← Eesti

1-07-7918/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 . mai 2009.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 28.aprill 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7918 Ko

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ajavahemikul september 2003 kuni 31.03.2006 ja karistuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul 22.07.2005 kuni 30.07.2005 ja karistuseks mõista 4 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Süüdi tunnistada G.

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ajavahemikul 07.04.2006 kuni 03.11.2006 ja karistuseks mõista 3 aastat vangistust. Süüdi tunnistada G.

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ajavahemikul juuni 2006 kuni 13.07.2006 ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 06.04.2006 mõistetud kandmata karistuse, 2 a 6 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 kuuluvad omavahel liitmisele eelnevalt mõistetud ja liidetud karistused, s.o vangistus 2 aastat 6 kuud ja vangistus 5 a 6 kuud, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul alates 29.03.2005 kuni 30.03.2005, s.o. 2 päeva ja seejärel alates 05.12.2006 kuni 01.06.2007, s.o. 5 kuud ja 27 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulub 5 aastat ja 3 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse täitmisele pööramisel. 3 Sama kohtuotsusega süüdimõistetud F.L ja õigeksmõistetud Telman Agamõljevi suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. KarS prg. 209 lg 2 p.1,2,3 järgi mõisteti G.D süüdi selles, et tema - - - - septembris 2003, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, pettis varalise kasu saamise eesmärgil xxxxxx, Xxxx-xxxxxxxx xx asuvas XXXXX filiaalis V. S. välja 6 talvist töökombinesooni hinnaga (a´495.60 kr/tk), kokku 2973,60 krooni ning järgmisel päeval 10 tk sarnast kombinesooni hinnaga (a´496.60 kr/tk), kokku 4966 krooni. 14.09.2003 XXXXX linnas XXXXXXXXX tn-l asuval parkimisplatsil esitas V. S. G.D-le 12.09.2003 koostatud arve talle müüdud töökombinesoonide eest summas 7929,60 krooni tasumistähtajaga 22.09.

  1. Sellele arve G.D allkirjastas, lisades samuti oma isikukoodi, aktsepteerides nii arvel olevat summat ning süvendas V. S.is veendumust arve tasumisest 22.09.2003 aastaks. G.D jättis aga V. S.ile arvel oleva summa tasumata, saades kokku 16 talvise töökombinesooni omandamisega, varalist kasu ning V. S. esemetest ja rahast ilmajäädes varalist kahju 7929,60 krooni. samuti tema, aprillis 2004, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, XXXXXX, XXXXX tn-l asuvate garaažide juures pettis varalise kasu saamise eesmärgil A. L. välja puitmaterjali muretsemise ettekäändel raha, millest A. L. 29.04.2004, tasus G.D-le saematerjalide kogumaksumusest, 13 800 kroonist, küsitud 50% ettemaksu s.o 6900 krooni, millise summa saamist G.D kinnitas OÜ O. nimelt väljastatud kviitungiga nr 174, kuid G.D jättis A. L.ile saematerjali hankimata ja tarnimata ning omastas saadud rahasumma, saades ise varalist kasu ning A. L. rahast ilmajäädes varalist kahju 6900 krooni. samuti tema, oktoobris 2005, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, sai tuttavalt isikult, K. L. teada, et viimasel tuleb taotleda Autoregistrikeskuselt (ARK) uute juhilubade väljastamist. G.D pettis varalise kasu saamise eesmärgil, lubadusega kiirendada juhilubade saamist K. L. XXXXXX, eeluurimisega täpselt tuvastamata kohas, , eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal välja 3500 krooni. Seejärel tekitanud K. L. arusaama juhilubade vajalikkusest Venemaale sõitmiseks, sai ta , eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas V. L. K. L. vahendusel, veel 1500 krooni ning olles veendunud, et G.D tegutseb poja K. L. huvides tasus V. L. K. L. kaudu 2006.a. veebruaris, täpselt tuvastamata ajal ja kohas, G.D-le veel 10 000 krooni, millised summad G.D omastas, kuid juhilube K. L. ei saanud. Seega sai G.D varalist kasu kokku 15 000 krooni ning K. L. 3500 krooni ja V. L. 11500 krooni suuruse varalise kahju. samuti tema, detsembris 2005, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kohas, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles 2005 a 4 - - - oktoobrikuus viinud K. L. eksitusse temale uute juhilubade muretsemises XXXXXX, XXXXXXXX XXX XXX, asuvast ARK´ist, millega oli loonud K. L. veendumuse tema kasuks tegutsemisest, pettis G.D K. L. välja 2800 krooni, metsamaterjaliga äritegevuse eesmärgil Venemaale sõitmiseks viisa vormistamiseks, mille tulemusena G.D sai K. L. viisa eest tasumiseks 2800 krooni, kuid viisat ei muretsenud ja saadud raha omastas, saades varalist kasu ning K. L., viisat saamata 2800 krooni varalist kahju. samuti tema, detsembris 2005 , eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, xxxxxx, XXXXX XX XX, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles detsembris 2005 teada saanud K. L. ja V. L. kavatsusest müüa osa E. L. omanduses olevast 2400 ruutmeetrilisest hoonestatud kinnistust, XXXXX X XX, XXXXX linn, viis K. L. ja V. L. kokku A. V., G. L. ja E. S.