lg 2 p 4, 266 lg 1, § 424 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22 mai 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Z.P ja kaitsja Rein Kiviloo Prokurör Riigiprokurör Triin Bergmann Süüdistatav Z.P, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 01.02.2008 , viibis eelvangistuses 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON
järgi 06.11.2002 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 45 päeva, kehtiva karistuse ajal uuesti 30.06.2005 kella 00.55 ajal juhtis joobeseisundis sõidukit Ford Transit registreerimismärgiga xxx xxx Tondiraba ja Kihnu tänaval Tallinnas, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, see on
järgi ettenähtud kuriteo - olles karistatud 16.09.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
alusel vangistusega 6 kuud ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3-aastaks, juhtis 08.10.2007.a kell 18.12 Tallinnas Liikuri tn. mootorsõidukit BMW 735i registreerimismärgiga xxx xxx, omamata juhtimise õigust, samuti juhtis 09.10.2007.a kella 08.40 ajal Harjumaal Harku vallas Tallinna Ringtee 36-ndal km mootorsõidukit BMW 735i registreerimismärgiga xxx xxx, omamata juhtimise õigust, samuti 25.10.2007.a kella 13.15 ajal Tallinnas Siili tn. juhtis mootorsõidukit BMW 735i registreerimismärgiga xxx xxx, omamata juhtimise õigust, samuti 01.02.2008.a kella 04.45 ajal Harju maakonnas Saue vallas Tallinna-Ringtee 33–ndal km juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx xxx, omamata juhtimise õigust, millega hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmist, pannes toime
- olles karistatud 16.09.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
alusel vangistusega 6 kuud ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3-aastaks, uuesti juhtis 01.02.2008.a kella 04.45 ajal alkoholijoobes Harju maakonnas Saue vallas Tallinna-Ringtee 33 – ndal km mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx xxx,, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, see on
- varem varguse toimepannud isikuna, ajavahemikul 12.06.2005 kella 14.30st kuni 13.06.2005 kella 11.00ni varastas Xxxxxx xxx xx Tallinnas asuva baari kõrvale pargitud N. K.i kasutuses olnud ja S. K. nimele registreeritud kaubiku Ford Transit registreerimismärgiga xxx xxx, väärtusega 40 000 krooni ning kasutas sõidukit kuni oli 30.06.2005 kella 00.55, mil oli politseiametnike poolt kinni peetud Kihnu 2 Tallinnas asuva maja läheduses, millega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt, see on
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo, - 27.06.2005 kella 23.50 ajal valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult tungis XXXXXX XXX XX Tallinnas asuvale E. N.. AS-le kuuluvale piirdega ümbritsetud alale ning jätkates oma kuritegelikku käitumist, püüdis ebaseaduslikult tungida territooriumil asuvasse E. N.. AS-le kuuluvasse näidismajja, kuid oli kinni peetud turvatöötaja A. A.i poolt, millega pani toime 2 valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise, see on
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Z.P õigeks
Tunnistas Z.P süüdi
Tunnistas süüdi
Tunnistas süüdi
järgi (30.06.2005.a episood) ja karistas vangistusega 5 /viis /kuud Vastavalt
lg 1 suurendas üksikkaristusest raskeimat karistust, mõistis Z.P-le liitkaristuseks 1 /üks/ aasta ja 10 /kümme/ kuud vangistust.
lg 1 alusel luges käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu 16.09.2005.a. kohtuotsusega mõistetud ära kantud karistuse 6 kuud vangistust, arvas selle liitkaristusest maha ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 1/üks /aasta 4 kuud vangistust. Tunnistas Z.P süüdi
ja § 424 (08.10.2007, 09.10.2007, 25.10.2007.a ja 01.02.2008.a episoodide) järgi ja mõistis karistuseks
lg 1 alusel vangistuse 2 aastat.
