lg 2 sätteid kohaldades vähendati karistust 1/3 võrra ja loeti antud süüteo eest lõplikuks rahaliseks karistuseks 3000 krooni. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jäeti rahaline karistus P.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Mõisteti välja sundraha 6525 krooni riigituludesse. P.T on kohtule esitanud avalduse, milles ta palub võimaldada temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumist ositi, kuna tal ei ole võimalik väikese töötasu tõttu korraga tasuda kogu summat. P.T on 24.07.2008.a tasunud väljamõistetud sundrahast 2000 krooni riigituludesse. Kohtumääruse põhjendused Kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 423 alusel järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel käesoleva seadustiku rahalise karistuse täitmisele pööramise sätteid.
alusel võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
lg 1 järgi lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et P.T taotlus menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks kuulub rahuldamisele arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda. Kuna P.T sissetulek ei ole piisav temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude koheseks sissenõudmiseks ning täies ulatuses kohene rahalise kohustuse täitmine oleks tema suhtes ebamõistlikult koormav. Kohus võimaldab P.T tasuda menetluskulud ositi 4 kuu jooksul, kohustades teda alates augustist 2008.a iga kuu 15.-ks kuupäevaks tasuma kindla summa Rahandusministeeriumi arvele. Täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.