M.G - isikukood xxx; elukoht xxx; Leedu Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel: vene keel; õpib ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend - elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 15.09.-16.09.2008.a.);
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et ärakandmata vangistust (2 aastat 11 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.G ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
§-s 75 lg 1 p 15 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: • elama alalises elukohas • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata M.G-le kriminaalhooldaja. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada T.A
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.
2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et ärakandmata vangistust (2 aastat 11 kuud ja 28 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.A ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
§-s 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid , kohustudes: • elama alalises elukohas ( • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata T.A-le kriminaalhooldaja. 2 Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
Kokkulepete sisu. 3 Süüdistatava M.G, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör M.G süüdi tunnistamist
lg 2 p 7 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 15.-16.09.2008.a, s.o. 2 päeva, karistusaja hulka.
lg 1, 3 sätteid kohaldades jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui M.G ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid vastavalt
Süüdistatava T.A, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör T.A süüdi tunnistamist
lg 2 p 7 järgi ning tema karistamist vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 15.-16.09.2008.a, so. 2 päeva, karistusaja hulka.
lg 1, 3 sätteid kohaldades jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui T.A ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid vastavalt
Kohtuliku arutamise järeldused. Süüdistuses
Süüdistatavad kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et M.G ja T.A eneste süüdi tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest ja kokkuleppe menetluse kohaldamise tagajärgedest on ta teadlik. Põhjendatud on kannatanu tsiviilhagi summas 2 999 krooni ning sellele summale ei ole vastuväiteid esitatud ning kohtuliku arutamise ajaks oli sellest summast AK poolt tasutud 1 500 krooni. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud M.G ja T.A käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.G ja T.A tuleb süüdi tunnistada
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistused tuleb süüdistatavatele mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Rahuldamisele kuulub kannatanu tsiviilhagi summas 1 499 krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni). KrMS § 188 alusel paneb kohus menetluskulude hüvitamise alaealise M.G AK ja alaealise T.A emale HR`ile, kui alaealisel endal puuduvad vajalikud vahendid kulude tasumiseks. Arvestades süüdistatavate resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest, s.o. sundrahast riigi kanda. 4 Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.