järgi käskmenetluses Süüdistatav K.O isikukood xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja: vandeadvokaat Uno Paimets Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 27.08.1992.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi rahatrahv 300 krooni; 2) 22.09.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 210 2 lg 2 p 4 järgi rahaline karistus 15000 krooni; väärteokorras karistatud 7 korral: 1) 03.11.2002.a Tartu Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 800 krooni; 2) 10.05.2004.a Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 741 lg 1 alusel rahatrahv 1500 krooni; 3) 01.09.2004.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 300 krooni; 4) 24.09.2004.a Maksu- ja Tolliameti poolt Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 62 lg 1 alusel rahatrahv 1500 krooni; 5) 04.11.2004.a Julgestuspolitsei poolt LS § 7415 alusel rahatrahv 900 krooni; 6) 05.07.2005.a Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 900 krooni; 7) 01.08.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt LS § 7422 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada K.O
lg 1 alusel määrata K.O-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul, kohustades K.O tasuma mõistetud rahalise karistuse katteks igakuiselt
Prokurör esitas kohtule süüdistusakti, milles on teinud ettepaneku karistada K.O
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, üks päevamäär on 50 krooni, s.o. 10000 krooni riigituludesse.
lg1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, kohustades K.O tasuma mõistetud karistuse katteks igakuiselt 28. kuupäevaks vähemalt 835 krooni kuus alates 28.07.2009.a. kuni kogu mõistetud rahalise karistuse tasumiseni. 2
, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.O puhul ei tuvastanud kohus vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Arvestades K.O süüd ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada rahalise karistusega prokuröri poolt taotletud määras. Rahaline karistus teenib karistuse mõistmise eesmärke - sellega on võimalik anda süüdistatavale mõjuvalt märku tema poolt toimepandud teo õigusvastasusest ja suunata teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei ületa prokuröri taotletud määras ühte aastat. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub K.O-lt väljamõistmisele sundraha 1,5 kordses palga alammäära suuruses summas 6525 krooni. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskulu. Määratud korras osutas kohtueelses menetluses K.O-le riigi õigusabi vandeadvokaat Uno Paimets. Määratud kaitsjale on vastavalt kehtivatele tasumääradele makstud riigieelarvest tasu kogusummas 495,60 krooni. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Kaitsjale on KrMS § 224 alusel valmistatud kriminaaltoimiku materjalist koopia. Selle tegemise kulud 69,50 krooni on KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.O kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets esitas taotluse menetluskulude tasumise ajatamiseks. Taotluse kohaselt on K.O ülalpidamisel uuest kooselust 2 last ning tema sissetulekuks on miinimumpalk. K.O-le kuulunud kinnisvarad on kohtutäituri poolt müüdud elatisraha võlgnevuste katteks. Kaitsja palub menetluskulude tasumise ajatada 12 kuu peale, kohustades K.O tasuma menetluskulud igakuiselt võrdsetes summades. Arvestades süüdimõistetu sissetulekuid ja asjaolu, et tal on igakuiselt vajalik tasuda ka rahalist karistust, peab kohus võimalikuks kohaldada KrMS § 423 ja 424 sätteid ning rahuldada taotlus menetluskulude tasumise ajatamiseks. Kohus lähtub otsuse tegemisel KrMS §-dest 253, 254, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1, 423, 424. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.