← Eesti

1-09-825/2

Obsah (8)§ 424§ 65§ 63§ 68§ 50§ 329§63l§ 56

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number Otsuse kuupäev 1-09-825 (09230101116) 20. jaanuaril 2009.a. Eeluurimiskohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helm

§ 424

; § 329 järgi lühimenetluses S.A, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodakondsus, 7.kl.haridus, emakeel – vene keel, töötab KÜ kojamehena, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 5 korral, viimati:07.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 424

,329 järgi,

§ 65lg 2 alusel – vangistus 8 kuud (ärakandmata osa 27 päeva 1.a.

katseajaga); väärteokorras karistatud 12 korral, tõkend – pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 19.01.2009. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180,§ 256-5, § 311- 313, § 315 eeluurimiskohtunik OTSUSTAS: Süüdi tunnistada S.A

§ 424

, § 329 järgi ning mõista talle karistuseks

§ 63lg 1 alusel 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise 07.04.2008.a.

Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 27 päeva) ning liitkaristuseks mõista vangistus 2 kuud ja 27 päeva.

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning seega lugeda karistuse kandmise alguseks 19.01.2009.a. Tõkendina kohaldada S.A suhtes vahistamine. Vahistada S.A kohtusaalis.

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta S.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Kr

MS § 179, 256-5 lg 2 alusel välja mõista S.A-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 3262,50 krooni, ekspertiisitasu 150,-krooni ja kaitsjatasud summas 1787,70 krooni. S.A tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „S.A, 1-09-825, sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul arvates karistuse kandmiselt vabanemisest. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Tsiviilhagi pole esitatud. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK S.A `i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 07.04.2008 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud

§ 424

,

§ 329

,

§63lg1 alusel vangistusega 3 kuud, Krm

S § 238lg2 alusel vangistusega 2 kuud,

§ 65

lg2 alusel vangistusega 8 kuud, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, juhtis uuesti 19.01.2009 kella 04.53 ajal Harjumaal Tallinnas, Järvevana teel mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, olles joobeseisundis. Tuvastatud indikaator-alkomeetri näit: 2,37 promilli. Seega Mihhali S.A pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. pani toime

§ 424kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on 07.04.2008 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud

§ 424

,

§ 329

,

§63lg1 alusel vangistusega 3 kuud, Krm

S § 238lg2 alusel vangistusega 2 kuud,

§ 65

lg2 alusel vangistusega 8 kuud, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks ning karistus selle eest ei ole temal veel kustunud, juhtis 19.01.2009 kella 04.53 ajal Harjumaal Tallinnas, Järvevana teel mootorsõidukit xxx reg.nr xxx, omamata juhtimisõigust. Seega Mihhali S.A, hoides kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, pani toime

§ 329kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et süüdistatava S.A tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 424

, 329 järgi ning tema süü on tõendatud kogutud materjalidega: - Kiirmenetluse protokoll (tl 1 ); - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 3-5); - Joobeseisnudi meditsiinilise tuvastamise akt nr 163/163 (tl 7); - Tunnistaja Ü A ´a ütlused (tl 11-12); - Kahtlustatava S.A ütlused (tl 13-14) - Harju Maakohtu 07.04.2008 otsus ( tl 19—20) - Karistusregistri teatis (tl 25-30) Kaitsja nõustus süüdistatava S.A poolt toimepandut kuriteo kvalifikatsiooniga, süüdistatava süü tõendatusega ning palus karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid. 20.01.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas S.A, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud. Kohtu seisukoht: Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava S.A süü on täielikult tõendatud peale tema enda poolt süü omaksvõtuga ka prokuröri poolt esitatud materjalidega, mis olid kohtuistungil vahetult kontrollitud .

§ 56

alusel karistuse mõistmisel arvestab kohtunik S.A süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.A on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud. Oma süüd ta tunnistab, kahetseb, mis on tema karistust kergendavateks asjaoludeks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises katseajal, seega pole ta mingeid järeldusi teinud. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et õiguskorra huvidest lähtuvalt S.A-le tuleb mõista reaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses ning liita talle varem kohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa. Tsiviilhagi pole esitatud. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Eeluurimiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.