega ja peale alkoholi tarvitamist kaotab kinnipeetav kontrolli oma käitumise üle (t.l.3). Kuigi kinnipeetav väitis maakohtu istungil, et ta on käesolevaks ajaks oma alkoholiprobleemist aru saanud ja läbinud ka kaks vastavat sotsiaalprogrammi vangistuses, leiab maakohus, et käesolevaks ajaks on möödunud siiski liiga vähe aega, et otsustada selle üle. Siinkohal arvestab maakohus ka kinnipeetava kodust olukorda ja ema kahtlustusi, et seoses nende pere alkoholi tarvitamise harjumustega on oht, et ka poeg jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist. Ema sõnade kohaselt elavad naabruskonnas edasi ka poja sõbrad, kes tarvitavad alkoholi ja on krimnaalkorras karistatud. Asja materjalide kohaselt ei ole kinnipeetaval vabanemise korral olemas töökohta, kuhu kohe tööle asuda. Samas on tal seoses eelmiste karistustega suured võlad. Perekonnast töötab vaid ema, kelle sissetulek on väga väike, mistõttu ema ei ole 3 vabanemise korral poega võimeline materiaalselt toetama. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, hariduse, eriala ja töökogemuse puudumist, probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning üldist olukorda tööjõuturul, eriti maakohtades, ei ole kinnipeetava poolt töökoha kohene saamine tõenäoline. Materiaalsetesse raskustesse sattumine suurendab aga ohtu, et oma elujärje parandamiseks võib kinnipeetav panna toime uusi, eelkõige varavastaseid, kuritegusid. Arvestades ka elektroonilise valve kohaldamisega seotud suuri piiranguid, leiab maakohus, et antud juhul võib katseaja kontrollnõuete järgimine osutuda kinnipeetavale liiga raskeks, mistõttu suureneb uute kuritegude toimepanemise oht. Eelkõige peab maakohus siin silmas olukorda, kui töökoha mittesaamisel veedab kinnipeetav suure osa ajast kodus, kus kuritarvitatakse alkoholi. Kuigi formaalselt on käesoleval ajal täidetud nõuded elektroonilise valve kohaldamisega isiku vabastamiseks enne tähtaega (s.o. tähtaeg saabunud ja elukoha vastavus), leiab maakohus, et antud juhul on A.D vabastamine ennatlik. Kuna kinnipeetav kannab karistust alles alates 29.01.2008 ja lõpp on 28.04.2011, on ta, arvestades tema isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid, käesolevaks ajaks kandnud ära liialt vähe talle mõistetud karistusest. Maakohus leiab, et kinnipeetaval tuleb vangistuses viibida kauem, et oleks võimalik põhjendatult veenduda selles, et vabaduses on A.D edaspidi võimeline elama seaduskuulekalt. Samuti leiab maakohus, et A.D puhul on tingimisi enne tähtaega vabanemine oluliselt kergem ilma elektroonilise järelevalve kohaldamiseta. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4