1-08-10071/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-08- 10071 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Derkatš Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. jaanuar 2009.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi P.B süüdistus KarS § 263 p 1, 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
3. oktoobri 2008.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsjad adv Eva Rivis ja Jelena Benevolenskaja Prokurör Urmo Paal Süüdistatav P.B sünd 20.02.1986.a, kodakondsuseta, elukoht xxxxx xxx-x xxxxxxxxx, töötab J. OÜ-s XXXXXXXXXXXXXXX, varem karistatud 17.10.2005.a Lääne Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,8, 266 lg 2 p 3 järgi 2 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ja 22.08.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga Kaitsja RESOLUTSIOON Adv. Jelena Benevolenskaja Jätta Harju Maakohtu 02.10.2008.a otsus P.B suhtes muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 P.B tunnistati süüdi KarS § 263 p 1 ja 4 järgi ning karistati 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (2 kuud) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 3 päeva. 1.2 P.B tunnistati süüdi kolmes avaliku korra raskes rikkumises: viibides 23.09.2007 kella 01.00 paiku alkoholijoobes Tallinnas XXXX-XXXX tänav maja nr X juures, see on avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul, grupis koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, huligaansetel ajenditel, lõi korduvalt käte ja jalgadega S. H.ile vastu pead ja nägu, põhjustades kriimustused näol ja peas ning verejooksu ninast. Peksmise käigus lõhkus P.B S. H.i mobiiltelefoni №kia 6230 I maksumusega 1500 krooni ja Tallinnas XXXX-XXXX X asuv salongi vitriiniklaasi, tekitades K-K OÜ-le kahju 3552.70 krooni; 1.3 06.04.2007 kella 02.30 paiku Tallinnas Paldiski mnt 104B asuva Saku Suurhalli juures, see on avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul väljendus valjult ja ebatsensuurselt ning lõi sõrmega kaks korda V. B.ile silma, tekitades füüsilist valu. 1.4 11.03.2007 kella 8.30 paiku, olles alkoholijoobes Tallinnas XXXX-XXXXX XX asuva baari “A.” juures, see on avalikus kohas, kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute juuresolekul lõi kätega näo piirkonda T. N.t, tekitades verevalumid näo, pea ja nina piirkonnas, kriimustuse vasakul põsesarnal ning vasaku õlaliigese vigastuse. APELLATSIOONIDE SISU
4. Harju Maakohtu otsuse vaidlustasid karistuse mõistmise osas süüdistatava kaitsjad adv Eva Rivis ja Jelena Benevolenskaja. Mõlemad apellandid taotlevad maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmises ja uue otsusega P.B-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. 2.1 Adv E. Rivis põhjendab taotlust järgmiselt. 2 Maakohus osundas karistusliigi valikul vajadusele kaitsta õiguskorra huve ning asjaolule, nagu ei oleks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga võimalik põhjusel, et P.B elab ja töötab tegelikult Soomes, kuigi nimetab oma elukohana Eestis elava ema aadressi. Kaitsja märgib, et kohtu põhistus ei tugine toimiku materjalidele, sest kohtuistungil väljendas P.B valmisolekut üldkasuliku töö kandmiseks Eestis. 2.2 Kohus on jätnud tähelepanuta, et P.B käitumises puuduvad KarS § 58 loetletud raskendavad asjaolud ning et Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse 19.06.2007.a teatise kohaselt kulges temale määratud katseaeg probleemideta. Kaitsja arvates tugineb maakohtu otsus süüdistatavale reaalset vangistust kohaldades tema isikuomaduste üldisele hindamisele. Samas on aga Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-99-06 selgitanud, et üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Viimatiöeldu tähendab eelkõige keeldu hakata karistuse liigi ning määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis. 2.3 Kaitsja on arvamusel, et kriminaalasjas ei ole asjaolusid, millised veenvalt põhistaks reaalselt kandmisele kuuluva vangistuse mõistmist P.B-le. 2.4 Esitades samasisulise taotluse, rõhutab adv. J. Benevolenskaja, et P.B tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses ning vabandas kannatanute ees. Tal oli häbi, et põhjustas kahju ja üleelamisi kannatanutele. Ta suhtus oma käitumisse ülikriitiliselt. 2.5 P.B tegelikuks elukohaks on XXXXX XXX-XX XXXXXXXXX, ta töötab Eesti firmas, täites üksnes töökohustusi Soomes, kus on tema ajutine töökoht. Seega on tal võimalus üldkasuliku töö tegemiseks XXXXXXXXX. P.B on valmis üldkasulikku tööd tegema, ta töövõimeline, töökas, töökohast iseloomustatakse teda positiivselt. Ka mõistab P.B, et tema käitumine on põhjustanud tema emale üleelamisi, mis on tinginud ema, kes põeb XXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXX, tervise halvenemist. 2.6 Kaitsja on seisukohal, et P.B-le mõistetud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga, mis on kooskõlas KarS § 69 mõttega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS 3.1 Prokurör leidis, et apellatsioonid ei ole põhjendatud, maakohtu otsus on seaduslik ning tuleb jätta muutmata. 3.2 Süüdistatav ja tema kaitsja adv. J. Benevolenskaja toetasid apellatsioone ning taotlesid maakohtu otsuse osalist tühistamist ning mõistetud karistuse – vangistuse – asendamist üldkasuliku tööga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
5. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalidega ja apellatsioonide sisuga, kuulanud ära kohtu menetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 4.1 Kohtukolleegium tõdeb, et KarS §-st 96 lg 1 ja §-st 74 lg 5 lähtudes esinevad käesolevas süüdistusasjas P.B puhul tõepoolest üldkasuliku töö kohaldamiseks formaalsed eeldused, kuid arvestamata ei saa jätta vangistuse asendamise materiaalseid eeldusi, süüdlase isikut ja tema poolt toimepandut. 4.2 Kohtukolleegium ei nõustu adv E. Rivise apellatsioonis esitatud arusaamaga, nagu oleks maakohus keeldunud P.B-le mõistetud vangistuse asendamisest üldkasuliku tööga üksnes põhjendusel, et süüdistatav elab ja töötab Soome Vabariigis. Kohtukolleegium märgib, et tuvastanud KarS § 69 kohaldamise formaalsed eeldused, ei järgne sellele vältimatult karistuse asendamine, vaid kohtul tuleb KarS § 74 lg-s 5 sätestatu alusel kaaluda võimalust asendada liitkaristusena mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul on maakohus viidatud seadusesätet täpselt järginud ja väga põhjalikult vaaginud tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis teevad vangistuse asendamise üldkasuliku tööga P.B puhul võimatuks (kohtuotsuse lk 5). Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks, kuid rõhutab, et P.B ei mõistetud süüdi mitte ühes, juhuslikku laadi kuriteos, vaid kolmes avaliku korra raskes rikkumises, mis kõik olid seotud vägivallaga. Kaks neist kuritegudest pani ta toime 17.10.2005.a kohtuotsusega määratud katseajal. Samalaadse kuriteo toimepanemisest ei suutnud P.B tagasi hoida teadmine, et kolmes kuriteoepisoodis oli tema suhtes süüdistusakt koostatud ja süüdistusasi kohtule saadetud. 20.08.2008.a pani ta toime järjekordse vägivallateo, mille eest teda karistati KarS § 263 p 1 järgi Harju Maakohtu 22.08.2008.a otsusega. Maakohus, kaalunud kõiki tuvastatud asjaolusid, viitab põhjendatult veendumuse puudumisele selles, kas P.B edaspidi suudab kuritegude toimepanemisest hoiduda. Märge, et P.B töötab Soomes, on kohtuotsuse kohaselt teisejärguline asjaolu, mis küll viitab teatud kahtlustele üldkasuliku töö reaalseks ja tõrgeteta täideviimiseks, kuid ei ole olnud mõistetud vangistuse asendamisest keeldumise põhialuseks. 4.3 Apellatsioonis esitatud väide, mille kohaselt kulges P.B suhtes 17.10.2005.a kohtuotsusega määratud katseaeg tõrgeteta, on kohtukolleegiumi seisukohalt asjakohatu, kuivõrd P.B pani katseajal toime kaks tahtlikku kuritegu. Uute tahtlike kuritegude toimepanemisega rikkus aga P.B karistusest vabastamise tingimusi raskeimal moel, mis ei võimalda rääkida katseaja normaalsest kulgemisest. 4.4 Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus ei ole P.B-le karistust mõistes rikkunud KarS §-s 56 sätestatud põhimõtteid ega hinnanud konkreetsete, tema poolt toime pandud ja arutusel olevate kuritegude asemel süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis. Kohtuotsus on konkreetne, karistuse mõistmisel on arvestatud üksnes nende kuritegude tehiolusid ja raskust, milles süüdistatav süüdi mõisteti ning 17.10.2005.a kohtuotsust, mis oli aluseks P.B-le liitkaristuse mõistmisel KarS §-st 65 lg 2 tulenevalt. Kohus võib varasemat kuritegu arvestada, kui see on uue kuriteoga seotud ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisse karistamisse kui hoiatusse (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Kaitsja viide Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-99-06 ei ole kohtukolleegiumi arvates käesolevat süüdistusasja silmas pidades asjakohane. 4 4.5 Süüdistatava kaitsja adv J. Benevolenskaja apellatsiooni puutuvalt märgib kohtukolleegium, et maakohus on oma otsuses P.B-le karistusmäära valikul arvestanud nii puhtsüdamlikku kahetsust kui vabandamist kannatanu ees arvestanud ning nimetatud asjaolud ei saa olla teistkordselt arvestatavad mõistetud vangistuse asendamise võimalikkuse kaalumisel. 4.6 Vaieldamatult põhjustas P.B kuritegusid toime pannes üleelamisi nii kannatanutele kui ka oma emale, kelle tervis sellest halveneda võis ning on positiivne, et ta käesoleval ajal oma tegudesse ja nende tagajärgedesse kriitiliselt suhtub, kuid süüdistatava ema tervis ei vähenda toimepandud tegude ebaõigust ega süüd ning ei ole süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks, mis annaksid aluse karistuse kergendamiseks või juba mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, pigem viitab see P.B vastutustundetuse ulatusele. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on põhjendatult välistanud P.B-le mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. 4.7 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 02.10.2008.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 5 Paavo Randma