lg 1 alusel suurendades üksikkaristusest raskeimat karistust, mõistis liitkaristuseks 3 /kolm/ aastat ja 4 /neli/ kuud vangistust. Vastavalt
kuni 15.09.2005.a. s.o. 2 kuud ja 16 päeva ja ajavahemiku
Teha uus otsus, millega mõista ta nendes kuritegudes õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Tühistada kohtuotsus Z.P-le
§-de 329 ja 424 järgi mõistetud karistuse osas. Teha uus otsus, millega mõista temale nende kuritegude eest oluliselt kergem karistus. Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist seoses kohtuliku uurimise ühekülgsuse (KrMS § 338 p 1), materiaalõiguse ebaõige kohaldamise (KrMS § 338 p 2) ja karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele (KrMS § 338 p 4). Z.P süü sõiduki varguses ja 30.06.2005.a öösel sõiduki alkoholijoobes juhtimises ei ole tõendamist leidnud. Tunnistajate A. K.i ja S. M.i ütlused on mitmetes olulistes detailides –jälitusteekonna pikkus ning aeg, kes politseinikest jõudis esimesena auto juurde – vastuolulised. Ei saa ma pidada väljamõeldiseks Z.P väidet selle kohta, et ta nägi, kuidas politseinikud kustutasid videosalvestuse. Z.P on loogiliselt ja usutavalt selgitanud, mil viisil võisid tema DNA alleelid sattuda sõiduki roolile ja süüteluku teibile. Samas on kohus jätnud tähelepanuta äärmiselt olulise asjaolu Z.P süü tuvastamisel: sõiduki käigukangilt ei leitud tema DNA alleele. On ilmselge, et auto juhtimine käigukangi puudutamata ei ole võimalik. 3 Nimetatud asjaolu kinnitab Z.P ütlusi, et ta viibis autos kaassõitjana. Leiab, et eelnimetatud tõendeid hinnates on kohus jätnud kohaldamata põhimõtte, mille kohaselt tuleb kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja, tuues ära kohtuotsuses süü tõendatust kinnitavad ja kohtu poolt hinnatud tõendid märgib, et varasem karistatus ei ole tõendiks isiku süü tuvastamisel, lühikest kasvu isikuid on Eestis tuhandeid ning kasv iseenesest ei ole isiku identifitseerimise aluseks, Z.P elukoht on selles piirkonnas ja loomulikult liigub ta selles piirkonnas. Autos viibimine 30.06.2005.a ei ole iseenesest tõendiks mitu nädalat tagasi toimunud varguse toimepanemisel. Leiab, et kohtuotsuses toodud asjaolusid ei saa pidada isegi kaudseteks tõenditeks, rääkimata sellest et asjas esineksid objektiivsed ja vaieldamatud tõendid Z.P süü kohta varguse toimepanemisel. Kriminaalasjas ei ole tehtud ühtegi menetlustoimingut tuvastamaks varguse toimepannud isik. Z.P on perekond, nagu igal inimesel tuttavad ja naabrid. Oleks olnud vähemasti elementaarne kuulata üle need isikud selgitamaks, kas Z.P kasutuses oli kahe ja poole nädala vältel sõiduk Ford Transit.
lg 1 järgi esitatud süüdistuses Z.P end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja selgitas, et ta on korduvalt kodutee lühendamiseks läbi selle territooriumi käinud, sedasi toimivad ka paljud teised isikud. Jalgvärav oli lukustamata, territooriumile sisenemist keelavaid märke ta ei näinud ja sisenedes ei võinud arvata, et paneb toime kuriteo. Territooriumil asuvasse hoonesse ta ei soovinud sisse murda, raudkangi võttis kätte kaitseks koera eeldatava rünnaku vastu. Tunnistaja A. A.i ütluste kohaselt ei olnud territooriumi värav alati lukustatud, sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l 164-165) ei nähtu vigastusi ukselukul ning tunnistaja ütlustel ta sai ukseluku sulgeda. E. N. AS ei ole esitanud kuriteoteadet territooriumile ebaseadusliku sissetungimise kohta ja ta ei pea end kannatanuks (t.l. 181). Kaitsja leiab, et Z.P jaoks ei olnud AS E. N. territoorium väliselt selgelt ja üheselt äratuntav kui tabuala, mistõttu ei ole tuvastatud tahtlus kuriteo toimepanemiseks – see tähendab kuriteo subjektiivne külg. Seonduvalt süüdistusega territooriumil asuvasse hoonesse sissetungimise katses leian, et Z.P süü ei ole kriminaalasjas olevate tõenditega vaieldamatult ja kahtlusi välistavalt tõendatud. Süüdistus
järgi kaitsja leiab, et süüdistus sõiduki alkoholijoobes juhtimises 30.06.2005 a ei ole tõendatud põhjendustel, mis on toodud eespool Z.P
Teistes
329 ja 424 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes tunnistas Z.P end süüdi ja kahetses toimepandut. Kaitsja on seisukohal, et nende kuritegude eest mõistetud karistus ei vasta kuritegude raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohus on mõistnud Z.P-le
järgi ühe episoodi eest karistuseks 5 kuud vangistust ja ideaalkonkurentsis §-ga 329 veel 2 aastat vangistust, seega kokku 2 aastat ja 5 kuud vangistust.
