1-05-393\1

(04942500005)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Tõlk Helgi Peeterson Kriminaalasi L.K süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav L.K, isikukood XXX, elukoht XXXXXXXXmaakond, ei tööta, karistamata Kaitsja Vladimir Vastšjonok varem kriminaalkorras RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.K KarS § 356 lg 1 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 180 päevamäära, s.o. 9000.00 (üheksa tuhat) krooni (Rahandusministeeriumi nr.10220034796011, viitenr.4100064858). a/arve Tõkend - elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda L.K-lt riigituludesse sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni, kaitsjale toimiku paljundamise kulu 83.50 (kaheksakümmend kolm krooni ja 50 senti) krooni ja postikulu 200.20 (kakssada krooni ja 20 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696). Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates. Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult kohtukulusid, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista L.K-lt 40 662.00 (nelikümmend tuhat kuussada kuuskümmend kaks) krooni Eesti Vabariigi kasuks Keskkonnainspektsiooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049463). kaudu Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus L.K süüdistatakse selles, et tema 2004.a. veebruaris-märtsis raius ebaseaduslikult Järva maakonnas Oisu vallas Äiamaa ja Retla külades asuval Retla-Margo kinnistu metsa eraldistel nr 20 ja 23 Metsaseaduse § 17 lg 1 nõudeid rikkudes metsa hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, raiudes eraldisel nr 20 0,43 hektaril, kus kasvas keskealine 60-aastane männienamusega okas- ja lehtpuu segapuistu täiusega 0,8 108 mändi, 86 kuuske ja 65 kaske, kokku 32 tm kasvavat metsa, mille tulemusena on eraldisel keskmine raiejärge rinnaspindala 7,8 m2 lubatud 13,8 m2 asemel ning täius 0,25 lubatud 0,60 asemel ning eraldisel nr 23 0,20 hektaril, kus kasvas keskealine 45aastane kaseenamusega okas- ja lehtpuu segapuistu täiusega 0,8 77 kaske ja 42 kuuske, kokku 4 tm kasvavat metsa, mille tulemusena on eraldisel keskmine raiejärgne rinnaspindala 10,0 m2 lubatud 13,4 m2 asemel ja raiejärgne täius 0,50 lubatud 0,60 asemel, tekitades eraldisel nr 20 keskkonnale kahju 33 862.00 krooni väärtuses ja eraldisel nr 23 6800.00 krooni väärtuses, kokku 40 662.00 krooni väärtuses. Puude ebaseadusliku raiega, millega tekitati keskkonnale oluline kahju, pani L.K toime kuriteo KarS § 356 lg 1 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus L.K ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatav võtab omaks küll Järvamaal metsatööde teostamise, kuid olevat seda teinud A J korraldusel, kes eraldiste viisi näitas ette nii piirid kui ka tähistas puud, mida raiuda. Süüdistatava kinnitusel näitas A ka teistele metsatöölistele ette kust ja mida raiuda. Samuti näidati A poolt ette teed, kust tuli teha lageraie. Metsa ettenäitamine toimus eraldiste viisi ning Aivo käis metsas vähemalt neljal korral. Veel on süüdistatav rääkinud, et ajal, mil nemad tegid tööd eraldisel 19, käis metsas ka keskkonnainspektsioon, kuid neile mingeid pretensioone peale selle, et oksad olid laiali, ei olnud. Kinnistusraamatu kandest nähtub, et Retla-Margo kinnistu kuulub OÜ-le Iriscorp, kes esitas raiete tegemiseks metsateatise nr 06506 11.detsembril 2003.a. ning nimetatud metsateatise alusel on teatatud raietest eraldistel nr 1-26, 28, 30-34, kusjuures eraldistel 20 ja 23 üksnes harvendusraiest (tl 49-51). 01.märtsi 2004.a. kontroll-akti nr Pa-7-14/252 alusel on tuvastatud, et raietöid on OÜ Iriscorpi kinnistul palju, raietööd on lõpetamisel, lank on koristamata, samuti 2 nähtub kontrollaktist märge selle kohta, et vajalik on veel kontroll (tl 17). Täiendava kontrolli vajadust tõendab ka objekti kontrollimise protokoll nr Pa-714/289 (tl 18). Järgnevalt, nimelt 29.märtsi 2004.a. kontroll-aktist (tl 19-31) ja mõõtmistulemuste protokollist (tl 32-39) nähtub, et eraldisel nr 23 on tehtud värske raie ning raiejärgselt on kasvama jäetud üksnes peenemaid kuuski ja kaski. Teostati kõigi eraldiselt 23 raiutud puude kändude diameetri mõõtmine, mis kanti metsalugemislehele nr J/4 (tl 34-36). Ka on fikseeritud eraldiselt 20 värske raie ca 0,4 ha, kus samuti oli kasvama jäetud peened, kõverad ning kahjustatud puud ning kändude mõõtmistulemused kanti metsalugemislehele nr J/5 (tl 37-39). Nimetatud