´19 alusel rahatrahviga 10 200,- krooni; - 19.07.2006.a.
´17 lg 1 alusel rahatrahviga 3600,- krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks, tõkend – elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON
´19 alusel rahatrahviga 10 200.- krooni joobes juhtimise eest ja karistatus ei olnud kustunud, uuesti kehtiva karistuse ajal 01.07.2006.a. kella 16.30 juhtis mootorsõidukit XXX reg.nr XXX , olles alkoholijoobes. Seega K.R, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör pidas võimalikuks karistada K.R toimepandud kuriteo eest rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses (päevamäär 50,- krooni), s.o. summas 15000,- krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 10 kuu jooksul tasudes igakuiselt 1500,- krooni. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. K.R on varem kriminaalkorras karistamata, väärteo korras varem karistatud 2 korral, mistõttu on põhjendatud K.R-i karistamine kergeima karistusliigi rahalise karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, eelkõige kuriteo toimepanemist, mis oli tingitud joobes seisundist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KrMS § 180 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuludena riigituludesse välja II astme kuriteos süüdimõistmise korral ette nähtud sundraha 1,5 palga alammäära summas 5400,- krooni. Kohus juhindub KrMS §-dest 251, 253 p1 ja 254. Kohtunik Merike Allikmäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.