← Eesti

1-09-6965/1

Obsah (4)§ 266§ 66§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-6965 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasi N.R

§ 266

lg 2 p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav N.R elukoht: XXXX XX-X; isikukood XXX; kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärtegude eest karistatud 8-l korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada N.R

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 35 (kolmkümmend viis) päevamäära (ühe päevamäära suurus on 292 krooni) ulatuses, s.o 10 220 (kümme tuhat kakssada kakskümmend) krooni riigituludesse.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et N.R on õigus mõistetud rahaline karistus tasuda ositi alljärgnevalt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 (kümne) kuu vältel igakuiselt vähemalt 1 022 (üks tuhat kakskümmend kaks) krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja N.R-ilt menetluskulu järgmiselt:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 7 ( seitse) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstud tasu 495(nelisada üheksakümmend viis) krooni 60 senti. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank nr 10220034800017 või Swedbank nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „N.R, 1-09-6965, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.  Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon 17.02.
  2. a N.R tarvitas alates hommikust alkoholi oma kodus. Sama päeva kella 16:30 paiku läks N.R oma tuttava V.K. juurde Tartumaal XXX eesmärgiga jätkata alkoholi tarvitamist. N.R koputas V.K. ukse peale, kuid ust talle ei avatud. Vihastades selle peale, et teda korterisse ei lubatud, ronis N.R maja külje peal asuva katlamaja katusele ja hakkas vastu XXX asuva korteri akent taguma kaasas olnud lumelabidaga. Aknale tagus N.R nii kaua, kuni V.K. avas akna ning nõudis aknale tagumist lõpetada. Sellel momendil hüppas N.R avatud akna kaudu tuppa. Korteri peremees V.K. kutsumise peale kohale saabunud politsei pidas korterisse omavoliliselt tunginud N.R kinni. II Süüdistuse tõendatus ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Prokurör taotleb kohtult tunnistada N.R süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi.

§ 266

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 35 (kolmkümmend viis) päevamäära (ühe päevamäära suurus on 292 krooni) ulatuses, s.o 10 220 (kümme tuhat kakssada kakskümmend) krooni. Vastavalt

§ 66määrata karistuse kandmine ositi.

Alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 1 022 (üks tuhat kakskümmend kaks) krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kohus, hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et N.R tungis omavoliliselt sisse V.K. korterisse Tartumaal XXX 17.02.2009. a.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.R on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, väärtegude eest karistatud 8-l korral. N.R karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

§ 266

lg 2 p 1 sätestab karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohtunik leiab, et kuna N.R teoraskus ei ole suur, on tema karistamiseks piisav rahaline karistus. 2

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale N.R-ile karistuseks

§ 266

lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 35 (kolmkümmend viis) päevamäära (ühe päevamäära suurus on 292 krooni) ulatuses, s.o 10 220 (kümme tuhat kakssada kakskümmend) krooni. Vastavalt

§ 66lg-le 1 tuleb määrata karistuse kandmine ositi.

Alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 10 kuu vältel igakuiselt vähemalt 1 022 (üks tuhat kakskümmend kaks) krooni kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. N.R rahalise karistuse mõistmisel tuleb

§ 266lg 2 p 1 alusel päevamääraks lugeda 292 krooni.

N.R-ilt tuleb välja mõista riigituludesse kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu, sundraha ning kaitsjatasu. Rutt Teeveer Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.