´aga, kui võimalike ostjatega. Seejärel G.D teades, et K. L.l puudub sissetulek tegi ettepaneku K. L. investeerida tema firmasse OÜ I. G. 200 000 krooni palkide ostuks Venemaalt rahadest, mis pidid laekuma kinnistu müügist, lubades K. L.le 50% osalust nimetatud firmas. Seejärel 12.jaanuaril 2006 a sõidutas G.D V. L., viimase abikaasa E. L. ja K. L. Viljandisse, Tallinna mnt 8 notaribüroosse, kus notar V. A. poolt koostatud kinnisasja ostu-müügi - ja asjaõiguslepinguga müüs E. L. 2400 ruutmeetrilise kinnistu XXXXXX, XXXXX XX XX koos sellel asuva ehitisega 700 000 krooni eest, A. V., G. L. ja E. S.´ale. G.D, saades teada, et müügisummast on ostjate poolt müüjale tasutud 500 000 krooni ja sellest 150 000 krooni on tasutud sularahas, sõitis koos K. L.ga Pärnus, Papiniidu tn 10 kaubakeskuse „Kaubamajakas“ ees olevasse parklasse, kus K. L. OÜ I. G. osanikuks saamise lubadusest eksitusse viiduna andis eelnevalt V. L.lt saadud 140 000 krooni üle G.D-le, millest viimane andis K. L.le tagasi 2000 krooni ning kandis samas 138 000 kroonist 10 000 krooni OÜ I. G. arvele Hansapangas, jättes aga K. L. OÜ I. G. äriregistri B-osa kaardile juhatuse liikmena kandmata, K. L. tööraamatusse osaühingus töötamise kohta märke tegemata ja palkideostu investeerimata, omastades saadud raha ja saades varalist kasu, V. L. varalist kahju 138 000 krooni. samuti tema, 18.jaanuaril 2006 a kella 08.00-09.15 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil ja olles 12.01.2006 viinud V. L. eksitusse poja K. L. OÜ I. G. osanikuks olemisest ning tema poolt varem antud 138 000 kr investeerimisest palkide ostuks Venemaalt, pettis V. L.lt välja Venemaalt palkide ostmiseks rahaliste vahendite puudumise ettekäändel veel sularaha 25 000 krooni, kuid mingit metsamaterjali ta ei hankinud ega tagastanud raha V. L.le, saades ise varalist kasu ning V. L. varalist kahju 25 000 krooni. samuti tema, 24.jaanuaril 2006 kella 11.00-12.00 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, pettis V. L. välja Venemaalt palkide ostmiseks veel puudu jääva rahasumma 9500 krooni, millise rahasumma kandis V. L. G.D osalusega OÜ I. G. arvele, kuid puitmaterjali ta ei 5 - - - muretsenud ja saadud rahasumma omastas, saades ise varalist kasu ning V. L. varalist kahju. samuti tema, veebruaris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas, olles teada saanud, et K. L.l puudus G.D-le koostatud elamuprojekti kinnitamise ajal lepinguline suhe projekteerimisbürooga “R.”, varalise kasu saamise eesmärgil ja kokkuleppel F.L-iga, petsid V. L.lt välja 20 000 krooni, lubadusega saavutada kohtuväline kokkulepe Tallinnas advokaadibüroo R. esindava advokaat A. R. ja projekteerimisfirma „R.“ vahel ja millise rahasumma V. L. kandis 14.veebruaril 2006 OÜ I. G. kontole Hansapangas. G.D, teades, et tegelikkuses esineb advokaat A. R. F.L, et projekteerimisbüroo ”R.” õiguskaitseorganitele ega kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks avaldusi esitanud ei ole, said nad F.L-iga pettusliku tegevuse läbi varalist kasu, põhjustades V. L.le 20 000 krooni suuruse varalise kahju. samuti tema, veebruaris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, olles teada saanud V. L. ja K. L. kahtlustest, et 12.01.2006 Viljandis Tallinna tn 6 notar V. A. poolt tõestatud XXXXXX XXXXX XX kinnistu ostumüügi lepingu sõlmimise eelduseks olevaid suulisi kokkuleppeid eiratakse ja kinnistu on A. V., G. L. ja E. S.a poolt omandatud pettuslikult, lõi G.D V. L.s ja K. L.s ebaõige ettekujutuse neile võõra, eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelise isiku abist kinnistu omandisuhte muutmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks lepingujärgsete omanikega, misjärel 02.märtsil 2006, maksis V. L. G.D-le ja Kolja nimelisele isikule 100 000 krooni, nn. „tööraha“. Seejärel 08.03.2006, kella 13.00-14.00 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, G.D , eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelise isikuga kooskõlastatud tegevuskava kohaselt, sõidutas