4-08-12098/3

Väärteoasi nr 4-08-12098 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 jaanuar

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-12098 (2318,08,013602; 2315,08,016172; 2316,08,012770) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik F.F (ik: xxx, elukoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva RESOLUTSIOON
2. F.F süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises väärteoasjas nr 2318,08,013602 ja karistada arestiga 2 (kaks) päeva.
3. F.F süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises väärteoasjades nr 2315,08,016172; 2316,08,012770 ja karistada arestiga 24 (kakskümmend neli) päeva.
4. F.F-ile määratud arest kokku 26 (kakskümmend kuus) tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest.
5. F.F-ilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1110 (üks tuhat ükssada kümme) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.F, 1-08-12098, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 1 alates 13.01.
7. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.10.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 921934 selles, et 09.10.2008 kell 18.18 peeti Põhja pst 33 kinni F.F, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4247/135 nähtuvalt tuvastati 10.10.2008 kell 01.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli ja psühhotroopse aine bensodiasepiini tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas eile fentanüüli. 29.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1042340 selles, et 29.11.2008 kell 18.00 peeti Pae 72 juures kinni F.F, kes toimetati pärast esmaabi andmist Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5338/323 nähtuvalt tuvastati 29.11.2008 kell 23.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli märkinud, et tarvitas samal päeval fentanüüli. 29.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1102815 selles, et 29.11.2008 kell 13.25 peeti Mere pst 6 kinni F.F, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5335/320 nähtuvalt tuvastati 29.11.2008 kell 14.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ja psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas samal päeval narkootilist ainet fentanüüli. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli menetlusalune isiku isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Arvestades taolist asjaolu asub kohus seisukohale, et kohtukutse tuleb lugeda kätteantuks ning seetõttu on menetlusalusele isikule väärteoasja arutamise aeg ja koht teada. Menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, mistõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on osaliselt tasutud, osaliselt tasumata. Seega rahatrahv ei ole mõju avaldanud ja kohaldada tuleks teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd varem on teda korduvalt arestiga karistatud, tuleks määrata pikemaajalisem arest. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokolli koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine fentanüüli tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. 2 Väärteoasjade materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik kinni peetud 29.11.2008 kahel korral, so lõuna ajal ja hilisõhtul. Mõlemal korral on tuvastatud joove fentanüülist ja mõlemal korral on talle osutatud esmaabi. Seega on menetlusalune isik ühe päeva jooksul tarvitanud narkootilist ainet kahel korral ja tegemist on erinevate väärtegudega. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti on teda korduvalt karistatud arestidega. Kuivõrd rahaline mõjutamine ei ole menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud, siis on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt arestiga karistatud, leiab kohus, et ka selline karistusliik lühiajalisena ei saa saavutada oodatud mõju, mistõttu tuleb määrata arest pikemaajalisem, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja aresti kandmise ajal peaks olema välistatud uute samalaadsete väärtegude toimepanemine. Kuivõrd esimese episoodi puhul on tekkinud olukord, kus teda on enne käesoleva otsuse tegemist karistatud kolmel korral ja see väärtegu on toime pandud enne eelmisi kohtuotsuseid, saab talle esimese episoodi eest määrata karistuseks aresti kaks päeva. Kaks ülejäänud episoodi on toime pandud aga pärast viimast kohtuotsust ning nende kahe episoodi eest tuleb määrata pikemaajalisem karistus. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 3