Kohtupraktikas mõistetakse
järgi reaalset vangistust haruharva ja juhul, kui on episoode väga palju, piirdutakse mõnekuulise vangistusega. Z.P-le sedavõrd pikaaegse vangistuse mõistmine kahe kuriteoepisoodi eest ei vasta kuriteo raskusele, ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ning rikub süüdimõistetu õigustatud ootust võrdsele kohtlemisele teiste samaliigilisi kuritegusid toimepannud isikutega. Kohus on otsuses märkinud, et arvestab karistuse mõistmisel Z.P puhtsüdamlikku kahetsust, mis aga mingil moel ei nähtu. 4. Süüdistatav Z.P enda apellatsioonis märgib, et kohtuotsus ei toetu tõenditele vaid kohtu subjektiivsele arvamusele ja oletustele. Apellant ei saa aru, kuidas tema eelnev 4 karistatus on seotud käesoleva süüdistusega. Leiab, et kuna kohus on suhtunud temasse eelarvamusega on rikkunud süütuse presumtsiooni põhimõtet.
ja 424 järgi 30.06.2005 kuriteoepisoodis on kohus ebaseaduslikult kohtuotsuses tuginenud politseiametnike ütlustele, kuigi nende usaldusväärsust ei kontrollitud. Nende ütlustes on vastuolu selles miks puudub videosalvestus kaubiku jälitamisest politseiautoga. Maakohus jättis tähelepanuta, et enne eelmist apellatsioonikohtu määrust olid nad andnud maakohtus teistsuguseid ütlusi. Ei saa aru kuidas maakohus sai Ford Transiti varguse episoodis tugineda kaudsetele süüstavatele tõenditele ja miks on jätnud hinnangu andmata tema süüd välistavatele tõenditele. Kohus ei ole kahtlusi tema kasuks tõlgendanud. Kohus on ekspertiisiaktis antud arvamust hinnanud tema kahjuks, jättes kõrvale aktis antud arvamuse sellest, et tema DNA-d käigukangil ei leitud, mis välistab tema poolt mootorsõiduki juhtimise. Sealt oli leitud teise isiku DNA-d. Juhib tähelepanu, et eksperdid on andnud vaid tõenäolises vormis arvamused, mis ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel aluseks. Riiklik süüdistaja on taotlenud selles episoodis tema süüdi tunnistamist vaid revanšiks eelmise õigeksmõistva kohtuotsuse tõttu analoogses süüdistuses. Tunnistaja V. V. nägi 13.06. 2005 auto varast, kes oli väikest kasvu ja oli sarnane teismelisega. Kuigi selline kirjeldus ei vasta tema välimusele on kohus tunnistaja ütlused tõlgendanud kui teda süüd kinnitavad. Kohus on ebaõigesti lugenud tema ütlused ennastõigustavateks. Leiab, et 30.06.2005 episoodi osas on kohtuotsus ebaseaduslik kuna tõenditele on antud väär hinnang ja tema poolt toimepandu on valesti kvalifitseeritud, rikutud on menetlusnorme. Kohus on toetunud vaid prokuröri arvamusele, omamata objektiivseid tõendeid. Palub selles episoodis õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.
