t u v a s t a s: O.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 02.jaanuaril 2006. a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 9900 krooni, juhtis 04.juunil 2007.a. kella 07:40 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme mnt 1.0-l kilomeetril mootorsõidukit Ford Mondeo reg. märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani O.E toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalasjas asitõendeid ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada O.E süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära (üks päevamäär on 108 krooni) s.o kokku 16 200 krooni. Vastavalt
määrata, et rahalist karistust 150 päevamäära, s.o 16 200 krooni riigituludesse, tasub O.E kümnes võrdses osas, s.o 1 620 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.
Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. O.E süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud protokolliga joobe tuvastamise kohta indikaatorvahendite kasutamisel (tl 1), tunnistaja Elar Grünbergi ütlustega (tl 3- 4), Lõuna Politseiprefektuuri 02.01.2006.a otsusega väärteoasjas (tl 5) ja kahtlustatava O.E ütlustega (tl 6-7).
näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isikule, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et O.E juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, omades eelnevalt karistatust samalaadse teo eest. Seega on talle süüdistus esitatud õigesti ja ta tuleb
järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.E ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda karistatud 1-l korral, 02.jaanuaril 2006.a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel rahatrahviga 9900 krooni (tl 16). Rahatrahv on tasutud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. O.E käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust.
O.E varem karistamata isikuna omab kindlat töökohta ja seega sissetulekut. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et O.E on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära ulatuses. Kohtunik leiab, et O.E-le on põhjendatud mõista karistuseks
§-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus, mille määr on alla keskmist sanktsioonis ettenähtud karistust.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Teatisest O.E keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 108 krooni (tl 18) ja seega tuleb talle rahaliseks karistuseks mõista 16 200 krooni. O.E-lt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja kaitsjatasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada O.E
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.