Obsah (5)

§ 238§ 68§ 180§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. septembril 2008.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-3462 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtui

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tõkend vahistamine jätta samaks ja karistuse kandmise aega hakata lugema 08.03.2008.a. Süüdi tunnistada S.O KarS § 117 lg 1 ja § 118 p 1 järgi ja mõista KarS § 118 p 1 järgi karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada kantud karistuse hulka eelvangistus 8-10.03.2008, mis on 3 päeva. Ärakandmisele jääb 4 (neli) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld jätta samaks ja tühistada karistuse kandmisele asumise päevast. Otsus karistuse kohta pöörata täitmisele koheselt peale otsuse jõustumist. Vangistuse aega hakata lugema vanglasse asumise päevast. Välja mõista M.F-ilt riigituludesse sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, postikulu katteks 58 (viiskümmend kaheksa) krooni ning kaitsjatasu katteks 8100 (kaheksa tuhat ükssada) krooni ja käibemaksu katteks 1458 krooni ning 10700 (kümme tuhat seitsesada) krooni ekspertiisitasu katteks, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või AS Hansapank nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „M.F, 1-08-3462, sundraha või postikulu või kaitsjatasu või ekspertiistasu“. Need summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista S.O-lt riigituludesse sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, postikulu katteks 58 (viiskümmend kaheksa) krooni ning kaitsjatasu katteks 4200 (neli tuhat kakssada) krooni ja käibemaksu katteks 756 krooni ning 10700 (kümme tuhat seitsesada) krooni ekspertiisitasu katteks, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või AS Hansapank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „S.O, 1-08-3462, sundraha või postikulu või kaitsjatasu või ekspertiisitasu“. Need summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 2 arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid – 2 kirja hävitada, püksid, tossud, särk tagastada S.O-le ning spordijalatsid M.F-ile kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamine Süüdimõistetul ja tema kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuse kohta. M.F on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles 8.03.2008 kella 20.00 paiku S.O korteris peksis koos S.O-ga korduvalt rusikaga ja jalaga pea ja keha piirkonda H. E, millega tekitas E peaajupõrutuse, peaajuturse, ajukelmetealused verevalumid ja näokoljuluude murrud. Tegevusega, mis seisnes tahtlikult H. E raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule, pani M.F toime kuriteo KarS § 118 p 1 järgi. H. E eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel ettevaatamatusest saabus isiku surm 11.03.2008, pani M.F toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alkoholijoobes olles pani M.F toime KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo, mis seisnes selles, et tema 8.03.2008 20.00 paiku S.O korteris peksis korduvalt rusikaga pea piirkonda H. T millega tekitas kannatanule füüsilist valu. S.O on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles 8.03.2008 kella 20.00 paiku S.O korteris peksis koos M.F-iga korduvalt rusikaga ja jalaga pea ja keha piirkonda H. E, millega tekitas E peaajupõrutuse, peaajuturse, ajukelmetealused verevalumid ja näokoljuluude murrud. Tegevusega, mis seisnes tahtlikult H. E raske tervisekahjustuse tekitamises, millega põhjustati oht elule, pani S.O toime kuriteo KarS § 118 p 1 järgi. H. E eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel ettevaatamatusest saabus isiku surm 11.03.2008, pani S.O toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus Süüdistatavad selgitavad, et neile on süüdistused arusaadavad ning tunnistavad oma süüd süüdistuses märgitud asjaolude toimepaneku kohta. Süüdistatavad kinnitavad, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsjad toetavad kaitsealuste positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. 3 Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuse põhjendatuse kohta ning kaitsjate kaitsekõned ja nõusolekud lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatavad on toime pannud kuriteod KarS § 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi ja on selles süüdi. Peale seda on M.F toime pannud kuriteo KarS § 121 järgi ja on süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad on süüvõimelised. Süüdistatavate süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasja lahendamine on olnud süüdistatavate tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda

§-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused, mis on lisatud otsusele peale apellatsiooni esitamise teate saamist. Esmalt parandab kohus eelnevas, s.o ainult resolutiivosaga otsuses pealkirja „Tuvastatud asjaolud“ all esineva eksimuse süüdistuse ühes paragrahvis. Nii on seal kirjutatud: H. E eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel ettevaatamatusest saabus isiku surm 11.03.2008, pani M.F toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning veel H. E eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel ettevaatamatusest saabus isiku surm 11.03.2008, pani S.O toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tegelikult on õige, et mõlemad süüdistatavad panid toime KarS § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Nii on kohus ka nad süüdi mõistnud ja resolutsioonis kirjutanud. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid nagu sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 5-11), patsiendikaarti (tl 16), kiirabikaarti (tl 16), kannatanute ütlusi (tl 12-15, 21-23), tunnistajate ütlusi (tl 52, 54, 56, 58, 60, 62), ekspertiisiakte (tl 37-45, 48-50), isiku läbivaatluse protokolle (tl 70-75), kahtlustatavate ütlusi (tl 84-91, 98-102) ning asitõendite vaatluse protokolle (tl 65-69). Süü on leidnud tõendamist kannatanu H. T ütlustega (tl 21-23), et järgmisel päeval oli silm valus ja sinine; E. H oli talle rääkinud, kuidas üks korterisse tulnud noormees oli rusikaga löönud. Tunnistaja S. K (tl 52-53) on tõendanud, et korterisse tulnud noormehed tormasid kallale H. T, üks neist lõi näkku. Kui H. E oli öelnud, et ka tema nimi on H tähega, siis läksid E peksma, E näost hakkas verd tulema; keelamise peale siiski jätsid järele; kui Eenam ei liigutanud, siis üks neist helistas kiirabisse. Tunnistaja E. H on tõendanud (tl 54-56), et küsiti H tähega inimest; kui tema vastas, siis üks neist lõi H. Ti; saades teada, et veel üks on H tähega, siis hakati E peksma käte ja jalgadega; põrandal olles löödi pea piirkonda; E vastu ei hakanud; ninast ja suust hakkas verd tulema; kui hakkas korisema, siis pikem helistas kiirabisse; pikem noormees võttis jalast verised valget värvi tossud ja pani praeahju; uued jalatsid võttis samast korterist. Tunnistaja S. R on tõendanud (tl 56-57), et pikem noormees lõi H. T rusikaga näkku, kui kuulis, et nimi algab H tähega; peale lahkumist tagasi tulles oli E toas pikali maas, nägu verine, ka tema helistas kiirabisse. Tunnistaja E. H on tõendanud (tl 58-59), et kui 2 noormeest sisenes, siis küsisid dokumente näha; kui H. T voodist püsti tõusis, siis löödi teda näopiirkonda nii et veri hakkas tulema; peale seda hakkas E saama jalgadega kuhu juhtus; peksmine võis kesta pool tundi; lõpuks lühem jäi voodisse magama, pikem hakkas külma vee ja kaltsuga kompressi tegema; hiljem leidsid praeahjust verised botased; jalga oli pandud tema jalatsid. Tunnistaja M. K on tõendanud (tl 60-61), et nägi verist meest külili asendis pikali põrandal; nägu oli üleni verine, nägu praktiliselt ei olnud näha, hingas hästi raskelt. Tunnistaja R. K ütlustega on leidnud tõendamist (tl 62-63), et nähes maas verist meest tundis ära E, pea all oli tal vereloik. 4 Süüdistatav M.F ise on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi (tl 84-85): korteris koos kaassüüdistatava ja teistega tarvitati alkoholi; kuna tema ema ukse taga oli käidud sital, siis rääkides sellest, sai teda, et kohalolnud mees teeb seda; riidlemise järel see mees hakkas õiendama, siis närv viskas üle; mees sai rusikaga näkku; lendas põrandale ja edasi peksis jalaga kehasse; mees tõmbas ennast kerra; mehel jooksis ninast verd; hiljem viskas S.O närv mustaks ja Tõnu hakkas teda taguma; peks käis rusikate ja jalaga; mees hakkas imelikku häält tegema, siis helistas kiirabisse; peale peksmist nägi, et tossud on verega koos, võttis need jalast pani pliidi peale, kahetseb toime pandud. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud samuti kohtuistungil. Lisades, et tal polnud tahtlust tappa, kuid tema ema terroriseeriti ja asus ema kaitsma. Süüdistatav S.O on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi (tl 98-102), et on koos joonud mitu päeva; korterist otsiti H nimelist meest, kes just esimesena lõi ta ei mäleta, aga ise lõi korduvalt rusikaga näkku, samuti jalaga korduvalt kehasse; kahetseb tegu puhtsüdamlikult; kavatsus oli veidi õpetust jagada ukse taha sittumise pärast; kindlasti ei olnud kavatsust tõsiseid vigastusi tekitada. Kohtuistungil samuti tunnistab enda süüd. Tapmise tahtlust tal ei ole olnud. Ekspertiisiakt (tl 37-45) annab arvamuse, et kannatanu surma põhjus on tömp aju-kolju trauma näokoljuluude murdude, peaajupõrutuse ja ajukelme-aluste verevalumistega ning nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega pea piirkonnas. Selline tervisekahjustus on eluohtlik. Surmaga lõppenud aju-kolju trauma võib olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näkku ja juustega kaetud peanahale kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusikatega ja saabastatud jalaga. Kohus selgitab, et eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused nagu kolju murrud, pea-ja seljaaju vigastused, kuid ka rinna- ja kõhuõõnde ning siseorganitesse ulatuvad haavad, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 5-11) on leidnud tõendamist verepritsmete esinemine toas ja esikus, praeahjust on leitud verega määrdunud jalatsid, mis on kuulunud süüdistatavale M.F-ile, süüdistatava S.O riietel ja jalanõudel on samuti vere plekke. DNA ekspertiisiakti (tl 48-50) järgi on leidnud tõendamist, et S.O suusapükstel ja M.F-i jalatsitel on kannatanu Emmari verd. Nii patsiendi kaart (tl 16) kui ka kiirabikaart (tl 17) tõendavad Emmari toomist koomas haiglasse. Isiku läbivaatuse protokoll (tl 73-75) on tuvastanud süüdistatava riietel ja jalatsitel verega määrdumisi. Samuti on asitõendite vaatlusega (tl 65-69) tuvastatud süüdistatavate riietel ja jalatsitel vere plekke. Eelpoolt märgitud tõenditega on leidnud tõendamist, et tegu vastab süüteokoosseisule KarS § 117 lg 1 ja § 118 p 1 järgi E eluohtlike tervisekahjustuste tekitamisega, mille tagajärjel ettevaatamatusest on põhjustatud surm – kannatanule on tekitatud eluohtlik terviskahjustus süüdistatavate poolt. Tegu on õigusvastane ja kvalifitseeritud õigesti. Täidetud on teo objektiivne külg. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava M.F-i tegevus KarS § 121 järgi on leidnud tõendamist kannatanu ütlusega oma vigastuste kohta, tunnistajate K, H, Rja H ütlustega, et esmalt löödi ka T näkku. Peale selle on süüd tõendavaks asjaoluks kannatanu ülekuulamisel tehtud fotod kannatanu näost (tl 23) ning süüdistatava enda ütlus mehe rusikaga löömise kohta. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5 Karistuse mõistmisel lähtub kohus esiteks sellest, et süüdistatavad on puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud, mis on kergendavaks asjaoluks. Toimepandud kuritegu pole siiski olnud ettekavatsetud. Saades aru, et tegevus on läinud üle igasuguse piiride asuti ise kohale kutsuma kiirabi. See võimaldab riikliku süüdistaja taotletavat vangistust vähendada. Kohus kohaldab karistuseks vangistuse, välistades nn šokivangistuse ja sellele järgnevale osale laieneva karistusest tingimisi vabastamise. Arvestada tuleb, et tegemist ei ole esmakordse karistamisega ning ka seda, et neid iseloomustav varasem kriminaalne tegevus on üle kasvanud raskeks isiku ja tervisevastaseks I astme teoks, mille karistuse sanktsiooniks on 412 aastane vangistus. Vastavalt

§ 180

lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetutelt sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (

§ 175

lg 1 p 10) s.o 116 krooni ja

§ 179lg 1 p 2 alusel sundraha 10875 krooni.

Menetluskulu on veel kaitsjale v. adv T. Vaskele makstav tasu õigusabi osutamise eest

§ 175lg 1 p 4 alusel 9558 krooni koos käibemaksuga ning v.adv.

M. Reinsalule 4956 koos käibemaksuga. Menetluskulu on veel ekspertiisitasu 6800 (akt nr 245 13.03.2008) ja ekspertiisitasu (akt GE-0533-08/1466 10.04.2008) 14600 krooni

§ 175lg 1 p 3 järgi.

Need kulud tuleb hüvitada süüdimõistetutel. Riigi kanda jätab kohus 2520 krooni, lisaks käibemaks 756 krooni kaitsja v. adv. E. Palumetsa tasustamiseks kohtueelses uurimises eraldi määrusega

§ 180lg 3 alusel. Kohus juhindus otsuse tegemisel Kar

S §-dest 118 p 1, 117 lg 1, 121, 64 lg 1, 68 lg 1 ning

§-dest 175 lg 1 p 3, 4 , 9 ja 10; 180, 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 6