lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.D-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista J.D-lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile Anti Aasmaale makstud tasu 495 krooni ja 60 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgitus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud J.D-lt mõisteti alimendid välja Lääne-Viru Maakohtu otsusega 17.12.2004.a A K kasuks nende ühise tütre A K sünd: xxxx.a ülalpidamiseks igakuiselt 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtutäitur R. Pärsi õiendi järgi on J.D jätnud lapse elatusraha maksmata järgmiselt 05.11.2004.a kuni 31.12.2004.a 2314.65 krooni, 01.01.2005.a kuni 31.12.2005.a 16 140 krooni, 01.01.2006.a kuni 31.12.2006.a 14 629 krooni, 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a 21 600 krooni, 01.01.2008.a kuni 31.12.2008.a 20 862 krooni, 01.01.2009.a kuni 31.02.2009.a 10875 krooni, kokku 86 420.65 krooni. J.D kinnitab oma ütlustega, et tema pole tahtlikult hoidunud kõrvale alimentide maksmisest vaid võlgnevus on tingitud raskest majanduslikust olukorrast. II Süüdistuse sisu J.D süüdistatakse selles, et tema, hoidub alates 05.11.2004.a. kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest, milline on temalt välja mõistetud Lääne-Viru Maakohtu otsusega 17.12.2004.a A K kasuks nende ühise tütre A K (sünd:xxxx.a.) ülalpidamiseks igakuiselt 50% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatusraha võlgnevus seisuga 31.05.2009.a. moodustab summaliselt 86420.65 krooni. Seega J.D, kes hoiab kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasle lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada J.D süüdi KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 59 krooni moodustab 3540 krooni. 2 IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus J.D käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2009.a №oremreferent I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.