lg 2 p 4 alusel kohtuotsusega määratud õppimiskohtus Wiedemanni gümnaasiumis asendada kohustusega jätkata õpinguid Haapsalu Kutsehariduskeskuses. 2.Määruse ärakiri edastada prokurörile A.Ollema, kriminaalhooldusametnikule Ü.-K.Annuk’ile ja N.G-le. Edasikaebamise kord 1 Ärakiri 1-08-5533 Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. ASJAOLUD Pärnu Maakohtu 08.05.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5533 mõistis kohus N.G süüdi
järgi ja karistas vangistusega 2 kuud, lugedes karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ühe päeva.
lg 1 p 2 alusel vabastas kohus N.G karistusest ning allutas käitumiskontrollile vastavalt
§-s 75 sätestatule 12 kuuks. N.G määrati käitumiskontrolli ajaks Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma
lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 4 tulenevaid kohustusi - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning keskhariduse saamise eesmärgil jätkama õpinguid Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kümnendas klassis ning täitma koolikohustust. Käitumiskontrolli aja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 08.05.2008. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 09.01.2009.a saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Ü.-K. Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne N.G kohta. I ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine: - Ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume Pärnu Maakohtu 08.05.2008 kohtuotsuse nr 1-08-5533 alusel mõisteti N.G kriminaalhoolduse järelvalve alla
N.G-le määrati kohtu poolt kohustused: * mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume * keskhariduse omandamise eesmärgil jätkata õpinguid Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi kümnendas klassis ning täitma koolikohustust. N.G on rikkunud kohtu määratud kohustust ja 18.10.2008 tarvitas alkoholi, mille eest teda Lääne Politseiprefektuuri poolt 12.11.2008 karistati Alkoholiseaduse § 71 rikkumise alusel 540.- kr rahatrahviga (lisa 1). Antud juhtumist rääkis noor ise kohe kriminaalhooldajale. Lisaks vajab muutmist ka teine kohtu poolt määratud kohustus. N.G ei õnnestunud jätkata õpinguid Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis, kuna kooli hinnangul puudus noorel motivatsioon gümnaasiumis õppimiseks ja aasta lõpus õpingutes pingutamine ei olnud piisav hariduse jätkamiseks antud koolis. N.G õpib alates sügisest 2008 Haapsalu Kutsehariduskeskuses koka erialal esimesel kursusel ja jätkab keskhariduse omandamist. II KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST N.G kirjutas seletuskirjas, et oktoobri keskel tarvitas alkoholi. Käis hea sõbra sünnipäeval, kõik panid pidu ja siis ta võttis ka paar jooki. Lõpuks tahtis koju minna ja koduteel kohtas politseid ja nad panid teda puhuma. Teab, et rikkus kohtu määratud kohustust, aga tunnistab ausalt, et on püüdnud juba pool aastat alkoholi vältida, aga kahjuks läks seekord nii. Sügisel 2008 alustas õpinguid Haapsalu Kutsehariduskeskuses esimesel kursusel (lisa 2). III KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE VÕI ÜLDKASULIKU TÖÖ TEGEMISELE Kriminaalhooldajal ei ole tegelikult ühtegi paha sõna öelda N.G käitumisele kriminaalhooldusalusena, kui välja arvata kohtu kohustuse rikkumine. Registreerimas käib 2 Ärakiri 1-08-5533 õigeaegselt; vestleb viisakalt; on analüüsivõimeline. N.G osales 08.10.2008 - 03.12.2008 iga nädal kriminaalhoolduse poolt korraldatud "Equip" programmi rühmatöödetsüklis ja ei puudunud kordagi. Kriminaalhooldaja ei koostanud erakorralist ettekannet varem, kuna tahtis jälgida Matteni lubadust, hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kriminaalhooldajale on noorsoopolitsei poolt teada, et Matteni sõprusringkond on viimastel kuudel väga tihti politseile silma paistnud ja neid on kinni peetud erinevate probleemidega seoses. Kuid peab tunnistama, et Matten on alati olnud kaine peale 12.10.2008. Politseiameti Karistusregistri teatis annab samad andmed (lisa 3). Lisaks peab mainima, et nooruk tunneb ise pidevalt huvi/muret mis otsuse ikka kohus tema osas teeb, see tundub talle olevat oluline asi, millise mulje ta endast jätab. N.G teab, et reaalsele täitmisele teda
IV KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pikendada katseaega kuni 1 aasta. Kriminaalhooldaja leiab, et N.G puhul on kõige otstarbekam tema mõjutamise viis katseaja pikendamine
Kriminaalhooldaja ei taotle lisakohustusena sotsiaalprogrammis osalemist, kuna 2008 aasta täitis nooruk korrektselt ka ilma kohustuseta kriminaalhooldaja poolset sotsiaalprogrammis osalemise nõuet ja vajaduse tekkides võib sama korrata ka käesoleval aastal. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega pikendada kuni 1 aasta võrra.
lg 3 alusel kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks pandus kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt
MS § 427 sätestab, et
lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.G käitumiskontrolli ajal karistatud väärteomenetluse korras 18.10.2008 toime pandud Alkoholiseaduse § 71 rikkumise eest rahatrahviga 540 krooni. Kohustus - mitte tarvitada alkoholi - on N.G-le kohtuotsusega pandud selleks, et suunata teda õiguskuulekale käitumisele ja vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kriminaalhooldaja on kinnitanud, et N.G ise koheselt tunnistas alkoholi tarvitamist. Kriminaalhooldaja kinnitab ettekandes, et tegelikult võib hooldusaluse käitumisega rahul olla. Ettekandest nähtuvalt on ilmselt kriminaalhooldaja ja hooldusaluse vahel tekkinud hea kontakt, mis kindlasti mõjutab N.G arengut positiivses suunas. Käesoleva rikkumise eest taotleb kriminaalhooldusametnik käitumiskontrolli tähtaja pikendamist kuni N.G 18-aastaseks saamiseni s.o. 27.juulini 2009, mis on peaaegu kolme kuu võrra. Kohus leiab, et käitumiskontrolli tuleb pikendada kriminaalhooldaja poolt taotletud tähtaja võrra, et selle perioodi vältel oleks võimalik juba alanud positiivseid muutusi süvendada. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus muuta kohtu poolt pandud kohustust – õpingute jätkamist Wiedemanni Gümnaasiumis ja panna selle asemel kohustus jätkata õpinguid Haapsalu Kutsehariduskeskuses, on samuti põhjendatud. Reaalses elus on muutus juba toimunud ja N.G õpib Haapsalu Kutsehariduskeskuses koka erialal ja jätkab keskhariduse omandamist. Kohus leiab, et oluline on asjaolu, et N.G õpib. Ta ei ole veel täisealine ja eriala omandamine on tulevase elu jaoks väga positiivne. 3 Ärakiri 1-08-5533 Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
lg 2 ja
N.G suhtes tuleb katseaega pikendada kuni N.G täisealiseks saamiseni ja tuleb muuta
lg p 4 alusel määratud õppimiskohustust – kohustada N.G jätkama õpinguid Haapsalu Kutsehariduskeskuses. Kohus juhindub määruse tegemisel
§-dest 75 lg 2 p 4, lg 3, § 87 lg 2, KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 4. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.