kannatanutele tundmatu „Kolja“ nimelise meesterahva XXXXXX, XXXXX XX XX kinnistule. Nähes, et V. L. ja K. L. on veendunud „Koljaks“ kutsutava isiku abis XXXXXX, XXXXX XX XX kinnistu tagasiostmisel ning kannatanutes nende kasuks tegutsemises, ebaõige ettekujutuse süvendamiseks kutsus XXXXX XX XX kinnistule kohale ka A. V., G. L. ja E. S.a. Seal lavastasid „Kolja“ nimeline isik ja J.Poddunõi A. V. ja Kolja vahelise vaidluse, mille tulemusel K. L. poolt koostati kinnistu müügisumma tagasimakse graafik. Samuti andis V. L. „Kolja“ nimelisele isikule üle 200 000 krooni kui esimese sissemakse kokkulepitud 760 000 kr suurusest XXXXX XX XX kinnistu tagasiostu hinnast, üle andmiseks V., L. ja S.. G.D teades, et tegelikkuses Koljaks kutsutav isik XXXXX XX kinnistu omandisuhte muutmiseks V. L. ja K. L. kasuks ei tegutse, sai ise koos „Kolja“ nimelise isikuga varalist kasu, V. L. varalist kahju 300 000 krooni, milline on suur varaline kahju. samuti tema, l4.märtsil 2006, õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, XXXXXX, XXXX XX X vahetus läheduses ( kauplus “J.”) asuval parkimisplatsil, varalise kasu saamise eesmärgil ning olles Telman Agamalõjevi vahendusel ja ettepanekul teada saanud oma rahalist seisu parandada soovivast I. L., pettis I. L. välja 40 000 krooni, lubadusega paigutada laenatud summa metsamaterjali ülestöötlemisse ja müüki ning 6 - - - - - tagastada laenusumma 10 % tulusamana. Sellest summast andis G.D 20 000 krooni T.Agamalõjevile samal päeval, teavitades viimast, et raha pärineb I. L.. Tegelikkuses G.D raha kuhugi ei investeerinud ega tagastanud seda ka I. L., vaid omastas, põhjustades I. L. pettusega 40 000 kr suuruse varalise kahju, saades ise varalist kasu 20 000 krooni ja T.Agamalõjev varalist kasu 20 000 krooni. samuti tema, 20.märtsil 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Läänemaal, Virtsu sadamas, varalise kasu saamise eesmärgil, olles alusetute lubadustega metsamaterjali ülestöötlemisest ja müügist tulu teenida viinud I. L. eksitusse ning saavutanud I. L. usalduse, pettis I. L.´kilt välja tindipüüki investeerimisest 10% lisatulu teenimise kohta ebaõige ettekujutuse loomisega 11 000 krooni, kuid raha kuhugi ei investeerinud ning omastas selle, saades varalist kasu, I. L. varalist kahju 11000 krooni. samuti tema, 31.märtsil 2006 kella 13.00-13.15 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil pettis V. L. välja 8000 krooni, milline rahasumma pidi minema piiril seisvate palkide eest tollimaksu tasumiseks. V. L., uskudes lubadust üle antud summa palkide müügist tagasi saada ning olles SEB Eesti Ühispanga kontoris Rüütli tn 40 kontolt raha välja võtnud, andis G.D-le üle sularahas 8000 krooni, kuid mingeid palke piiril ei seisnud, toolimaksu nende eest ei tasutud ning raha omastati G.D poolt, seega sai G.D varalist kasu ja V. L. varalist kahju 8000 krooni. samuti tema, 07.aprillil 2006 kella 11.30-12.00 vahelisel ajal XXXXX linnas, varalise kasu saamise eesmärgil pettis V. L. palkide eest käibemaksu tasumise vajalikkusest vale ettekujutuse loomisega välja 15700 krooni, mille V. L., uskudes G.D lubadust üle kantud summa palkide müügist tagasi saada, kandis G.D osalusega OÜ I. G. arvele. G.D, raha omastamisega ja tagastamata jätmisega, sai varalist kasu. V. L. varalist kahju 15 700 krooni. samuti tema, 27.aprillil 2006, kella 09.00-10.00 vahelisel ajal, varalise kasu saamise eesmärgil pettis V. L. tollilaost palkide äravedamise eest tasumise vajalikkuse põhjendusel välja raha. V. L., uskudes G.D lubadust üle kantud summa palkide müügist tagasi saada, kandis XXXXX linnas G.D osalusega OÜ I. G. arvele 9200 krooni, kuid mingit palkide vedu ei toimunud. G.D, raha omastamisega ja tagastamata jätmisega, sai varalist kasu, V. L. varalist kahju 9200 krooni. samuti tema, 13.mail 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, varalise kasu saamise eesmärgil, olles varasemate alusetute lubadustega veennud I. L.ki talle raha üle andma, lõi telefoni teel I. L. ebaõige ettekujutuse, et viibib Venemaal ja raha on vaja Venemaalt kahe metsamaterjali sisaldava vaguni eest kiirelt tasumiseks, misjärel T.Agamalõjev, teades, et G.D viibib tegelikkuses XXXXXX, sõidutas eksitusse viidud I. L.i kaubakeskuses „K.“ asuvasse AS Hansapank kontorisse XXXXXX, XXXXXXXXX XX XX, kus I. L. kandis G.D poolt nimetatud OÜ I. G. kontole AS Hansapangas 25 000 krooni, teades et tegelikkuses I. L. saadud 25 000 krooniga 7 - - - Metsamaterjali eest ei tasuta. Sellest summast andis G.D, 13.05.2006 a 10 000 kr T.Agamalõjevile kui pettusele kaasaaitajale. Pettusega põhjustas I. L. 25 000 kr suuruse varalise kahju, saades ise varalist kasu 15 000 krooni ja T.Agamalõjev varalist kasu 10 000 krooni. samuti tema,
