1-06-11237/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008.a, Narva kohtumaja Kirjalik menetlus Toimiku number 1-06-11237 Kohtunik Galina Jasnjuk Kriminaalhooldusasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne N.G-le Narva Linnakohtu 20.09.2006.a otsusega nr 1-06-11237 määratud katseaja pikendamiseks ja täiendavate kohustuste määramiseks Kriminaalhooldusalune N.G, isikukood XXX, elukoht XXX Süüdi mõistetud Narva Linnakohtu 20.09.2009.a otsusega. Katseaja algus: 20.09.2006.a, lõpp: 19.12.2008.a. RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pikendada N.G-le Narva Linnakohtu 20.09.2006.a otsusega määratud katseaega 6 (kuue) kuu võrra s.o. kuni 19.06.2009.a.
2. KarS § 75 lg 2 ja 3 alusel määrata N.G-le lisakohustused: – teha abi- ja heakorratöid 50 tundi kuni 01.03.2009.a kriminaalhooldusametniku poolt määratud asutustes, millistega on kriminaalhooldusosakonnal sõlmitud vastavasisulised lepingud; - vormistada end tööle või registreeruda tööhõiveametis töötuks 2 (kahe) nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest; - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume kateasja lõpuni.
3. N.G on kohustatud esitama määratud täiendavate kohustuste täitmise kohta kriminaalhooldusametnikule täitmist tõendava dokumendi. Määrus saata N.G-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. 1 Kohus tuvastas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakond esitas erakorralise ettekande N.G-le Narva Linnakohtu 20.09.2006.a kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja täiendavate kohustuste määramiseks, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohtumäärusega karistusseadustiku (KarS) §-st 74 lg 4 tulenevalt ja KarS § 75 lg 1 p 2 ja 5 alusel talle katseajaks määratud käitumiskontrolli kohustusi: ilmuma registreerimisele kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda ning saama eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. N.G ei ilmunud kindlaksmääratud registreerimistele ilma mõjuva põhjusega 10.04.2008.a, 19.06.2008.a ja 03.10.2008.a. Samas ta vahetas ta elukoha ja ei ela kindlaksmääratud kohas. Ta on vahetanud elukoha ilma kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba küsimata. Kriminaalhooldusametnikule antud seletuses N.G käitumiskontrolli kohustuse täitmata jätmise mõjuvaid põhjuseid ei esitanud. Mitteilmumised põhjendab unustamisega, tööhõivatusega. Käesoleval ajal elab N.G Kohtla-Järve linnas elukaaslasega, ei tööta. Viimase 7 kuu jooksul on ta vahetanud töökohta 3 korda. Ettekandest nähtub, et 12.03.2008.a N.G kirjutas avalduse üleviimiseks kriminaalhooldusele Tallinnasse. 15.05.2008.a saadud vastuses Teatas Tallinna kriminaalhooldus, et Denissiga kontakti ei õnnestunud saada, kuna tema telefon oli välja lülitatud. Samuti Mustamäe Linnaosa Valitsusest kriminaalhooldusametnik sai teada seda, et puuduvad andmed selle korteri omaniku kohta, kuhu tahab minna elama kriminaalhooldusalune. N.G tuli registreerimisele mai kuu lõpus ning teatas, et telefon oli välja lülitatud raha puudumise tõttu ning seletas, et jätkab elumist Tallinnas. Järgmisele registreerimisele ta ei ilmunud. Kõik saadetud kutsed olid tagastatud, kuna isik ei ela antud aadressil. Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust N.G-ga tema vanaema abil. 16.09.2008.a registreerimise ajal kirjutas N.G uue aadressi XXX. Seoses sellega N.G kirjutas avalduse üleviimiseks Jõhvi kriminaalhooldusele. Antud erakorraline ettekanne on juba kolmas. Katseaja jooksul N.G pidevalt rikkus katseaja kontrollnõuet: ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ning viimasel ajal on tema riikunud ka järgmist kontrollnõuet: saama kriminaalhooldusametnikult eelnevalt loa elu-, töökoha vahetamiseks. Katseajal on teda karistatud väärgegude toimepanemise eest. 08.08.
4. ja 09.07.2008.a oli ta 2 korral karistatud rahatrahvidega Narkootilise ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15`1 järgi. Narkootikumide tarvitamisest seletas, et temal olid hammastega probleemid ning ta kasutas narkootilisi aineis, et hannast tuimastada. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata N.G-le kohustusena: – abi- ja heakorratööde taitmise 50 tunni ulatuses tähtajaga kuni 01.03.2009.a asutuses, kellega Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusel on sõlmitud vastavasisuline leping. Deniss orlov andis vastava nõusoleku ÜKT tegemiseks. - vormistada end tööle või registreeruda tööhõiveametis töötuks 2 nädala jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. - mitte tarvitada alkoholi ja narkotikume katseaja lõppuni. Kriminaalhooldaja peab N.G suhtes kohustuste määramist otstarbekohaseks, kuna määratud kohustuste tüitmine parandaks kriminaalhooldusaluse suhtumist katseaja läbimisse ning enda poolt toimepandud tegude eest vastutuse tunnetamist, parandaks tema sotsiaalset toimetulekut. Samuti teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada N.G katseaega 6 kuu võrra, sest on veel kasutamata võimalusi N.G käitumise parandamiseks. 2 Kohtu seisukoht Kohus tutvunud kohtule esitatud materjalidega, erakorralise ettekandega ja N.G seletustega, leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kriminaalhooldaja taotlus kuulub rahuldamisele, kuna N.G on mitmekordselt rikkunud käitumiskontrolli kohustust, mida ta ka ise tunnistab. KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus võttes arvesse kriminaalhooldusaluse rikkumisi, katseaja kulgemist tervikuna ja kriminaalhooldaja hinnangut katseajale nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et N.G-le määratud katseaega tuleb pikendada 6 kuu võrra ning määrata lisakohustused. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine ja lisakohustuste määramine annab kriminaalhooldusametnikule võimaluse saavutada hooldusaluse tegevuse üle järelevalve korraldamise ja tema suunamise kaudu kriminaalhoolduse eripreventiivse eesmärgi, milleks on N.G mõjutamine hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja soodustada hooldusaluse ühiskonda integreerumist. Katseajal on tagatud pidev ja regulaarne kontroll selle üle, et N.G jääks seaduskuulekale teele, kuna kriminaalhooldajal on võimalus hooldusalust korrale kutsuda ning panna hooldusalune ümber hindama oma senist käitumist ning mõtlemist. Kohus määrab N.G kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused. Kohtunik teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KarS §-st 56 lg 2, 74 lg 1, 4 ja 5, 75 lg 2 ja KrMS §
5. Galina Jashjuk Kohtunik 3