MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu ja 10 päeva vangistust.
lg 6, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.01.2007 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuud ja 17 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Maakohus arutas H.R-ile
järgi esitatud süüdistust selles, et tema: - 08.01.2008 kell 08.55 Kohtla-Järve linnas Kukrusel juhtis sõiduautot Audi 80 registrimärgiga XXX , hoides sellega kõrvale Viru Maakohtu 16.01.2007 otsusega
lg 1 alusel mõistetud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks täitmisest. Viru Maakohtu 16.01.2007 otsus jõustus 01.02.2007 ja saadeti täitmiseks ARK Jõhvi büroole. Sellega pani H.R toime täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o
Maakohtus tunnistas H.R ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. H.R pani 2.astme tahtliku kuriteo toime katseajal, olles 26.10.2007 tingimisi ennetähtaegselt vabastatud Tartu Maakohtu 15.10.2007 määruse alusel temale Viru Maakohtu 16.01.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest. Kuriteo toimepanemise ajaks oli ta 1aastasest katseajast läbinud 2 kuud ja 15 päeva. Teda on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise täitmisest kõrvalehoidumise eest on teda karistatud Ida-Viru Maakohtu 07.01.2004 otsusega
järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud,
järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 05.11.2004 kohtuotsusega
järgi rahalise karistusega 5000 krooni; 29.03.2005 kohtuotsusega
, 424 järgi
lg 1 kohaldamisega rahalise karistusega 12 500 krooni ning
alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aasta 9 kuuks; 09.06.2005 kohtuotsusega
järgi rahalise karistusega 10 000 krooni; 16.01.2007 kohtuotsusega
, 329 järgi
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud,
H.R-ile on 05.11.2004, 29.03.2005 ja 09.06.2005 kohtuotsustega mõistetud rahalised karistused kokku summas 27500 krooni, on täitmata (05.11.2004 mõistetud karistusest on tasutud 859.82 krooni). H.R-i karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus leidis, et H.R-i isikust lähtudes ei ole võimalik temale
järgi rahalise karistuse kohaldamine, kuna rahalise karistuse korduv mõistmine ei ole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist ega tekitanud H.R-ile ka vähimatki ebamugavust, rahalised karistused on lihtsalt tasumata. Seetõttu tuleb H.R-ile mõista karistuseks vangistus. Arvestades seda, et käesolev kuritegu on toime pandud ühekordse lühiajalise tegevusega, tuleb H.R-ile vangistus mõista
Apellatsioonis esitatud taotluste sisu H.R-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning mõista H.R-ile karistuseks rahatrahv. Apellatsiooni järgi tunnistas H.R end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi H.R on varasemaid rahalisi karistusi vastavalt oma sissetulekutele ka pidevalt (igakuiselt) läbi kohtutäituri kustutanud. Prokurör tegi lühimenetluses ettepaneku karistuse liigi ja määra kohta järgnevalt: arvestades asjaolu, et H.R omab ametlikku töökohta tuleks teda karistada rahalise karistusega 360 päevamäära, vähendades KrMS § 238 lg 2 alusel karistust 1/3 võrra, mõista rahaliseks karistuseks 240 päevamäära, s.o 8000 krooni. Jätta eelmise otsusega mõistetud vangistus kandmisele pööramata ja rahaline karistus viia täide iseseisvalt. -2- Kaitsja palus maakohtus arvestada karistuse määramisel rikkumise toimepanemise erandlikke asjaolusid. Nimelt sõitis H.R appi oma abikaasale, kelle auto oli maanteel purunenud. H.R remontis auto, ning sõitis tõepoolest väga lühikest teed (100-200 meetrit), oli kaine, ning tema tegevus ei olnud ühiskonnale ohtlik. Auto oli purunenud Kukrusel, Tallinn-Narva maantee statistiliselt kõige ohtlikuma ja õnnetusterohkema teelõigu ääres, ning sõiduki jätmine tee äärde hommikusel tipptunnil kujutaks endast halva nähtavuse korral suurt ohtu kaasliiklejaile. Maakohus ei ole riikliku süüdistuse küsitud karistusest raskema karistuse kohaldamist motiveerinud, samuti ei ole kohus arvestanud teo toimepanemise tehiolusid ning erandlikku olukorda ja liikluses valitseva võimaliku ohuallika kõrvaldamist kohtualuse poolt. Samuti on maakohus jätnud arvesse võtmata H.R alaealise lapse olemasolu ja tema ülalpidamise vajaduse. Maakohtu väljumine süüdistuse nõutud karistusest ning kohtualuse suhtes süüdistuses nõutavast karistusest raskemaliigilise karistuse mõistmisel tuleb mõistetud karistust ka vastavalt motiveerida miks on kohus asunud erinevale seisukohale karistuse osas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt nende asjaoludega arvestanud ja piisavalt põhistanud H.R-ile kahekuulise vangistuse mõistmist, mida on ühe kolmandiku võrra vähendatud. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga keda on korduvalt liikluseeskirjade rikkumise ja muuhulgas ka kohtuotsuse täitmata jätmise eest karistatud. Temale mõistetud karistused sealhulgas rahalised karistused ei ole täitnud karistuse eesmärke. H.R on jätkanud kuritegude toimepanemist. Mootorsõiduki juhtimine oli temalt ära võetud ja mingisugust arvestatavat põhjust seda õigust kasutada tal ei olnud, isegi 100 - 200 meetri sõitmiseks mitte. Maakohus on põhistanud ka vangistuse alammäära lähedast valikut Karistuse valikul ei ole maakohus seotud prokuröri arvamusega. Samuti ei anna alaealise lapse olemasolu alust karistuse kergendamiseks. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.