  2. mail 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, Läänemaal, Virtsu sadamas, varalise kasu saamise eesmärgil ja alusetute lubadustega Metsamaterjali ülestöötlemisest ja müügist tulu teenimisega pettis I. L. välja Venemaalt kahe Metsamaterjali sisaldava vaguni eest tasumise vajalikkust ettekäändeks tuues raha, mille tulemusena. I. L. kandis G.D poolt nimetatud OÜ I. G. kontole AS Hansapangas 12 000 krooni. G.D, raha omastamisega ja tagastamata jätmisega, sai varalist kasu, I. L. varalist kahju 12 000 krooni. samuti tema, olles 2006 veebruaris teada saanud V. L. ja K. L. kahtlustest, et 12.01.2006 Viljandis, Tallinna tn 6 notar V. A. poolt tõestatud XXXXXX XXXXX XX XX kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimise eelduseks olevaid suulisi kokkuleppeid eiratakse ja kinnistu on A. V.´i, G. L.´e ja E. S.´a poolt omandatud pettuslikult ning olles 02.03.2006 ja 08.03.2006 loonud V. L.s ja K. L. ebaõige ettekujutuse neile võõra, eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelise isiku abist kinnistu omandisuhte muutmiseks ja läbirääkimiste pidamiseks lepingujärgsete omanikega, mille tulemusel maksis V. L. G.D-le ja eeluurimisega tuvastamata „Kolja“ nimelisele isikule 300 000 krooni, pettis V. L.lt välja 12 000 krooni ettekäändel, et raha kuulub üleandmisele „Kolja“ nimelise isiku advokaadile A. V. Narva piiril kinni peetud „Kolja“ nimelise isiku vabastamiseks ja kautsjoni tasumiseks. Selleks 02.juunil 2006 kella 11.0012.00 vahelisel ajal, XXXXX linnas XXXXX XX X bussijaamas andis V. L. F.L-ile, kes esines advokaat A. V., üle 12 000 krooni. G.D teades, et advokaat A. V. on tema poolt väljamõeldud isik, et A. V. ajavahemikul juuni - detsember 2006 esineb tema ettepanekul ja temaga eelnevalt kooskõlastatud tegevuskava alusel F.L, sai varalist kasu, V. L. varalist kahju 12 000 krooni. samuti tema, oktoobris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil ja eelneval kokkuleppel F.L ja Telman Agamalõjeviga, leppisid kokku kelmuse toimepanemises T. L. suhtes, mis seisnes selles, et T.Agamalõjev ja F.L veensid T. L., et hangivad temale Bakuust 60 tonni diiselkütust hinnaga 10 kr/l ja F.L osalusega OÜ E. arveldusarvet kasutades toimetavad selle Eestisse,
  3. oktoobril 2006 kella 15.30 ajal, olles F.L-ilt teada saanud kütusevaguni saabumisest Valga linna, kandis T. L., tollimaksu tasumiseks ja F.L nõuandel ning T.Agamalõjevi kinnitusel,
  4. oktoobril 2006 kell 14.53 osaühingu E. arvele SEB Eesti Ühispangas 50 000 krooni. Selle summa võttis F.L samal päeval XXXXXX, XXXXXX XX XX asuvast SEB Eesti Ühispanga kontoris OÜ E. arvelt välja ning andis sellest koheselt G.D-le 40 000 krooni. Tegelikkuses F.L, T.Agamalõjev ega G.D T. L.ile diiselkütust ei hankinud ega tollimakseid tasunud, tekitades pettusega T. L.ile 50 000 8 - kr suuruse varalise kahju. G.D sai varalist kasu 19 000 krooni, F.L vähemalt 10 000 krooni varalist kasu ja Telman Agamalõjev 21 000 krooni varalist kasu. samuti tema, oktoobris-novembris 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, varalise kasu saamise eesmärgil, tegi S. J. ettepaneku osta osa Pärnumaal, Paikuse vallas, Silla külas, XXXXXXXX XXX XX asuva kinnistu vahetus läheduses asuvast maatükist. G.D lõi S. J. ebaõige ettekujutuse naaberkinnistust müüdavast 2000 ruutmeetrist maast, detailplaneeringu muutmisest, õigusest esineda võõrandamisel vahendajana ning kinnistuomanikule broneeringutasuna 50 000 krooni tasumisest. Eeltoodust eksitusse viidud S. J. maksis 03.novembril 2006 Valgas kaupluse „S.“ esisel platsil G.D-le ettemaksuna 100 000 krooni, millist raha saamist kinnistu ostmiseks kinnitas G.D allkirjaga. Samas G.D teadis, et tegelikkuses puudub tal õigus ja volitus V. talu omaniku H. A. talumaade jagamiseks tükkideks, detailplaneeringu algatamiseks ja maatükkide võõrandamiseks. S. J.ilt saadud raha 100 000 krooni omastamisega sai ta varalist kasu ja S. J. varalist kahju. KarS prg. 199 lg 2 p.4,8 järgi on G.D mõistetud süüdi selles, et tema - - - ajavahemikul 22.07.2005 kella 10.00-st kuni 30.07.2005 kella 09.30-ni, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, järeletehtud võtmega ukselukustuse avamise teel, tungis sisse XXXXXX, XXX XX XX-XXX A.A. elukohta, kust varastas magamistoa riidekapis asuvast lukustamata laekast OÜ „P. R.