S § 69 alusel asendada A.U-le mõistetud 2 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. A.U-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel A.U-lt menetluskulu 1781(üks tuhat seitsesada kaheksakümmend üks )krooni ja 80 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 179 lg. 1 p. 2 § 256 5 lg.2 alusel A.U-lt sundraha pooles suuruses, s.o. 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks )krooni ja 50 senti riigieelarvesse. Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB-s või nr. 221023778606 Swedbank, viitenumber
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskulud kohtueelsel menetlusel(prokuratuuris): KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Marko Paabumets´ale makstud tasu osutatud õigusabi eest 495.60+991.20= 1486.80 krooni. Karistuse liik ja määr: KarS § 25 lg 1,
S § 69 alusel asendada A.U-le mõistetud 2 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 120 (ükssada kakskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 6 (kuue) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. A.U-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Tartu Maakohtu 11.05.2009 kohtuistungil kiirmenetluses andis kohus A.U kohtu alla KarS § 25 lg 1,
Prokurör Evelin Merilaine jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ja põhjendas valitud karistuste otstarbekust, karistusest vabastamist ja süüdistatava kriminaalhooldusnõuetele allutamist ning üldkasuliku töö määramist. Süüdistatav A.U tunnistas kohtuistungil end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 25 lg.1,2- § 199 lg.2 p. 9 järgi ja jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkuleppe juurde ning kinnitas, et kokkulepe vastab tema tahtele. Kaitsja advokaat Marko Paabumets jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse seaduslikkust, otstarbekust ning vastavust tema kaitsealuse tahtele. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.U süütunnistus ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava vaba tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Seega tuleb süüdistatav A.U süüdi tunnistada temale esitatud süüdistustes KarS § 25 lg.1,2- § 199 lg.2 p. 9 järgi ja mõista temale karistus vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud -ja kohtus avaldatud kokkuleppele. 3 Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel tuleb 2. astme kuriteo toimepannud isikul tasuda riigieelarvesse sundraha 6525 krooni. KrMS § 256 5 lg.2 alusel tuleb A.U-lt sundraha välja mõista pooles suuruses, s.o. 3262.50 krooni, sest asja menetleti kiirmenetluses. Välja mõista KrMS § 180 lg.1 alusel A.U-lt menetluskulu 1781(üks tuhat seitsesada kaheksakümmend üks )krooni ja 80 senti riigieelarvesse. Peet Teidearu kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.