← Eesti

1-08-8559\6

Kriminaalasi nr 1-08-8559 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 24.oktoobril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho tõlk Antonina Muravjova ringkonna prokuröri ab

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus: S.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos käesolevas kriminaalasjas tuvastamata isikuga, viibides 21.jaanuaril 2007.a kella 18.30 paiku Tartus X asuvas V.P. korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kõrges eas V.P. kuuluva rahakotti väärtusega 50 krooni koos sularahaga summas 1000 krooni; - 26.jaanuaril 2007.a. ajavahemikul kell 13.10-13.12, grupis koos käesolevas kriminaalasjas tuvastamata isikuga, võttis A.M. tahte vastaselt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus X asuvast Hansapanga sularahaautomaadist nr HAN00027 A.M. arveldusarvelt kolmel järjestikusel korral 1000 krooni, kokku 3000 krooni, kasutades selleks A.M. kuuluvat pangakaarti ja PIN koodi, millise oli eelnevalt varastanud 26.jaanuaril 2007.a. kella 13.00 paiku Tartus X asuvast A.M. korterist. - viibides 20.jaanuaril 2007.a. kella 16.00 paiku Valga linnas X 7-38 asuvas M.U. korteris, grupis koos käesolevas kriminaalasjas tuvastamata isikuga, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära sektsioonikapist kõrges eas M.U. kuuluva sularaha summas 4302 kroonil. - 01.aprillil 2008.a. kella 17.45 paiku viibides Tartu linnas Soola tn 8 asuvas B.W.T King AS-i kaupluses Walking Emajõe Ärikeskus, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta 2 paari meestekingi- väärtustega a 899.90 krooni ja väärtusega a 799.90 krooni, peites ühe paari kingi põue ja teise paari pani jalga ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja vahelesekkumise tõttu ja kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega S.F

§199

lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja isikuna, kes on varem toime pannud varguse Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199

lg 2 p 4,7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.F-i eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.jaanuar 2007.a., s.o 2 päeva ja karistuseks mõista 5 kuud 28 päeva vangitust

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.juuli 2006.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.F-i eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 02.aprill 2008.a. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.F tuleb süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. S.F-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena Kr

MS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ning kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.F

§ 199

lg 2 p 4,7 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.F-i eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.jaanuar 2007.a., s.o kaks

(2)päeva ja karistuseks mõista viis
(5)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangitust.

§ 65lg 2 alusel suurendada S.F-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.07.2006.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – ühe

(1)aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks üks
(1)aasta viis
(5)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust. S.F-ile mõistetud karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema kinnipidamine 02.aprill 2008.a. S.F-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KrMS § 310 alusel välja mõista S.F-ilt tsiviilhagid: V.P. kasuks üks tuhat viiskümmend
(1050)krooni, milline summa kanda arveldusarvele XXXXXXXXXX, M.U. kasuks neli tuhat kolmsada kaks
(4032)krooni, A.M. kasuks kolm tuhat
(3000)krooni. KrMS § 180 alusel välja mõista S.F-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni ja kaitsjatasu üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa
(1138)krooni 70 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.