lg 2 järgi esitatud süüdistuses 27.06.2008 kuriteoepisoodis palub situatsiooni hinnata. Ei tunnista oma süüd ja leiab, et maakohtu otsus kuulub selle episoodi osas muutmisele. Selles episoodis menetluse alguses oli rikutud menetlusnorme. Avalduse kuriteosündmuse toimumisest oli tehtud OÜ E. N. sekretäri poolt, kellel vastav pädevus puudus. Hiljem on esitatud avaldus 3000.00 kroonise kahju osas ka omaniku poolt, kuid see on juba saadetud prokuratuuri aadressil. Asja on alustatud teadvalt valede andmete põhjal. 3000.00 kroonise kahju tekitamise kohta esitatud avalduse andmed ei vasta tõele. See esitati alles 2006 aastal, kuigi enne seda läbiviidud uurimine tema poolt kuriteo toimepanemisel kahju ei tuvastanud. OÜ E. N. sekretäri kohtuistungile kutsumata jätmisega rikkus kohus menetlusnorme. Leiab, et asjaolu, et kannatanu loobus hagist ega soovinud kohtuistungile tulla, mis võttes arvesse, et tegemist on iseloomult erasüüdistusega peaks olema süüdistuse loobumise aluseks. Kohus on ebaseaduslikult kaks episoodi omavahel sidunud seoses sellega, et sündmused toimusid samas rajoonis. Pole arusaadav milliste tõendite alusel tema süü on maakohtu poolt tõendatuks loetud. Puuduvad pealtnägijad sellele, et ta oleks tunginud võõrale territooriumile. Ta on korduvalt selgitanud, et OÜ Eesti Näituste territooriumile sisenes läbi avatud värava. Mingeid keelavaid märke ei olnud, pidas territooriumit avalikuks kohaks. Tema tegevuses tahtluse olemasolu pole kindlaks tehtud. Palub tühistada
Mõistetud karistuse osas märgib, et kohus pole arvestanud 6 kuud vangistust, mis talle mõisteti 16.09.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega. Palub 6 kuud lugeda kantud karistuse hulka. 5 Palub asja materjalide alusel teha objektiivne otsus. MENETLUSOSALISTE ISTUNGIL: SEISUKOHAD JA TAOTLUSED RINGKONNAKOHTU
MS § 193 lg 1 kehtestab muuhulgas, et uurimisasutus alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ja puuduvad menetlust välistavad asjaolud. KrMS § 194 kehtestab, et kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. KrMS § 195 lg 1 kehtestab, et kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele suuliselt või kirjalikult. Vastavalt teatele kriminaalmenetluse alustamise kohta/ III kd. t.lk. 12, I kd. t.lk.157, 158/ oli 28.06.2005 POLIS andmebaasis registreeritud konstaabel A.Kudrjavtsev’i ettekanne 27.06.2005 kella 23.53 ajal saadud väljakutsest XXXXXX XXX XX, kus hakkas tööle häiresignalisatsioon. Turvatöötaja poolt oli kinni peetud Z.P. Apellatsioonis esitatud väitele sellest, et AS E. N. juhataja on edastanud avalduse sellest, et nad ei soovi kannatanuna kriminaalmenetluses osaleda kuna kahju osutus väikeseks/ I kd. t.lk. 191/ Põhja Ringkonnaprokuratuuri, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et vastavalt KrMS § 30 lg 1 ja 213 lg 1 juhib prokuratuur kohtueelset menetlust, seega oli kannatanu poolt prokuratuurile kui kohtueelset menetlust juhtivale asutusele avalduse esitamine seaduspärane. Ekslik on ka süüdistatava seisukoht sellest, et kuna kannatanu ei soovinud menetluses osaleda ega taotlenud süüdlaselt kahju väljamõistmist, oleks pidanud menetluse sisuliselt lõpetama või süüdistusest loobuma. KrMS § 38 lg 1 p 2 kehtestab kannatanule õiguse tsiviilhagi esitamiseks, kuid mingil juhul pole hagi esitamine kannatanu kohustus. Kriminaalmenetluse lõpetamine on reguleeritud KrMS 8 peatükis ning selliseks aluseks seadus ei kehtesta kannatanu loobumist tsiviilhagi esitamisest. Apellandi väitele, et aktsiaseltsi juhataja poolt oli tsiviilhagi kajastav avaldus esitatud alles 2006 aastal peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et KrMS § 38 lg 1 p 2 annab kannatanule õiguse tsiviilhagi esitada kuni kohtuliku uurimise lõpetamiseni, seega on avaldus esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 6 Z.P
lg 1 järgi õigeksmõistmise taotluse osas kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses on piisava selgusega põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust
Kohtuotsus on põhjendatud, tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt on arusaadav ning jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine ning esitatud apellatsioonide alusel kohtuotsus selles osas tühistamisele ei kuulu.
