lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav K.H - isikukood xxx; elukoht xxx; Eesti kodanik; haridus 7 klassi; õpib K T G , ajutiselt ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 29.08.2007.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 8, § 215 lg 2 p 1,2 ja § 328 lg 1 alusel tingimisi 7kuulise vangistusega 2-aastase katseajaga Kaitsja advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.H
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.08.2007.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (1 kuu ja 25 päeva) võrra, liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 470 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.H kohustatud täitma kriminaalhooldaja järelevalve all
HO juhatajal määrata K.H-le kriminaalhooldaja. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamisega andmete ebaseadusliku sisestamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, mõjutades andmete töötlemise tulemust. Kokkuleppe sisu. 2 ja Süüdistatava K.H, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K.H süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.08.2007.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (1 kuu ja 25 päeva) võrra, liitkaristuseks 7 kuud ja 25 päeva vangistust.
sätteid kohaldades asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 470 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on K.H kohustatud järgima
Hüvitamisele kuulub ka kuriteoga tekitatud kahju 1 800 krooni Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
lg 1 järgi tunnistas K.H kohtuistungil end süüdi ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kannatanu V S on kohtueelses menetluses andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest ja kokkuleppemenetluse tagajärgedest on ta teadlik. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et K.H enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud K.H käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning K.H tuleb süüdi tunnistada
MS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni). Arvestades süüdistatava perekondlikku ja materiaalset olukord, samuti tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest , s.o. osa sundrahast riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.