1 ja § 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3.septembri 2007.a. Apellatsiooni esitaja süüdistatav O.G Prokurör Ille Mardo Süüdistatav O.G, ik. xxx, ehitustööline , eluk. x, varem viiel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 10.märtsil 2006.a. Harju Maakohtu poolt
septembrist 2007.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas; Kaitsja vandeadvokaat Vaike Eerma RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 3. septembri 2007.a. otsus O.G
lg.1 järgi süüditunnistamise ja selle kuriteo eest mõistetud karistuse osas,
järgi mõistetud karistuse osas ning
Mõista õigeks O.G süüdistuses
lg.1 järgi.
järgi karistada O.G 240 ( kahesaja neljakümne ) miinimumpäevamäära suuruse rahalise karistusega summas 12 000 ( kaksteist tuhat ) krooni, mida KrMS § 238 lg.2 kohaselt ühe kolmandiku võrra vähendada 160-le ( ühesaja kuuekümnele ) miinimumpäevamäärale summas 8000 krooni. Mõistetud rahaline karistus lugeda kantuks 1.septembrist kuni
lg.1 järgi ja karistati 2 kuu vangistusega;
järgi ja karistati 2 kuu vangistusega.
MS § 238 lg.2 kohaselt ühe kolmandiku võrra vähendati vangistusele tähtajaga 2 kuud.
märtsi 2006.a. otsuse järgi ärakandmata 4 kuu pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 6 kuud vangistust. O.G tunnistati süüdi
1. septembril 2007.a., kella 10.05 paiku Tallinnas, x maja juures, alkoholijoobes, ebasündsate sõnadega solvas ametikohustusi täitvat politseivaneminspektorit K. T ja avalikku korda kaitsvat abipolitseinikku R. S.
lg.1 järgi tunnistati süüdistatav O.G süüdi selles, et tema eelnimetatud kohas ja ajal osutas füüsilist vastupanu ametikohustis täitvale politseivaneminspektorile K. T, millega põhjustas kannatanu parema labakäe seljaosale verevalumi ja põleva sigaretiga I astme põletuse, mõlema randmeliigeste sidemete venitused ja vasema küünarliigese marrastuse. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis süüdistatav O.G väidab, et pole ametikohustusi täitnud politseivaneminspektorile tahtlikult terviskahjustusi tekitanud. Teda olid rahvusliku kuuluvuse pinnal provotseeritud. Apellant soovib selgitusi anda ringkonnakohtu istungil, kuna esimese astme kohus ei soovinud teda ära kuulata. Apellandi hinnangul on tuleks karistust kergendava asjaoluna arvestada temal alaealine tütre, abikaasa ja laenu tagasimaksekohustuse olemasolu, mida abikaasa üksi täita ei suuda. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava O.G toetas esitatud apellatsiooni täies ulatuses ning taotles enda
Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni, leides et O.G süü vägivallategude tahtlikus toimepanemises võimuesindaja vastu pole vaieldamatult tõendamist leidnud ning ta tuleb
lg.1 järgi õigeks mõista ning
Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles selle rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmist. Prokuröri hinnangul pani süüdistatav O.G politseiniku suhtes vägivallateod toime kaudse tahtlusega. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega asub seisukohale, et kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus ega ringkonnakohtus pole saadud usaldusväärseid tõendeid süüdistatava O.G tahtlikust vägivallateost võimuesindaja, politseivaneminspektori K. T, suhtes seoses viimase poolt ametikohustuste täitmisega. Vaidlustatud Harju Maakohtu 3. septembri 2007.a. otsuses on refereeritud kannatanute K. T ja R. S ütlusi, osundatud kannatanu K. T patsiendikaardil kajastatud tervisekahjustustele, kuid puuduvad igasugused põhjendused, millisele usaldusväärsele tõendile tuginevalt maakohus järeldab ja loeb tõendatuks süüdistatava O.G tahtluse vägivallategude toimepanemiseks ametiülesandeid täitnud võimuesindaja suhtes.
