Kohustada M.A täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järelxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 alusel määrata M.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 1 (üks) kuu jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötuna; 2) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust vähemalt 300 krooni kuus; 3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Määrus M.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele. Vabastada süüdimõistetu M.A karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 30.01.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5581
lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.06.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 25 päeva vangistust, võrra, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 28.03.2008.a määrusega liideti KrMS § 413,
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 01.06.2007.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust ja Tartu Maakohtu 30.01.2008.a otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust, kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.02.2007.a ja lõpeb 25.02.2010.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.05.2009.a. 20.05.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.07.2009.a seisuga on M.A kandmata karistusaeg 7 kuud 17 päeva vangistust. M.A on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 30.03.1994.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastat 9 kuud vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 14.12.1998.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 järgi 26 päeva aresti; 3) 16.06.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 10 kuud vabadusekaotust; 4) 20.06.2005.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 8 kuud vangistust 3aastase katseajaga; 5) 01.06.2007.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust, ärakandmisele kuuluv karistus 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab M.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. M.A on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et vaatamata varasematele korduvatele karistustele ja ebaõnnestunud kriminaalhooldusele on võimalik M.A vabastada tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused ning tal on olemas tahe muutusteks. Eelnevat kinnitab kohtu arvates ka asjaolu, et viimasel ajal teda ei ole vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav ilmselt teadvustanud endale probleeme, mis viisid kuritegeliku käitumiseni ja avaldanud soovi probleemidega edasi tegeleda ka vabaduses. Ta on aru saanud, kuivõrd vajalik on õiguskuulekas käitumine ja teadvustanud, et vajab selleks ilmselt esialgu kõrvalist abi. Vabaduses on tal olemas lähedaste toetus – eelkõige õde, kelle juurde ta esialgu elama asuks. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb M.A-le lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb M.A
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul või töö mitteleidmisel võtma ennast arvele töötuna. Et stabiliseerida M.A majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga koormavaks igapäevaelus, tuleb
lg 4 alusel panna süüdimõistetule kohustus hüvitada igakuiselt alates tööle asumisele järgnevast kuust rahalisi nõudeid vähemalt 300 kr kuus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.