lg 1 p 3, 4, 9 kehtestavad, et menetluskuludeks on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohtueelse uurimise käigus on teostatud 4 kohtukeemiaekspertiisi ja need kõik on teostatud kriminaalasjas tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil, kuna eksperdiarvamused on
lg 1 ettenähtud tõendiks.
lg 4 kehtestab, et asutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras. Vabariigi Valitsuse 21.12.2001.a määruse „Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri“ alusel on esitatud ekspertiisiasutuse poolt õiendid ekspertiiside maksumuste kohta ning need on kriminaalasja materjalide juurde lisatud, menetleja poolt kontrollitud ja aktsepteeritud. Kohtueelsel uurimisel, vastavalt riigi õigusabi andmise määrusele, osalesid menetlustoimingutel advokaadid, kelledele menetluskulude hüvitamise määruste kohaselt kuulus hüvitamisele vastavalt 1345,20 krooni, 1062 krooni ja 991,20 krooni. Kohtulikul uurimisel osalenud määratud kaitsjale kuulus vastavalt maakohtu määrusele hüvitamisele 147,50 krooni. Seega kokku 1345,20+1062+991,20+147,50=3545,90 krooni, mille ongi maakohus süüdistatavalt välja mõistnud. Kaitsjatasu arvestamisel on lähtutud Justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ ettenähtust ning hüvitamisele kuuluvad kaitsjatasu summad on määrusega kooskõlas. 3
lg 1 p 2 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. S.L tunnistati süüdi KarS § 331 järgi, mille sankstioon näeb ette kuni 3-aastase vangistuse. Lähtuvalt KarS § 4 lgst 3 on tegemist II astme kuriteoga.Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 254, 20.12.2007.a aastast on 01.01.2008.a alates kehtestatud palga alammääraks 4350 krooni kuus. Seega oli S.L-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel 2008.a maakohus kohustatud temalt välja mõistma sundraha summas 1,5x 4350 = 6525 krooni, mida maakohus ka tegi. Nii sundraha väljamõistmise kohustus, kui ka sundraha suurus tuleneb seadusest ning sundraha väljamõistmise kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega ning mõistetav karistus sundraha väljamõistmise osas tähtsust ei oma.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistetu asukoht, seega ka karistuse kandmisel viibimine kinnipidamisasutuses ei ole süüdlaselt menetluskulude väljamõistmist välistav või takistav fakt. Ülaltoodust tulenevalt on maakohtu otsuses süüdimõistetult menetluskulud välja mõistetud kooskõlas seadusega ning seda on Tallinna Ringkonnakohus 12.11.2008.a kohtumäärusega ka kinnitanud. 2.
alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 424 alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et S.L-i taotlus menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks kuulub rahuldamisele arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda. Kuna S.L viibib kinnipidamiskohas ning tema sissetulek ei ole piisav, siis oleks menetluskulude kohene täitmine tema suhtes ebamõistlikult koormav, mistõttu kohus võimaldab S.L maksta menetluskulud ositi 12 kuu jooksul, kohustades teda alates jaanuarist 2009.a iga kuu 15.-ks kuupäevaks tasuma kindla summa Rahandusministeeriumi arvele. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.