KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2007.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-10221 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Jü

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks 1 karistuseks kaks kuud ja 20 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus 2 kuud ja 20 päeva vangistust kaetuks Harju Maakohtu 10.

1. 2006.a kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistus on kantud. 1.
2. Z.J tunnistati süüdi pärast Harju Maakohtu 10.
3. 2006.a kohtuotsust toime pandud kuritegudes ( 2 episoodi) KarS § 199 lg 2 p-de 4,5,8 järgi ja karistati 10 kuu vangistusega.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti kuus kuud ja 20 päeva vangistust, karistuse aja algusega 29.

1. 2007.a. 2.
2. Z.J mõisteti süüdi selles, et ta võttis võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil
4. 2007.a Tallinnas Pronksi bussipeatuses H. V reisikoti, milles olid tööriistad, videokassetid ja alkoholi kokku 10 000 krooni väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kannatanu poolt kinni. 2.
5. samuti tema, sisenes 17.
6. 2007.a Tallinnas, Rävala pst. 8 asuvasse OÜ Expofoto-TG tööruumi ning võttis sealt võõra vallasasja äravõtmise ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil M. E.D G`i käekoti koos selles olnud esemetega kokku 4700 krooni väärtuses. 2.3 samuti tema, murdis 17.01.2003.a ukseluku lõhkumise teel Tallinnas Peterburi tee 15 asuvasse Dvigateli spordiklubi riietusruumi, kust varastas T. R, P. K, J. A, V. R ja M. H vara kokku 8490 krooni väärtuses. Seega Z.J isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani sissetungimisega ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ja KarS § 199 lg 2 p 5- § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo.
7. Maakohtu süüdimõistva otsuse peale esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatava Z.J-i kaitsja, vandeadvokaadi abi Kristina Šuvalova. 3.
8. Kaitsja apellatsioonis palutakse maakohtu otsus tühistada KarS § 199 lg 2 p-de 4,5,8 järgi karistuse mõistmise osas pärast Harju Maakohtu 10.11.2006.a kohtuotsust toime pandud kuritegude eest ja uue kohtuotsusega vähendada talle mõistetud karistust. Apellant on seisukohal, et kohtuotsus karistuse mõistmise osas ei ole motiveeritud ja leiab, et mõistetud vangistust võib vähendada põhjusel, et Z.J on invaliid, samuti nagu tema pereliikmed. Vabaduses on Z.J tagatud töökoht ning ta saab hakata kannatanutele kahju hüvitama. Z.J kahetseb toimepandud kuritegusid. Ka leiab kaitsja, et süüdistatav tuleks vabastada kasvõi osaliselt menetluskulude kandmisest.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Apellant leiab, et Z.J-ilt väljamõistetud menetluskulud peaks jätma riigi kanda põhjusel, et menetluskulude hüvitamine käib talle ilmselt üle jõu ning tal lasub kohustus heastada kannatanutele tekitatud kahju 13 190 krooni väärtuses.

1. Ringkonnakohtu istungil loobusid Z.J ja tema kaitsja apellatsioonist osaliselt ja nimelt mõistetud karistuse muutmise suhtes. Küll toetasid süüdistatav ja kaitsja jätkuvalt esitatud taotlust väljamõistetud menetluskulude vähendamise osas. Ringkonnakohtu seisukoht 2
2. Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohtukolleegium tähendab, et Z.J-i süüasja menetleti maakohtus lühimenetluse korras. Maakohus on oma otsusega tõendite analüüsi tulemusena õigesti tuvastanud Z.J-i süü talle omistatud kuritegudes ja talle mõistetud karistused on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestades nende eripreventatiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd kaitsja ja süüdistatav loobusid karistuse määra vaidlustamisest apellatsioonikorras ei pea kohtukolleegium vajalikuks korrata maakohtu sellekohaseid seaduslikke põhjendusi. 5.
3. Seonduvalt apellatsiooni taotlusega vabastada süüdistatav osaliselt menetluskuludest, märgib kohtukolleegium, et Z.J, kes vaatamata korduvatest karistustest jätkas süstemaatiliselt kuritegude toimepanemist, oli hästi teada, et uute kuritegude toimepanemine ja nende ilmsiks tulek, toob lisaks tekitatud kahjude heastamise kohustuse kaasa ka kohustuse tasuda menetluskulud. Kohtukolleegium tähendab siinjuures, et

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel nõuab kohus kohtukulud sisse süüdimõistetult. Süüdimõistetult kohtukulude sissenõudmise eesmärk on kriminaalmenetlusele tehtavatele riiklike kulutuste vähendamine ja riigi rahaliste vahendite säästlikum kasutamine. Kohtukulude näol ei ole tegemist karistusega. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga, et Z.J-i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades tuleks ta vabastada osaliselt menetluskulude kandmisest. Kohtukolleegium nendib, et Z.J on võimalus pärast karistuse kandmist asuda tööle ( mida kinnitab kaitsja ka esitatud apellatsioonis ) – ning sellest johtuvalt kindlustada oma varanduslikku seisundit ja alustada nii tsiviilhagide heastamist kui kohtukulude tasumist. Kohtukolleegiumi tõdemusel puudub mistahes mõistlik põhjendus vabastada töövõimeline isik menetluskulude tasumisest. Kohtukolleegium leiab, et käesolevas asjas ei ole seaduslikku alust jätta süüdimõistetu menetluskulud täielikult või osaliselt riigi kanda. 6. Toodud põhjendustel ja juhindudes

§-dest 337 lg 1 p 1, 342 ja 343 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 29.augusti 2007.a kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Ene Randmäe Jüri Paap Malle Preimer 3 4