Obsah (9)

§ 424§ 65§ 69§ 50§ 2562§ 240§ 218§ 2565§ 179

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasi Menetlus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja 06. august 2009 Tartu Maako

§ 424

järgi advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada H.O süüdi karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega H.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12. novembri 2008 otsusega H.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa (

§ 69

lg 7 alusel tegemata üldkasulik töö 311 tundi asendada vangistusega 5 kuud ja 5 päeva), s.o 5 kuu 5 päeva võrra ning mõista H.O-le liitkaristus vangistusena 7 kuud 5 päeva ja vangistuse alguseks lugeda

1. august 2009; kohaldada H.O-le tõkendina vahistamine ja karistusena mõistetud vangistuse alguseks lugeda H.O kinnipidamine
2. augustil 2009;

§ 50

lg 1 alusel mõista H.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 18 kuuks. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista H.O-lt sundraha 3262 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1380 krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-0912183 “); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata süüdistataval üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on H.O toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisnes selles, et tema olles alkoholijoobe seisundis (tõendusliku alkomeetri näit 0,92 mg/l kohta), rikkudes LS § 20 lg 3 nõudeid, juhtis 04.08.2009 kell 21.40 Viljandi maakonnas Ahimäe-Pahuvere mnt 0,1 kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr 978 BAD. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 424

järgi ning karistamiseks vangistusega 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus vangistusena 7 kuud 5 päeva ja vangistuse alguseks lugeda 04. august 2009;

§ 50

lg 1 alusel mõista H.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmine 18 kuuks. 3. Kohtuliku uurimise tulemused Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest.

§ 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli

§-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed;

§ 240

p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite loetelu;

§ 218lg-1 sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud) arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (Kr

MS § 2562 lg 2). 2 Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. 3.

1. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
3. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab

§ 179lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 3262.50 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri

1. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava H.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 420 krooni ja 840 krooni. Süüdistatava H.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 120 krooni. 3 Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha 3262.50 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3262 krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1380 (420 + 840+120) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
2. Kohtu muud põhjendused Kohtuotsusega otsustatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid (KrMS § 127 lg 1). Vahistamise alused on sätestatud KrMS § 130 lg-s 2, mille kohaselt kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel kui isik võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Arvestades asjaolusid, et H.O omab korduvaid karistatusi kuritegudes on põhjendatud kohtuotsuse täitmise tagamise ja uute kuritegude toimepanemise vältimiseks H.O-le tõkendina kohaldada vahistamine ja mõistetud vangistuse alguseks lugeda tema kinnipidamine. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 4