← Eesti

1-07-3629/6

Obsah (5)§ 121§ 65§ 76§ 68§ 331

1-07-3629 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2009. a Tartu Kriminaalasja number 1-07-3629 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Ma

§ 121järgi ning teda karistati 45-päevase vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra Kr

MS § 238 lg 2 alusel.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.09.2005.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (22.05.2007.a. seisuga 4 aastat 8 kuud 14 päeva) ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust alates 23.05.

  1. a. Tartu Vangla esitas 08.05.
  2. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 23.05.
  3. a ja peaks eelduslikult lõppema 07.03.
  4. a. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku
  5. osa, leht 174) kohaselt on kinnipeetav vangistuses viibides läbinud sotsiaalprogrammid – Agressiivsuse asendamise treening ja AA 12 sammu „Sinu valik“ ning tegelenud aktiivselt muusikaga. Uue kuriteo toimepanemise risk on seotud kinnipeetava mõjutatavusega sõprade poolt. Oht ühiskonnaliikmetele seisneb füüsilises vägivallas. Vanglas on kinnipeetav sooritanud kaks kuritegu. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama ema juurde xxxxxxxxx x. xxxxxxx xx-xx. Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku
  6. osa, lehed 177-178) nõustutakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna viimane on vangistuse ajal väidetavalt muutnud oma väärtushinnanguid, on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid ning kavatseb käesoleva aasta juunis lõpetada gümnaasiumi. Vanglast vabanemisel soovib ta asuda elama ema juurde 2-toalisse korterisse xxxxxxxxx x. xxxxxxx xx-xx. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Viimase väidetel on tal võimalik elada ema juures - xxxxxxxxx x. xxxxxxx xx-xx ning saada ka töökoht xxxxx xxxxxx OÜ-s. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Viimane on ennast parandanud ning soovib sügisel astuda kõrgkooli. Prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtu põhjendused

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. 2

(4)1-07-3629 KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Harju Maakohtu 23.05.2007. a otsusega (kriminaalasi nr 1-07-3629) mõisteti M.F süüdi

§ 121järgi ning teda karistati 45-päevase vangistusega, mida vähendati 1/3 võrra Kr

MS § 238 lg 2 alusel.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 21.09.2005.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (22.05.2007.a. seisuga 4 aastat 8 kuud 14 päeva) ning tema liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust alates 23.05.

  1. a (vangla toimiku
  2. osa, lehed 2730). Harju Maakohtu 15.08.
  3. a määrusega täpsustati KrMS § 431 alusel Harju Maakohtu 23.05.
  4. a otsust ja

§ 68

lg 1 alusel arvati süüdimõistetu karistusaja hulka vahi all viibitud ajavahemik 06.11.2003 - 22.05.

  1. a (vangla toimiku
  2. osa, lehed 27-30). Tallinna Linnakohtu 21.09.
  3. a otsusega karistati M.F

§ 331

järgi 3-kuulise vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Lääne-Viru Maakohtu 27.09.2004.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust alates 21.09.

  1. a (vangla toimiku
  2. osa, leht 19). Lääne-Viru Maakohtu 27.09.
  3. a otsusega karistati M.F

§-de 263 p 1, 3 ja 22 lg 3 ning 113 järgi 8-aastase vangistusega alates 06.11.

  1. a. Seega kannab süüdimõistetu praegu Harju Maakohtu 23.05.
  2. a otsusega mõistetud liitkaristust ka I astme kuriteo eest ning käesoleva aja seisuga on ta liitkaristusest (4 aastat 9 kuud 14 päeva vangistust) tegelikult ära kandnud 2 aastat 1 kuu 8 päeva vangistust, s.o vähem kui pool mõistetud liitkaristusest. Järelikult puudub isegi formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76lg 2 p 2 alusel.

Harju Maakohtu 15.08.

  1. a määrusega on küll loetud süüdimõistetu karistusaja hulka ajavahemik 06.11.2003 - 22.05.
  2. a, kuid sellega ei muudetud Harju Maakohtu 23.05.
  3. a otsusega mõistetud liitkaristuse suurust ega karistusaja kandmise arvestuse algust. Ka ei tulene

§ 65

lg 2 ega § 76 sätetest, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral peaks kohus arvestama vangistusaega esimese kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmise aja algusest. Taolist tõlgendust oleks võimalik kasutada ainult sellisel juhul, kui isikule oleks mõistetud liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel, sest siis saaks väita, et mitme kohtuotsuse järgi liitkaristuse mõistmisega on ta sattunud ebavõrdsesse olukorda sellise isikuga võrreldes, kellele mõisteti karistus ühe kohtuotsuse alusel. Käesoleval ajal on süüdimõistetu pannud uue kuriteo toime peale eelmist kohtuotsust, mistõttu ta pidi arvestama ja teadma, et talle mõistetakse uue kohtuotsusega karistus, mis liidetakse eelmise ärakandmata osaga, ning seetõttu käesoleval juhul ebavõrdse olukorra tekkimise probleemi üldse ei tõusetu. 3

(4)1-07-3629 Isegi juhul, kui arvestada süüdimõistetu vangistuse aja algust 06.11.
  1. a, ka siis ei ole alust teda vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu kannab vangistust muu hulgas ka raske isikuvastase kuriteo - tapmise eest. Ta on vangistus viibinud 5 aastat 7 kuud 25 päeva. Vangistuse kandmise ajal pani ta toime kaks kuritegu (üks seotud narkootikumidega ja teine vägivalla kasutamisega). Samuti on ta vangistuse kandmise ajal rikkunud vangla sisekorra nõudeid ning viimane talle määratud distsiplinaarkaristus (vangla toimiku
  2. osa, lehed 111-112) kustus 28.11.
  3. a. Seega saab antud asjaoludest teha järelduse, et süüdimõistetu ei ole isegi vangla järelevalve tingimustes suutnud käituda õiguskuulekalt. Ainuüksi asjaolud, et tal on vabaduses toetav tugivõrgustik lähedaste näol (kes olid ka enne kuritegude sooritamist), kindel elu- ja töökoht, ei saa olla ennetähtaegse vabastamise põhiliseks aluseks. Isik, keda on karistatud raske kuriteo eest ja kes ei ole korduvalt suutnud vanglas alluda kehtestatud reeglitele, peab vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks kohtule veenvalt tõestama, et ta on võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt. Asjaolu, et süüdimõistetu on viimasel ajal käitunud vanglas hästi, kinnitab vaid tema soovi asuda paranemise teele. Selleks, et kohtul tekiks kindel veendumus süüdimõistetu tegelikus ja pöördumatus käitumise muutumises ja õiguskuulekal teel püsimises, selleks on vaja täiendavat aega. Kuna kohtul ei ole tekkinud vaatamata ärakantud vangistusajale kindalt veendumust, et süüdmõistetu oleks asunud paranemise teele ja oleks võimeline vabaduses elama seadusekuulekalt ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele isegi tema käitumiskontrollile allutamisega, siis ei ole teda praegu võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ning ta peab mõistetud karistust edasi kandma. Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, advokaat Valli Murde (OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo) esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 krooni (sealhulgas käibemaks 20%) ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada justiitsministri 26.01.
  4. a määrusega nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ §-de 1 lg 2 ja 9 lg 1, 3 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st
  5. Lembit Käis Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.