S § 201 lg. 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära, s.o. 20 000.- krooni (kakskümmend tuhat) krooni. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tasuda rahaline karistus ositi 1 (ühe) aasta jooksul tasumisega kuu
1 järgi kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud viimasel tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise või kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse viimaseks tähtpäevaks tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval N.T on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. E.J. ostis 2005.aastal sõiduauto Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XXX . 2007.a. augustis müüs ta sõiduauto 25 000.- krooni eest suusõnalise lepingu alusel N.T-le, kes pidi auto eest tasuma osade kaupa. E.J. lubas auto ARK-s vormistada N.T nimele siis, kui auto eest saab kogu hind, so. 25 000.- krooni tasutud. Kokkuleppe kohaselt pidi N.T igakuiselt tasuma 5000.- krooni, kui tegelikult maksis ta 2007.a. septembri- ja oktoobrikuus, mõlemal korral 4000.krooni. 2007.a. detsembrikuus müüs N.T sõiduauto Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XXX R.K. ’ule 15 000.- krooni eest. R.K. müüs veebruaris 2008.a. omakorda auto edasi M.J. ’le 35 000.- krooni eest. N.T süüdistatakse selles, et tema 2007.a. augustikuus omastas E.J. poolt tema valdusse antud sõiduauto Opel Calibra registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 25 000.- krooni, mille müüs detsembris 2007.a. R.K. ule pöörates sellega võõra vallasasja enda kasuks. Seega pani N.T toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. Kuriteoga N.T tekitas kuriteoga varalist kahju E.J., kes on esitanud tsiviilhagi krooni nõudes (tl 4). Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. 13 500.- Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada N.T KarS § 201 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 400 päevamäära (1 päevamäär 50.- krooni), s.o. 20 000.- krooni suuruse rahalise karistusega. - - 2 KarS § 66 lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: 1) 04.12.2008 1670.- krooni 2) 04.01.2009 1670.- krooni 4) 04.03.2009 1670.- krooni 5) 04.04.2009 1670.- krooni 7) 04.06.2009 1670.- krooni 8) 04.07.2009 1670.- krooni 10) 04.09.2009 1670.- krooni 11)04.10.2009 1670.- krooni 3) 04.02.2009 1670.- krooni 6) 04.05.2009 1670.- krooni 9) 04.08.2009 1670.- krooni 12) 04.11.2009 1630.- krooni Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 201 lg. 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 44 lg. 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 201 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on omand, mille koosseisu kuulub vallasasi. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist. Kohus ei tuvastanud KarS §-des 57 lg. 1 ja 58 ettenähtud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistataval oli kuriteo toimepanemise ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust, neist üks karistus omandi vastu suunatud kuritegude eest. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. N.T keskmise päevasissetuleku suurus on Maksu ja Tolliameti andmetest lähtudes ei ületa 50 krooni (tl. 42) ja seega tuleb KarS § 44 lg. 2 sätestatud kolmanda ja neljanda lause järgi rahalise karistuse mõistmisel aluseks võtta 50 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest lähtuvalt päevamäära suurust vähendada või suurendada. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle KarS § 70 lg. 1 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.
1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
1 p. 2 järgi 6525.- krooni.
4 alusel kaitsjale makstud advokaaditasu õigusabi osutamise eest on 495.60 krooni (tl. 45, 47).
5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 42.20 krooni (tl. 44).
lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti kättetoimetamise kulud on 29.80 krooni. - 3 Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetavate kanda
lg 1 alusel.
1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumise osas on võimalik täita vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud viimasel tähtajal kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kannatanul on õigus tsiviilhagi täitmiseks määratud tähtaja möödumisel taotleda täitmist täituri kaudu. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik - - 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.