lg 1 ettenähtud süüteokooseisu moodustab muuhulgas valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Maakohtu poolt on seaduslikult tuginedes nii sündmuskoha vaatlusprotokollile / I kd. t.lk. 164.168/ kui ka tunnistaja A. A.i kohtuistungil antud ütlustele tuvastatud, et AS E. N. territoorium on kõrge piirdeaiaga ümbritsetud. Väravate juures on sisenemist keelavad märgid, territoorium on valvatav. Asjaolu, et värav ei ole lukus ei anna seadusliku õigust territooriumile minna kuna selleks peab olema valdaja nõusolek. Maakohus on selgelt põhjendanud ka tõendatuks loetud süüdistust sellest, et Z.P oli isikuks, kes püüdis tungida territooriumile asuvasse majja ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti maakohtu põhistust korrata. Kohtukolleegium leiab, et AS E. N. territoorium oli piirdega ala, mis ei tähenda lukustatud ja suletud ala. Oli väliselt äratuntav võõra tabuala olemasolu, kuhu Z.P puudus õigus siseneda. Z.P teadis, et territoorium temale ei kuulu, oli talle võõras, teadis, et sisenemiseks tal omaniku luba puudub, samuti nägi piiret ja olemasolevat märgistust. Vastupidised süüdistatava väited on kogutud ja vahetult uuritud ning maakohtu otsuses kajastatud tõenditega vastuolus ja on hinnatavad ennastõigustavatena. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava tahtlikule käitumisele on maakohtu poolt antud õige juriidiline hinnang ning apellatsioonides esitatud väited maakohtu järeldusi ei kummuta. 7. Z.P
Apellatsioonides on leitud, et puuduvad otsesed tõendid sellest, et süüdistatav oleks mootorsõiduki vargust toime pannud, kohus on rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-07 selgitatule, et KrMS § 7 lg 3 ettenähtust, et kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks, ei tulene mingil määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiesti loomulik on see, et otseste tõendite puudumisel püütakse otsida ja leida isiku süüd kinnitada võivaid kaudseid tõendeid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Maakohus on kõikidele kogutud ja kontrollitud tõenditele oma hinnangu andnud. Apellatsioonides esitatud väited, et puudub videosalvestus, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks kuna sellisele tõendile pole kohus toetunud. KrMS § 14 lg 1 kohaselt võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning protokollitud. Maakohus pole eeltoodud seadust rikkunud. Samuti ei anna videosalvestuse puudumine alust tunnistada tunnistajate, politseitöötajate, poolt antud ütlused ebausaldusväärseteks. Kohtuistungil protokolli kohaselt on kaitsja poolt taotletud tunnistaja S. M.i poolt eelnevate ütluste avaldamist vaid osas kus ta on andnud ütlusi kaubiku juurde jõudmise aja osas ja nimelt kas selleks oli 2 minutit või 3 minutit. Muus osas, 7 sealhulgas tunnistaja A. K.i kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud, seega on maakohus seaduslikult tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamisel tuginenud tunnistajate kohtuistungil antud ütlustele. Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate ütlustes asjas tähtsust omavate faktide osas vastuolusid ei ole ning need on maakohtu otsuses kajatatud ja nendele on seaduslikult ka hinnang antud. Kohtukolleegium leiab, et tunnistajate ütlustega on usaldusväärselt kinnitust leidnud, et varastatud Ford Transitis oli 30.06.2005 aastal vaid üks isik ja selleks oli süüdistatav Z.P. Tunnistajate ütlustega on kummutatud süüdistatava väited, et tema oli vaid kaasreisija ja tegelik juht jooksis kaubikust välja enne politsei saabumist. Maakohus on tuginenud seaduslikult ka
Antud juhul on DNA ekspertiisi läbiviimise järgselt tulnud eksperdid arvamusele, et Ford Transiti roolilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov. Ei saa välistada Z.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna selles on kõigis analüüsitud DNA lookustes esindatud kõik Z.P esinevad DNA alleelid. Käigukangilt DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, mille analüüsil kõigist analüüsitud DNA lookustest DNA alleele määratleda ei õnnestunud/ I kd. t.lk. 26-27/. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides on eksitavalt Z.P süüd välistava faktina märgitud, et ekspert käigukangilt Z.P DNA-d ei leidnud. Eksperdi poolt antud arvamuse kohaselt polnud võimalik segaproovilt DNA alleele üldse määratleda, mis ei võimaldanud ka teha mingeid usaldusväärseid järeldusi, sealhulgas Z.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. Selline ekspertide järeldus ei ole Z.P süüd välistav fakt ega anna iseenesest alust tema õigeksmõistmiseks. Vastavalt ekspertiisiskatis antud arvamusele teibilt, millega oli roolisamba külge pandud süütelukk DNA analüüsiks võetud teises segaproovis pole välistatud Z.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist, teistelt proovidelt seda ei leitud. / I kd. t.lk. 31-32/ Z.P etteheited kohtule eksperdi arvamuse tõendina hindamise osas kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et kehtivast kriminaalmenetluse seadusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, seega on ka tõenäolises vormis antud arvamus seaduslik tõend ning tuleb kohtu poolt hinnata kogumis teiste tõenditega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistaja V. V.i poolt kohtuistungil antud kaubiku varga kirjeldus väiksemat kasvu, noorema isiku kohta, ei välista süüdistatava poolt varguse toimepanemist kuna süüdistatav on kõhna kehaehitusega lühem meesterahvas, keda tunnistaja öösel teatavas kauguses võis ka pidada nooremaks kui süüdistatav tegelikult oli. Asjakohased pole ka apellatsioonis tehtud etteheited sellest, et maakohus on arvestanud süü tuvastamisel faktiga, et ta on varem vargusi toimepannud isikuks. Z.P-le oli esitatud süüdistus
lg 2 p 4, mis kehtestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Seega kuulub nimetatud asjaolu koosseisuliste tunnuste hulka ning kohus oli kohustatud sellele viitama. Kohtukolleegium leiab, et Z.P on seaduslikult
Maakohus on tõendeid hinnanud kogumis oma siseveendumuse kohaselt. On põhjendanud tõendite eelistusi ning kohtuotsuses on jälgitavalt ja arusaadavalt järeldused kajastatud. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks kõiki 8 maakohtu otsuse põhiosas esitatud asjaolude kordamist. Kohtukolleegium leiab, et esitatud apellatsioonid ei anna alust tõendite ümberhindamiseks ega süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks. 8.