“ kuuluva sularaha summas 95 000 krooni. juunis - juulis 2006, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, mitmel korral, järeletehtud võtmega ukselukustuse avamise teel tungis sisse XXXXXX, XXX XX XX-XXX A.A. elukohta ja järeletehtud võtmega seifilukustuse avamise teel, varastas A.A.le kuuluvat sularaha summas 125 000 krooni. 13.juulil 2006, päevasel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, järeletehtud võtmega ukselukustuse avamise teel, tungis sisse XXXXXX, XXX XX XXXXX A.A. elukohta ja varastas korteris asuvast diplomaatkohvrist A.A.le kuuluvat sularaha summas 4 000 krooni. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja adv. Ants Nõmmik maakohtu otsuse tühistamist G.D süüdimõistmises kõigis kelmuse episoodides ja uue otsusega ta KarS prg. Lg 2 p.1,2,3 järgi õigeks mõista. KarS prg. 199 lg 2 p.4,8 järgi taotletakse uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Kaitsja on seisukohal, et kaitsealuse süü V. S.’ilt töökombinesoonide väljapetmises ei ole mingilgi viisil ilma igasuguste kõrvaldamata kahtlustusteta tõendamist leidnud ja seetõttu tuleb kaitsealune nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Esimese astme kohtus leidis tuvastamist asjaolu, et süüdistatav tegi kõik endast sõltuva selleks, 9 et lahendada nimetatud probleem saadud kauba eest kiiremal ja täielikul tasumisel, kuid G.D-st mitteolenevatel asjaoludel ei võimaldatud süüdistataval enda kohustusi lõpuni täita. Nimetatut kinnitab mh ka V. S. ning kaitsjale on arusaamatu, kuidas sai G.D toime panna nimetatud kelmuse episoodi V. S.’i suhtes, kuigi kaitsja arvates jäigi töökombinesoonide omanikuks juriidiline isik OÜ L. M. S.. Ka kinnitas kohtuliku arutelu ajal G.D jätkuvalt, et raha on ta nõus ära maksma, kuid ei tea, kellele. G.D kaitsja on ka seisukohal, et kaitsealuse süü nii A. L.’ilt puitmaterjali eest raha väljapetmises kui ka K. L. juhilubade eest 3500 krooni ja viisa eest 2800 krooni väljapetmises ei ole samuti ilma kõrvaldamata kahtlustusteta tõendamist leidnud ja seetõttu tuleb kaitsealune nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Vaidlus puudub selles, et G.D , saades saematerjali eest ettemaksu summas 6900 krooni, edastas nimetatud rahasumma koheselt OÜ O. juhatuse liikme kätte ning antud episoodis ei soovinudki kohus välja selgitada, kas OÜ O. juhatuse liikme poolt antud ütlused olid antud enda süüst vabastamiseks või mitte. Kaitsja arvates ei ole vaidlust selles, et OÜ O. tegeles saematerjali valmistamisega ning siiani ei ole välja selgitatud, millisel põhjusel jättis hoopiski OÜ O. enda kohustuse peale ettemaksu saamist A. Lazovik’i ees täitmata. G.D süü nimetatud teos puudub ja tema tegu ei saa mitte kuidagi vastata kelmuse koosseisulistele tunnustele. Ka ei ole tõendatud, et G.D sai kuritegelikku tulu summas 6900 krooni. Kannatanu K. L. suhtes väidetava kelmuse toimepanemine G.D poolt põhineb kannatanu ennastõigustavatel ütlustel ning kaitsja on seisukohal, et muid tõendeid peale kannatanu taoliste ütluste kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud. Nii kannatanu ema pr. V. L. ütlused ega ka teised kohtus uuritud tõendid ei kinnita G.D poolt nimetatud kuriteo toimepanemist ning G.D tegevust ei saa mitte kuidagi kvalifitseerida kelmusena. Ka ei ole tõendamist leidnud G.D poolt kuritegeliku tulu saamine K. L.. G.D süü V. L. mitmete rahasummade väljapetmises nii üksi kui ka koos kaassüüdistatava F.L-iga ei ole tõendatud antud kohtuliku uurimise käigus, mistõttu nimetatud kelmuse episoode ei ole võimalik G.D-le inkrimineerida. Kaitsealuse tegevus ei vasta kelmuse objektiivse koosseisu tunnustele nimetatud süüdistuse episoodis. Ka on ebaõige Pärnu Maakohtu seisukoht, et kuna süüdistatavate ütlused on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega, siis sellega on süüdistatavate ütlused automaatselt ümber lükatud. Ka ei kinnita G.D süüd kelmuse toimepanekus kaassüüdistatava F.L ütlused. Vaidlus puudub selles, et F.L on enda ütlustega püüdnud teadlikult süüstada eelkõige kaassüüdistatavat G.D saavutades seeläbi ka eesmärgi – kergema karistuse – vangistuse katseajaga. Pärnu Maakohus on jõudnud järeldusele, et G.D süü I. L.’i suhtes kelmuse toimepanekus on samuti tõendatud, kuid kaitsjale jääb arusaamatuks, 10 millise siseveendumuse kujunemisel kohus sellisele järeldusele jõudis. OÜ-t I. G., millise firma arvele kannatanu raha kandis, tegeles reaalse igapäevase majandustegevusega ning kannatanult saadud rahalised vahendid läksid firma majandustegevusse. See aga, et firma tegevus ei olnud ootuspärane