lg 6 alusel pöörata täitmisele B.G-le Tartu Maakohtu 07.03.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3381 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuu 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Vangistuse kandmiseks kohustada B.G ilmuma Jõgeva arestimajja (Pargi t 1 Jõgeva) 13. oktoobril 2008.a kella 10.00-ks. Vangistuse kandmise algust arvestada alates B.G karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK B.G on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.03.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-3381
209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks on mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel on mõistetud karistust suurendatud Tartu Maakohtu 10.10.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-12824 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 kuud 1
lg 5 ja § 69 alusel asendati B.G-le mõistetud vangistus 1390 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati B.G Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 14.03.2008.a. 22.08.2008.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande B.G kohta, milles teeb ettepaneku pöörata sooritamata jäänud üldkasuliku töö tunnid seisuga 19.08.2008.a koguarvuga 1374 tundi
Ettekande kohaselt hoiab B.G kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ning ei täida kohtu poolt pandud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele. 12.09.2008.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Tema elukohta saadetud kutse kättetoimetamise kohta kohtul istungi ajal andmed puudusid (kutse tagastati postiasutuse poolt 23.09.2008.a kohtule märkusega „hoiutähtaja möödumisel“). Prokurör taotles sundtoomise kohaldamist, kohus määrusega kohaldas süüdimõistetu sundtoomist 29.09.2008.a kohtuistungile. 29.09.2008.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ei tulnud eelmisele istungile, kuna ei saanud kutset kätte. Üldkasuliku töö tunde ei ole teinud, sest hindas kokkuleppe sõlmimise ajal end üle ning praegu ei sobi bussiajad jmt. Lubas kriminaalhooldajale, et hakkab tööl käima, kuid ei saanud sellega hakkama, tulid raha- ja alkoholiprobleemid. Süüdimõistetu on nõus tegemata üldkasuliku töö asendamisega vangistusega, kuid palub võimalust enne vangistuse kandmisele asumist kodus asjad kokku panna. Süüdimõistetu sõnul ei ole tal lisaks ka passi jm pildiga dokumenti, ainsaks isikut tõendavaks dokumendiks on sünnitunnistus. Kriminaalhooldaja jääb taotluses toodud ettepaneku juurde ja palub mõistetud karistus täitmisele pöörata. Prokurör toetab kriminaalhooldaja taotlust karistuse täitmisele pööramiseks. Süüdimõistetul on üldkasulikku tööd tehtud 16 tunni ulatuses, tegemata on 1374 tundi üldkasulikku tööd. Seega on kantud 8 päeva vangistust, kandmata 1 aasta 10 kuu ja 22 päeva vangistust, mille kandmiseks kohustada teda ise ilmuma vanglasse, enne seda kohaldada süüdimõistetu suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu.
lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldaja ettepanekul pöörata mõistetud vangistus täitmisele, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. B.G-le Tartu Maakohtu 07.03.2008.a otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuud vangistust asendati
Süüdimõistetu on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, samuti pole ta täitnud kohtuotsusega üldkasuliku töö tegemise ajaks pandud kohustust ilmuda määratud ajavahemike järel kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetu teinud üldkasulikku tööd 16 tunni ulatuses, seega on mõistetud karistusest kantud 8 päeva vangistust. Tegemata üldkasulik töö 1374 tunni ulatuses, s.o 1 aasta 10 kuud 22 päeva vangistust tuleb pöörata täitmisele. Prokuröri taotlus elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust hetkel B.G-le üldse tõkendi kohaldamiseks. Peale selle märgib kohus, et KrMS § 128 ei näe ette võimalust süüdimõistetu suhtes elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks. Nimetatud tõkendit saab kohaldada vaid 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.