Apellandid pole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatuks ja tõendatuks loetud fakti, et 30.06.3005 aastal oli Z.P alkoholijoobes. Seega ei pea selles osas kohtukolleegium vajalikuks uuesti maakohtu põhjendusi korrata. Apellandid on taotlenud süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist väitega, et Z.P pole 30.06.2005 aastal mootorsõidukit üldse juhtinud. Kohtukolleegium leiab, et Z.P poolt nimetatud mootorsõiduki juhtimine on tuvastamist leidnud ning maakohtu otsuses on piisava selgusega sellist järeldust ka põhistatud. Tõendite kogumi andmetel põhinevad järeldused on otsuses kajastatud ja apellatsiooni väidetele on ringkonnakohus juba ülaltoodud p 7 oma hinnangu andnud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis pole esitatud juriidilisi argumente, mis seaksid maakohtu otsuses esitatud järeldused kahtluse alla või annaks seadusliku aluse tõendi kogumit hinnata maakohtust erinevalt. 9. Z.P-le mõistetud karistuse osas. Süüdistatava enda apellatsioonis on taotletud Tallinna Linnakohtu poolt 16.09.2005 aasta otsusega mõistetud 6 kuulise vangistuse arvestamist kantud karistuse hulka. Antud juhul on maakohus seda teinud ning kohtuotsusest see ka nähtub. Nimelt on maakohus
lg 1 alusel mõistetud liitkaristusest Tallinna Linnakohtu poolt 16.09.2005 otsusega mõistetud karistuse, 6 kuud vangistust, maha arvestanud, ehk on selle võrra karistuse tähtaega lühendanud. Teistkordseks sama karistuse kantud karistuse hulka arvestamiseks seaduslikud alused puuduvad. Kaitsja on leidnud, et Z.P-le on mõistetud
ja § 424 järgi ja
Põhjendades seda asjaoluga, et
sanktsioon näeb ette kuni 1aastase vangistuse ja
järgi mõistetakse kohtupraktikas vangistust haruharva ja kui siis vaid mõnekuuline vangistus. Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada et
lg 1 näeb ette, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega oli kohtul õigus liitkaristuseks mõista
Kohtukolleegium leiab, et
Vastupidiselt kaitsja poolt väidetule tuleb alkoholjoobes juhtimise eest mõista range karistus kuna tegemist on nii süüdistatavale endale kui ka kaasliiklejatele ohtliku kuriteoga. Antud juhul on maakohus ju tuvastanud mitte ühe juhusliku alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise vaid sisuliselt korduva. Selline järjepidev kuritegelik käitumine näitab ükskõikset suhtumist nii õiguskorra kui ka kaasinimeste elu ja tervise suhtes. Kohtukolleegium leiab, et
lg 1 alusel mõistetud 2 aastane vangistus on kooskõlas asja tehioludega ning kuriteo raskusega. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud osades kuritegudes tema poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Õigustatult on kohus karistuse mõistmisel arvestanud ka süüdistatava isikuga ning asjaolus, et Z.P 9 on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik vaidlus puudub. Seega oli kohus õigustatud nimetatud faktist ka karistuse mõistmisel lähtuma. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas
MS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22 mai 2008 otsuse kriminaalasjas nr 1-08-1951 muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA JÜRI PAAP 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.