ning saavutamata jäi loodetud kõrge kasum ka kannatanul, ei tähenda seda, et G.D on toime pannud kelmuse I. L.’i suhtes. G.D süü väidetavate kelmuste toimepanemises S. J. ja T. L.’ilt puudub ning nagu ka kohtuliku uurimise käigus selgus, laekus raha OÜ E. arvele, firma arvele, mida ei ole kunagi juhtinud J. Podddubnõi, vaid hoopiski F.L. Seega ei ole kohus andnud omapoolset hinnangut kaassüüdistatavate vastuolulistele ütlustele, pidades õigeteks F.L ennastõigustavaid ja G.D süüstavaid ütlusi. G.D avaldas ka kohtuliku uurimise ajal, et ta soovib kiiremas korras heastada S. J.’ile tekitatud kahju, kuid kelmust tema toime ei ole pannud. Ka on kaitsja arvates kohtuliku uurimise käigus jäänud tuvastamata nimetatud episoodi puhul kelmuse objektiivse koosseisu tunnused G.D tegutsemises. G.D on oma süüd varguse toimepanemises A. A. korterist tunnistanud ning ka kahetsenud enda tegu, mistõttu kaitsja ei nõustu esimese astme kohtuga, nagu puuduksid G.D suhtes karistust kergendavad asjaolud. Ka on G.D kohtuliku uurimise käigus korduvalt kinnitanud ja kahetsenud oma süüd. Ülaltoodut arvestades on kaitsja arvates tuvastamist leidnud, et Pärnu Maakohus on endapoolse kohtuliku uurimise läbi viinud puudulikult ja ühekülgselt. Eelnevat arvesse võttes aga ei vasta Pärnu Maakohtu otsuses toodud ja väidetavalt G.D süüd kinnitavad järeldused käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele, mistõttu on kaitsja arvates esimese astme kohus olulisel määral rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga tuli alljärgnevatele järeldustele. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning selles väljendatakse pigem arusaamatust, miks maakohus tõendeid selliselt hindas ja taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ning sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist temale inkrimineeritud kelmuse episoodides. 11 Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatava süü , tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ja temale konkreetse vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud karistuse ja seega ka liitkaristuse osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Põhjalikult ja veenvalt on maakohus ka otsuses selgitanud omapoolset tõendite eelistust – miks eelistab süüdistatava ja kannatanute sisuliselt erinevate ja omavahel vastuolus olevate ütluste puhul, just kannatanute ütlusi. Maakohtu sellekohane järeldus rajaneb nii süüdistatava kui ka kannatanute poolt antud ütluste põhjalikul analüüsil ning nende kõrvutamisel teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja kohtu poolt tuvastatud tehioludega. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et vastuvaidlematult on kindlaks tehtud, et kaassüüdistatav F.L on teadlikult süüstanud G.D ja seda eesmärgiga kergendada enda olukorda saavutamaks kergema karistuse mõistmine. Andes ütlusi G.D vastu, annab kaassüüdistatav F.L ütlusi ka enda vastu. Seetõttu ei ole tegemist olukorraga, kus üks süüdistatav süüdistab alusetult teist süüdistatavat ja teeb seda . Nendel põhjendustel ei pea kohtukolleegium õigeks käsitleda ka F.L ütlusi kaassüüdistatava vastu rõõnana. Asjakohatu on ka kohtukolleegiumi arvates võrrelda süüdistatavatele G.D-le ja F.L-ile kelmuste eest mõistetud karistusi. Esiteks, kelmuseepisoodide arv, milles on süüdistatavad süüdi mõistetud on erinev – G.D 19, F.L
  5. Võrreldaval ajavahemikul on see arv vastavalt 5 ja
  6. G.D-le on 5 kuriteoepisoodi eest mõistetud 3 aastat ja F.L-ile 2 aastat vangistust. Kohtukolleegium on seisukohal, et isikule, kes ise oma tegu tunnistades selle teo hukka mõistab ja seda kahetseb, võib olla riigi poolt avaldatav hukkamõist väiksem, kui isikule, kes oma süüd ei tunnista. Vaidlust ei ole selles, et G.D-le mõistetud lõplik karistus sai olla vaid reaalne vangistus, sest kuriteod on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. F.L selliseid piiranguid karistuse mõistmisel ei esine. Vaidlustatud kohtuotsuse motiveerituse osas märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
