karistatud Liiklusseaduse § 74´19 lg 1 alusel rahatrahviga 6900 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas 28.07.2006.a. kell 19.18 juhtis Tallinna linnas Kloostrimetsa teel mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx, olles joobeseisundis. Seega pani V.G oma tahtliku tegevusega toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, isiku poolt, keda on varem sellise teo eest karistatud, s.o
V.G karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava V.G, süüdistatava kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokuröri abi
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks vangistust 3 kuud.
sätete alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.G ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib temale
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning täidab
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kohustust osaleda sotsiaalabiprogrammis. Samuti taotles prokuröri abi
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena V.G-lt mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 kuuks. V.G tunnistas end kohtuistungil süüdistuses
Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava V.G süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et V.G tuleb süüdi tunnistada
Arvestades V.G varalist seisundit, seda et ta on pensionär, ei pea ta tasuma sundraha täies ulatuses ning kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda. Eelneva alusel ja juhindudes KrMS § 248, 249, 313 kohus Otsustas : 1. Süüdi tunnistada V.G
järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui V.G 18 kuulise (kaheksateist) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 8 alusel on V.G kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena V.G-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 01.11.2006.a. Välja mõista V.G-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära , s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse KrMS § 180 lg 3 alusel vähendada sundraha suurust ning välja mõista V.G-lt sundraha II astme kuriteos 0,5 palga alammäära, s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Eesti Ühispangas või nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas, maksekorraldusse märkida viitenumber xxxxxxxxxxxxxx ning kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja kuriteoasjade kantseleile. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud- kaitsjatasu 796,50 (seitse sada üheksakümmend kuus krooni ja 50 senti) krooni ning sundraha 1 palga alammäära ulatuses, so 3000 ( kolm tuhat) krooni jätta riigi kanda . Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Helve Särgava Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.