otsusega kriminaalasjas 1 – 09 – 9758 välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks. Määrus väljastada avaldaja S.R-ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: S.R mõisteti süüdi Harju Maakohtu 13.03.2009.a. otsusega kiirmenetluses KarS § 209 lg 2 p 1,3; § 199 lg 2 p 4,7 ja § 202 lg 1 järgi. Kohtuotsusega mõisteti temalt välja menetluskuludena sundraha 6525,00 krooni ja õigusabikulud 1386,50 krooni. S.R esitas 07.05.2009.a. Harju Maakohtule avalduse, milles palub võimaldada sundraha ja õigusabikulude ositi tasumine 2 aasta jooksul põhjendades seda asjaoluga, et ta on töötuna arvel tööbörsil ja kasvatab üksinda alaealist last. Taotlusele on lisatud lapse sünnitunnistus, töötuna arvele võtmise otsus ja abielulahutuse tunnistus. Kohus asub seisukohale, et S.R avaldus temalt kohtuotsusega välja mõistetud sundraha ja õigusabikulude ositi tasumiseks tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Määrates isikult kohtuotsusega väljamõistetud rahaliste nõuete tasumise ositi, peab olema kohtul veendumus, et isikul ei ole võimalik täita rahalisi nõudeid koheselt ja täies ulatuses või rahaliste nõuetekohene ning täies ulatuses täitmine seaks kohustatud isiku või tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda. Käesoleval juhul on taotleja põhjendanud esitatud taotlust töötusega ja üksinda lapse kasvatamisega. Taotlusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti selle kohta, milline on taotleja varaline seisund. Kohus osundab Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2009.a. määrusele kriminaalasjas 1 – 08 – 15945, milles ringkonnakohus on asunud seisukohale, et veendumuse asjaolu kohta, et isikul ei ole võimalik täita rahalisi nõudeid koheselt ja täies ulatuses või rahaliste nõuetekohene ning täies ulatuses täitmine seaks kohustatud isiku või tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda, peab aga esitatavate tõendite abil looma isik, kes taotleb rahaliste kohustuste täitmise tähtaja pikendamist või ajatamist. Seega peab mõjuvad põhjused
tähenduses avama ning ka vajalikul määral dokumentaalselt tõendama taotluse esitaja ise. Sama seisukohta on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 07.04.2009.a. lahendis väärteoasjas 4 – 09 – 3265, milles ringkonnakohus on asunud seisukohale, et määrates rahalise karistuse tasumise ositi, peab kohtul olema kujunenud veendumus, et isikul ei ole võimalik tasuda rahalist karistust koheselt ja täies ulatuses. Selle veendumuse peab aga esitatavate tõendite abil looma isik, kes taotleb rahalise karistuse tasumise ajatamist. Seega peab mõjuvad põhjused
tähenduses avama ning ka vajalikul määral dokumentaalselt tõendama taotluse esitaja ise. Lisaks märgib ringkonnakohus, et rahalise karistuse kohese ning täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t. võimalust tasuda rahaline karistus isiku kogu vara arvelt. S.R ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal ei oleks võimalik tasuda nõudeid oma vara arvelt.
§-st 424 tulenevalt on kohtul võimalik pikendada või ajatada tasumist kuni ühe aasta võrra. Määrates S.R-ilt kohtuotsusega väljamõistetud summad tasumisele 24 kuulise tähtajaga, ei ole see kooskõlas seaduses sätestatud tähtajaga. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
otsusega kriminaalasjas 1 – 08 – 9758 välja mõistetud menetluskulude tasumise ajatamiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.