  7. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-8500 L. Kala süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav . Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on kohus eraldi pööranud tähelepanu ka süüdistatava ja tema kaitsja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ning motiveeritult need ümber lükanud. Esitatud apellatsioonis korratakse sisuliselt 12 neid väiteid, millistega vaidlustati süüdistust maakohtus. Apellant ei nõustu maakohtu otsuses toodud järeldustega ja taotleb tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Seejuures märgib kohtukolleegium, et üks tõendite hindamise põhinõue on järgmine: kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsus 3-1-1-77-05). Kohtukolleegium aga ei ole selliseid vigu maakohtu otsuses tuvastanud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on G.D süü tuvastamisel ja oma järelduste tegemisel järginud Riigikohtu seisukohti sedaliiki kuriteoasjades ja tuvastanud kõik kelmuse kuriteokoosseisu kohustuslikud elemendid. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi kuna nõustub nendega täielikult, kuid omalt poolt märgib apellatsiooni põhiliste väidete osas järgmist. Otsustamaks, kas tegemist on tavalise äritehinguga, mis süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel ebaõnnestus või on tegemist kelmusega KarS prg. 209 mõttes, on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-124-00 märkinud, et piiritlemaks tsiviilõiguslikku vastutust kuriteokoosseisu realiseerimisest süüdlase poolt tuleb silmas pidada, et sageli on KrK § 143 kirjeldatud kuriteokoosseis maskeeritud tsiviilõigusliku lepinguga ning määravaks on asjaolu, millal tekkis süüdlasel tahtlus lepingu tingimusi rikkuda. Kui on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne lepingu sõlmimist plaanis selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse teel eksitusse, on teiste kuriteokoosseisu elementide olemasolul tegemist kelmusega (p 6.2). Seejuures on Riigikohus ka selgitanud, et tahtluse tuvastamisel ei saa arvestada mitte ainult süüdistatava ütlusi vaid hinnata tuleb ka tema käitumise objektiivset külge nii enne kui pärast lepingu sõlmimist. Objektiivseteks asjaoludeks, mis viitavad kelmusele võivad olla näiteks kohustuste võtmine, mis süüdlase olukorda arvestades on ilmselt ebareaalsed, maksete mittetasumine perioodil, kui süüdlase käsutuses olnud vahendid seda võimaldanuks, uute kohustuste võtmine, mis raskendavad juba olemasolevate täitmist aga samuti süüdlase käitumine varem esinenud analoogilistes situatsioonides jms.(p.6.3). G.D on mõistetud süüdi 19-s kelmuse episoodis, mis viitab süstemaatilisele ja eesmärgipärasele tegevusele. Kaaskodanikelt raha väljapetmine oli muutunud G.D elustiiliks. Sellisel viisil hankis G.D vahendeid oma kasiinosõltuvuse rahuldamiseks. Süüdistatava väited, et temal ei olnud tahtlust kedagi petta ja tegemist on läbikukkunud äriideedega, on paljasõnalised. Süüdistatava tahtluse osas märgib kohtukolleegium veel järgmist. Naiivne on loota, et süüdlane ise tunnistab, et tal 13 oli kavatsus petta kannatanut juba enne lepingu sõlmimist. Seetõttu on maakohus põhjendatult tuvastanud süüdlasel kelmuse tahtluse juba tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisel just tema objektiivse käitumise põhjal. Kelmuse puhul on peamise tähendusega, kuidas mõtestada pettuslik tegu. Pettuslik tegu (petmine) seisneb selles, kui toimepanija enda käitumisega või väidetega mõjutab teise poole intellektuaalset kujutluspilti teatud esinevatest asjaoludest. Silmas tuleb pidada seda, et teatud äritehingu sõlmimisel kinnitatakse samaaegselt ka nende asjaolude esinemist, mis on antud äritehingule iseloomulikuks, st on just aluseks konkreetse äritehingu sõlmimisele. Peamise tähendusega on just see, et väidetakse teatud asjaolude esinemist vahetult tehingu sõlmimise ajal – pettusliku teo olemuses ei muutu midagi, kui isik loodab/arvab, et tema poolt tõesena väidetud asjaolud tulevikus ikkagi saabuvad; tehingu teisele poolele väidab ta juba tehingu sõlmimise hetkel nende asjaolude esinemist, mis mõjutab vahetult tema (s.t teise poole) vaba tahtekujundust. Tähendust ei oma seega teo toimepanija ettekujutuses olevad tulevikulised asjaolud, mis tema hinnangul mõjutavad tehingu sõlmimist – hinnata tuleb teo toimepanemise hetkel reaalselt olemas olnud faktilisi asjaolusid, mida teisele poolele väidetakse ning mis kallutavad teise poole astuma tehingusse. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes, kusjuures koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine peab toimuma süüdlase poolt teadvalt, seega peab selles osas süüdlane tegutsema otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et G.D süstemaatiline ja eesmärgipärane tegevus ei olnud suunatud mitte tsiviilõiguslike suhete loomisele kannatanutega, vaid tema tegevuse sihiks ja eesmärgiks oli varalise kasu saamine pettuse teel. Nimetatud asjaolule viitavad kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal tuvastatud faktilised asjaolud ja süüdistatava enda käitumine ja seda nii enne kui ka peale kannatanute poolt varakäsutuse tegemist – kannatanutele valeinformatsiooni ja pidevate lubaduste andmine, kannatanule raha mittetagastamine. Kelmuse puhul on määravaks, et eksimusse viidu vaatamata tõusetunud kahtlustele laseb end motiveerida varakäsutuse tegemisele, sarnaselt kaudse tahtlusega ei ole seega eksimuse intensiivsus põhimõttelise tähendusega. Eksimusega kelmuse koosseisu mõttes ei ole tegemist seega mitte ainult siis, kui isik suhtub väidetud asjaolusse kindla teadmisega, vaid ka siis, kui ta väidetud asjaolus kahtleb, kuid vaatamata sellele kahtlusele võtab siiski ette varakäsutuse tegemise. Käesoleval juhul on kannatanud selgitanud, et varakäsutuse tegemise momendil tegutsesid nad kindlas usus , et tegemist on ausa äritehinguga ning alles hiljem said aru, et tegemist oli petturiga. Kohtukolleegiumi seisukohast on põhjendatud alus järeldada, et kannatanud tegid varakäsutuse eksimusse viiduna. Kolmas kelmuse objektiivsesse teokoosseisu kuuluv tunnus on vara üleminek petjale ning sellega kaasnev varaline kahju omanikule. Antud juhul oli G.D poolt maakohtu otsusega tuvastatud kelmusliku käitumise tagajärjel kannatanute poolt tehtud varakäsutuste tagajärjel tekkinud kannatanutele varaline kahju ja G.D sai varalist kasu. Seejuures märgib kohtukolleegium , et süüdlane ei peagi vara vahetult endale võtma, see võib minna ka kolmandate isikute vara 14 hulka (Riigikohtu otsus 3-1-1-70-98). Varaline kasu kujutab endast varalise kahju pöördmõistet (nn samasuse põhimõte). Varaline kasu selles tähenduses on varalise seisundi suurenemine/paranemine võrreldes varasemaga. Samasuse põhimõte on realiseeritud, kui saadud kasu ja tekkinud kahju põhinevad ühel varakäsutusel. Kelmus on lõpule viidud hetkest, mil kannatanule on tekkinud kahju - seega hetkest, mil varakäsutus on kaasa toonud kannatanu vara vähenemise ja toimepanija varalise seisundi vastavas osas suurenemise. Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole põhjendatud alust kahelda selles, et kannatanute suhtes olid toime pandud pettuslikud teod kelmuse koosseisu mõttes. Käesolevas kohtuotsuses eeltoodud seisukohad on olnud ka aluseks, miks maakohus hindas n.ö. pealtnäha ja iga episoodi eraldi vaadelduna apellandile ausa äritehinguna näivad tehingud karistusõiguslikust seisukohast kelmusena. Nõustuda ei saa ka kaitsja seisukohaga osas, mis puudutab liitkaristuse mõistmist ja nimelt, et maakohtul ei olnud seadusest tulenevalt õigust mõista G.D-le karistus, mis ületab raskeima kuriteo, s.o. KarS prg. 209 lg 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära e. 5 aastat. Selline piirang kehtib karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest KarS prg. 64 alusel ja seega ka KarS prg. 65 lg 1 alusel e. ühe kohtuotsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse või hiljem tuvastatud kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse osas. Kui liitkaristus mõistetakse KarS prg. 65 lg 2 järgi , siis ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. See tuleneb KarS prg. 65 lg-s 2 sõnaselgelt väljendatud seaduse tekstist, kus muuhulgas ei ole ka viidet KarS prg. 64 lg-le
  8. Vaidlustatud kohtuotsusega G.D-le mõistetud 5 aastat ja 6 kuud on saadud KarS prg. 65 lg 2 alusel karistuste liitmisel, kus liidetavateks on eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa ja uue kohtuotsusega tuvastatud ja katseajal toimepandud kuritegude eest mõistetud karistus. Küll on maakohus aga eksinud G.D ärakandmisele kuuluva karistuse arvutamisel. Nimelt, maakohtu otsuse resolutiivosast tulenevalt on kantuks loetud eeluurimise ajal vahi all viibitud kaks ajavahemikku, mis on 2 päeva ja 5 kuud ning 27 päeva, s.o. kokku 5 kuud ja 29 päeva. Seega kuulub vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud lõplikust 5 aasta ja 6 kuulisest karistusest ärakandmisele 5 aastat ja 1 päev, mitte 5 aastat ja 3 päeva nagu märgitud maakohtu otsuses. Kohtukolleegium leiab, et tegemist on sellise pisiveaga, mida on võimalik käesoleva kohtuotsusega parandada maakohtu otsust täpsustades , s.o. KrMS prg. 337 lg 1 p.7 alusel (Riigikohtu otsus nr.3-1-1-53-07). Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.2 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 23.veebruarist 2009.a. G.D suhtes sisuliselt muutmata tehes selle resolutiivosas täpsustuse, mis ei halvenda süüdistatava olukorda. 15 Julia Katškovskaja Paavo Randma Jüri Paap

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.