(04237600681)Otsuse kuupäev 19.detsembril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Tiiu Rõõm Kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker Kriminaalasi T.N süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav T.N, elukoht: xxx, ik xxx, EV kodanik, 8 klassi haridusega, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 6-l korral, viimati: - 05.03.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4,7 alusel vangistus 3 aastat 9 kuud, Harju Maakohtu 17.11.2008.a. määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega, väärteokorras karistatud 2-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada T.N KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks 05.03.2008.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Nimetatud karistusest arvata maha eelmise otsuse järgi ärakantud karistus 08.01.2006.a. – 28.11.2008.a. (2 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust). Kandmata jäänud karistuse ( 10 kuud ja 10 päeva vangistust) kandmisest oli T.N vabastatud enne tähtaega Harju Maakohtu 17.11.2008.a. määruse alusel ning talle oli määratud katseaeg kuni 1 aasta. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista T.N tsiviilhagi T A(xxx) kasuks summas 2000,- krooni, ülejäänud osas – 1000,-krooni jätta hagi rahuldamata. Välja mõista T.N (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse ekspertiisitasu 2920,- krooni ja kaitsjatasud summas 1787,70 krooni. T.N tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „T.N, 1-0815382, ekspertiisitasu, kaitsjatasu“. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK T.N on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse sissetungimisega ajavahemikul 26.05.2004.a. kuni 06.06.2004.a. tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult Harjumaal, xxx külas T Akuuluva talu territooriumile ja talumajja maja akna klaasi lõhkumise teel. Seega T.N, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi sissetungimisega, pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda, s.o. KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.N esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 19.12.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas T.N, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Tsiviilhagiga oli nõus. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning T.N poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava T.N süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 22 - 24), mille käigus ta ei tunnista end süüdi ning seletas, et tema maakodu asub Harjumaal, Xxx külas, kus alaliselt kedagi ei ela. Naabriks on talu, kelle omanik on T A . Ta on kuulnud ja teab, et naabertallu on sissemurdmised olnud. Teab vaid seda, et seal on sees käidud. Teab seda sellest, et on ise seal vaatamas käinud ja lõhkumisi talule näinud. Maatalus viibis ta tavaliselt 1 või 2 päeva. Pereringis on ta rääkinud, et talu on lõhutud. Alaliselt talus kedagi ei ela. Mitmeid kordi talu lõhutud seisukorras on olnud, ta ei tea. Ta ei tea mismoodi tema vere kahtlane jälg talu lõhutud klaasikildudele saanud (jäänud) on, mis maast leiti. Võib-olla on ta ennast seal vaatamise ajal vigastanud. Tema seda vargust toime pannud ei ole ning on kindel, et kannatanul ei olnud 1000.- kroonist jopet. Ka: - T A e avaldus (tl. 4), ajavahemikul 26.05.2004.a. kuni 06.06.2004.a. on aknaklaaside lõhkumise teel sissemurtud Kuusalu vallas xxx tallu. Elamu lõhutud ja varastatud riideid. Lõhkumisega tekitati kahju 2000,- krooni ja vargusega 1000,- krooni. - Kannatanu T A ütlused (tl. 5 – 6, 20 – 21), ajavahemikul 26.05.2004.a. kuni 06.06.2004.a. murti sisse temale kuuluvasse tallu Harjumaal xxx külas tallu elutoa aknaklaasi lõhkumise teel. Lõhutud oli kogu akna klaas, tegemist oli kahekordse akna klaasiga. Aknaklaasi lõhkumisega tekitatud taastamiskahju on 2000,- krooni. Majas sees midagi lõhutud ei olnud, asjad olid lihtsalt põrandal laiali. Varastatud majast oli kollane jope, mis asus esikus nagis, mis oli ostetud Tallinna Kaubamajast. Jope vargusega tekitati talle kahju 1000,- krooni ning kokku tekitati varalist kahju 3000,krooni ulatuses, mille kohta esitab tsiviilhagi. - Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl. 7 – 12), vaadeldavaks sündmuskohaks on talu, xxx külas xxx vallas. Maja vasakpoolne välisuks on avatud ja lukust lahti. Ukselukk on terve ja töökorras. Välisuksest, mis on avatud, jääb paremale suur kahepoolne aken, millel on aknaklaas puruks löödud. Akna all maas on näha klaasikilde. Akna all toa põrandal on klaasikillud. Keset tuba on ümmargune laud, millel on lillevaas ümber. Toa põrandal on laiali mitmesuguseid esemeid ja riideid. Kappide uksed on avatud. Esikus on põrandal maas laiali mõned riideesemed. - Ekspertiisi akt (tl. 17 – 18), Klaasikillult (pakend nr 1), klaasikillult (pakend nr 2) ja pruunist purust (pakend nr 4) DNA analüüsiks võetud proovidest (sisaldasid läbiviidud eeltestide alusel verd) määratletud DNA profiilid on kokkulangevad T.N (ik xxx) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. T.N võrdlusproovist määratletud DNA profiili esinemissagedus on 6,0 x 10"
- Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,7 x 1012 inimese kohta. Klaasikillult (pakend nr 3) DNA analüüsiks võetud proovist (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) määratletud osaline DNA profiil (tõenäoliselt ei andnud osad DNA alleelid mõningates DNA lookustes tulemusi) osutab mehelt pärinevale bioloogilisele materjalile. Saadud tulemuste alusel saab see proov pärineda T.N'lt (ik xxx). - Kohtuotsus 03.02.2005.a. (tl. 58), mille kohaselt mõisteti T.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati tingimisi vangistus 6 kuud, katseajaga 2 aastat. Kannatanu kohtus toetas oma hagi summas 3000,-krooni. Kohtunik asub seisukohale, et T.N on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud lubatavate tõenditega ning T.N süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, kuna tema varem varguse sissetungimisega toime pannud isikuna uuesti pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja piirdega alale varguse sissetungimise vähemalt teist korda. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik T.N süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.N on toime pannud teise astme kuriteo, oma süüd ta tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 on karistamise aluseks isiku süü. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. T.N kuskil ei tööta, ei oma kindlat sissetulekut, tal tuleb hüvitada ka antud kriminaalasja raames esitatud tsiviilhagi, millega nõustus ka T.N ise, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista kergemaliigilise -rahalise karistuse, vaid tuleb mõista vangistuse, kuna T.N puhul pole võimalik saavutada karistuse eesmärke kergemaliigilise karistusega. T.N-ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga ta pani kuriteo toime 2004.a., tuleb talle mõistetud karistust KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kaetuks 05.03.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega. Tsiviilhagi on esitanud T A e 3000,- krooni ulatuses ( 2000,-krooni lõhutud akna eest ja 1000,-krooni varastatud jope eest), kohtu arvates kuna T.N-ile on esitatud süüdistus ainult sissetungimises, millega kaasnes ka aknaklaasi lõhkumine tuleb temalt välja mõista kannatanu kasuks 2000,-krooni, ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik