järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav O.J elukoht: XXXXX XXX XX, isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral; tõkendit kohaldatud ei ole; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada O.J
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 350 (kolmesaja viiekümne) miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäär 50.- krooni) ulatuses, s.o summas 17 500.- (seitseteist tuhat viissada) krooni. 2.
a, s.o 3 (kolm) päeva karistuse hulka, millele vastab rahalise karistusena 9 (üheksa) päevamäära.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu seisukoht süüdistuse osas ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud.
Karistuse mõistmisel O.J-ile arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. O.J on varem kriminaalkorras karistamata.
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades, et O.J ei ole kriminaalkorras karistatavaid tegusid varem toime pannud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid, siis leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et O.J on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Silmas pidades, et süüdistatav on varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ning süüdistava poolt toime pandud teo üldohtlikku iseloomu, tuleb kohtu arvates mõista O.J-ile rahaline karistus üle karistusliigi keskmise määra. 2 Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 350 päevamäära, s.o 17 500.- krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (tl 13) nähtub, et süüdistava netosissetulek
Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. O.J-ile mõistetud rahalist karistust tuleb seega vähendada 9 päevamäära võrra ja mõista süüdistatavale lõplikuks karistuseks 341 päevamäära.
lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahalise karistuse kandmisele ositi. Prokurör on taotlenud rahalise karistuse ositi kohaldamist. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole O.J sissetulek piisav rahalise karistuse kandmiseks ühes osas, mistõttu see võib olla süüdistatavale ebamõistlikult koormav Seetõttu tuleb lubada süüdistaval rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul, tasudes igal kuul vähemalt 1 705.- krooni. Kohtu seisukoht kohtukulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kriminaalmenetlusele kulutatud vahendeid vähendab kohus sundraha summat KrMS § 2565 lg 2 alusel pooleni KrMS §-s 179 lg sätestatud suurusest, s.o 0,75 palga alammäärani ja mõistab sundrahana välja 3 262,50 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 239.- krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.