← Eesti

1-09-3958/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprill

  1. kohtumaja Kriminaalasja number a Pärnu Maakohtu Kuninga tn. 1-09-3958 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi F.H süüdistuses KarS § 424 järgi käskmenetluses Süüdistatav F.H isikukood xxx, xxx Varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 18.10.2004.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 188 alusel tingimisi vangistus: 1a katseaeg:1a 6k; väärteokorras 21- l korral karistatud, 2 trahvi tasumata tõkend: elukohast lahkumise keeld 16.03.2009.a Kaitsja Vandeadvokaat Viktor Kozlov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.H KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära (1 päevamäär 71 krooni) s.o summas 14 200 (neliteist tuhat kakssada) krooni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta F.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.H-lt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja tasu riigi õigusabi eest 495 (nelisada üheksakümmend viis) krooni ja 60 senti. 1 Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või Swedbank´is nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  3. Selgitusse märkida „ F.H vastavalt sundraha / kaitsjatasu 1-09-3958“. Rahaline karistus tasuda kohtuotsuse jõustumise hetkest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 1020034796011 või Swedbank´is nr
  4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064858 ning selgitus „nimi 109-3958 rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse Edasikaebamise kord kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.H süüdistatakse selles, et olles Lääne Politseiprefektuuri poolt karistatud 09.06.2008.a. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga: 13 680 krooni (trahv tasutud) ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, seega olles isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis 10.
  5. 2009.a kella 22.05 ajal kerges alkoholijoobeseisundis (0,46 mg/l) Pärnu linnas xxx maja juures xxx tänava ja xxx puiestee vahelisel lõigul suunaga xxx puiestee poole mootorsõidukit xxx registreerimisnumber xxx. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest, pani F.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku: süüdi tunnistada F.H KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ( päevamäär 71 krooni), s.o summas 14 200 (neliteist tuhat kakssada) krooni riigituludesse. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta F.H-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustus järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, põhjendatud on süüdistatavate karistamine prokuröri poolt taotletud rahalise karistusega. Põhjendatud on ka lisakaristuse kohaldamine. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Süüdistatavalt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Anu Tammeniit kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.