koosseis täidetakse juhul kui on tõendatud, et süüdlase poolt toimepandud vägivalla ajendiks oli võimuesindaja konkreetne avaliku korda kaitsev tegu. Süüdlase abstraktsest vimmast politseiniku vastu ei piisa
Ringkonnakohtus antud süüdistatava O.G ütluste kohaselt ta vihastus ja väljendus solvavalt politseinike aadressil seetõttu, et ta ei saanud politseiniku poolt eesti keeles antud kõigi korralduste tähendusest aru ning et politseinik püüdis temast kinni haarata. Süüdistatava O.G ütluste kohaselt hoidis tema, mitte aga temaga kaasas olnud naisterahvas, käes džinni purki. Ta nõustus seda ära viskama ja soovis koju minna. Isikut tõendavaid dokumente tal politseinikule esitada ei olnud. Käed rabeles ta vabaks siis kui politseinik püüdis need talle selja taha raudu panna. Käte ette poole raudu panekule ta vastupanu ei osutanud. Süüdistatava hinnangul ei soovinud ta politseinikule tahtlikult valu või vigastusi tekitada ega pidanud seda ka võimalikus kui oma käsi vabastada püüdis. Politseiniku käe sigaretiga põletamine võis vastastikuse rüselemise käigus tahtmatult juhtuda. Kannatanu K. T ütlustega on tõendatud, et süüdistatav O.G ja temaga koos olnud naine asusid täitma politseiniku korraldust - ületada Kopli tänav 10 meetrit eemal asuva ülekäiguraja kaudu. Süüdistatav O.G väljendas seejuures ebasündsalt teda eesti keeles kõnetanud politseiniku aadressil. Ringkonnakohtu seisukohalt ei ole politseiniku või abipolitseiniku poolt süüdistatava O.G eesti keeles kõnetamine iseenesest hinnatav avaliku korda kaitsva võimuesindaja konkreetse teona, mis ajendanuks süüdistatava vägivalda võimuesindaja vastu. Ringkonnakohtu hinnata olevate faktiliste asjaolude kogumi põhjal pole võimalik lugeda vaieldamatult tõendatuks, et joobeseisundi tõttu võis süüdistatav O.G ohustada teisi või ise ennast ning tema suhtes politsei erivahendi ( käeraudade ) kasutamine oli õiguserikkumise iseloomu ja konkreetset olukorda arvestades põhjendatud. Kohtutele pole kriminaalasja arutamisel esitatud protokolli keskmises või raskes joobeseisundis süüdistatava O.G 1. septembril 2007.a. kainenemisele toimetamise kohta. Süüdistatav O.G oli 1. septembril 2007.a. sündmuspaigalt Põhja politseiosakonda toimetamise järel kahtlustatavana kinni peetud ja kahtlustatavana üle kuulatud ning ta on menetlustoimingute protokollid allkirjastanud. Vahetult pärast sündmuspaigalt politseiasutusse toimetamise järel süüdistatava O.G osavõtul menetlustoimingute läbiviimine ja tema võimelisus neist toimingutes osaleda seab tõsine kahtluse alla politseinikust kannatanu K. T otsustuse, et süüdistatava O.G seisund andis alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitad kahju ümbruskonnale ja ise endale ning tingib vältimatult erivahendi kasutamist, millest hoidumine ajendas süüdistatavat vastupanule. Neil asjaoludel tõlgendab ringkonnakohus kõik kohtulikul arutamisel kõrvaldamata jäänud kahtlused süüdistatava kasuks ja on veendunud , et süüdistatav O.G tuleb
Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga argumendiga selles, et süüdistatav O.G läbis eelmise kohtuotsusega määratud katseaja valdavas enamuses seadusekuulekalt. Uue kuriteo pani ta toime vaid viis päeva enne katseaja lõppu. Süüdistatava ülalpidamisel on perekond ja ta omab regulaarsel töötasul põhinevat sissetuleku. Süüdistatava karistust kergendavaid ega seda raskendavaid asjaolusid pole esimese astme kohus kindlaks teinud. Süüdistatav oma süüd
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tunnistanud ja enda käitumise hukka mõistnud. Ringkonnakohus hindab seda süüdistatava karistust kergendava asjaoluna ning peab otstarbekaks ja võimalikuks süüdistatava O.G karistamist
MS § 238 lg.2 kohaselt tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada 160-le päevamäärale, summas 8000 krooni.
Ühele eelvangistuse päevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Süüdistatav O.G on
lg.1 järgi süüditunnistamise ja selle kuriteo eest mõistetud karistuse osas;
järgi mõistetud karistuse osas;
Muus osas jätta Harju Maakohtu 3. septembri 2007.a. otsus muutmata. Süüdistatava O.G apellatsioon rahuldada. I. AMANN J. KATŠKOVSKAJA J. PAAP
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.