kontrollimise tulemusena on kindlaks tehtud eraldise 20 raiutud osa keskmine rinnapindala 7,8 m2 ja täius 0,25. Eraldisel 23 on vastavad arvud 10,0 m 2 ja 0,50 ning selle järgi arvestatud keskkonnakahju suurus (tl 40-46). Kontrollitu tulemusel on selgunud, et eraldistel 20 ja 23 teostatud raie ei vasta ühelegi Metsaseaduse §-s 20 lubatud raiele. Samuti on tõendiks 04.juuni 2004.a. sündmuskoha vaatluse protokoll (tl 3-8) koos fototabelitega (tl 9-16), mille alusel on nii eraldiselt 20 kui ka 23 tuvastatud raie sarnane käekiri, s.o. etteraie sälgu ja pideribaga. Kui eraldisel 23 on raie läbi viidud kogu pindalal, siis eraldisel 20 ca 0,43 ha suurusel pinnal. Mõlemal eraldisel on kasvama jäetud peenemad, kasvus alla jäänud puud. Ka on tõendiks takseerkirjeldused (tl 59-70) ja väljavõte süüdistatavale teenuse maksmise kohta (tl 169). Nii süüdistatav kui ka kõik tunnistajad on kinnitanud raietööde teostamist süüdistuses nimetatud ajal eraldisel 23, ka eraldisel 20 raietööde teostamist ei ole välistanud ei tunnistajad V L ega A T. Kannatanu esindaja A Skui ka viimatinimetatud tunnistaja on ühtemoodi rääkinud, et pärast seda, kui viimati käisid metsas keskkonnainspektsiooni töötajad, ei olnud töö veel metsas lõppenud. Kuigi süüdistatav ja tunnistajad A S ja A T on väitnud, et tegid lubatud raiet, jääb nende poolt nimetatud raieliik väheusutavaks nende väheseid metsatööde kogemusi arvestades. V L kui kogemustega metsatööline on rääkinud metsa suhteliselt lagedaks tegemisest ja sellest, et nad valisid mahavõetavaid kuuski ise. Ka tunnistaja A J ütluste kohaselt tundus, et raie oli ebakorrektne ega olnud tehtud metsateatisele vastavalt. Kuigi väidetud on, et vaidlusalustel eraldistel tehti töid ka harvesteriga, lükkab kannatanu esindaja A Skohtuistungil antud seletus ja kriminaalasja kirjalikud tõendid selle väite ümber. Vaidlustatud on ka metsas töötamise aeg, kuid kohtu arvates ei saanud see piirduda paari nädalaga. Nii on süüdistatava enda ütluste kohaselt töid tehtud 3 nädalat, A Son väitnud tööde kestvuseks kuu aega, A T aga 2 nädalat, kusjuures tema läks objektile poole pealt. Süüdistatav on väitnud, et pärast nende poolt raietööde lõpetamist ei ole välistatud, et on raiunud veel keegi teine. Kuigi antud metsas tegid raietöid ka teised, puuduvad tõendid selle kohta, et eraldistel 23 ja 20 oleks peale süüdistatava ja tunnistajate seda tehtud. Seda ei kinnita kriminaalasjas uuritud kirjalikud tõendid ja kannatanu A S ütlused, mis viitavad eraldistel 20 ja 23 teostatud raie osas mootorsaega tehtud sarnasele raieviisile. Samuti on A S kinnitanud, et eraldiselt 20 avastati ebaseaduslik raie nädal aega pärast keskkonnateenistuse töötajate käimist. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistajad A S ja A T pole kohtueelses menetluses kordagi rääkinud A-nimelisest mehest, vaid kinnitanud, et isik, kes näitas kust ja mida raiuda, oli süüdistatav. Aleksandr Tiškini ütluste kohaselt maksis süüdistatav talle ka töötasu. Tunnistajad ei ole kohtu arvates usutavalt põhjendanud ütluste muutmist ning õige on tõendina arvestada nende varasemaid, s.o. kohtueelseid ütlusi. Tunnistajate varemantud ütlused haakuvad ka tunnistaja A J ütlustega, mille kohaselt oli asja ettevõtja süüdistatav ning tunnistaja näitas ette üksnes piirid ja raiete vahed, mis olid märgistatud. Tunnistaja A J kinnitusel viibis ta eemal raietest kolm nädalat, kuna oli haige ning ka kannatanu A Sütluste kohaselt ei nähtud kontrollimisel A J langil kunagi ning temaga telefoni teel rääkides tundus ta tõesti haige. Süüdistatava kaitsja arvates ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et keskkonnakahju aktis on kajastatud ajaperiood jaanuar kuni märts 2004., kuigi süüdistus on esitatud lühema ajaperioodi 3 kohta. Tegelikkuses kajastab nimetatud akt kogumis 4 katastriüksust, sealhulgas seda, kus raius süüdistatav. Ka on kohtu arvates usutav kannatanu esindaja selgitus põhjenduste osas, miks metsas koheselt ei olnud võimalik tuvastada metsa hõredamaks raiumise fakti. Kahtlus selles osas oli ning see kajastub ka 01.märtsi 2004.a. kontroll-aktis ja 16.märtsi 2004.a. kontrollimise protokollis. Ka ei ole välistatud, et üht-teist jäi arusaamatuks metsameeste ja keskkonnateenistujate omavahelise keelebarjääri tõttu. KarS § 356 lg 1 sätestab vastutuse puude ja põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega tekitatakse oluline kahju keskkonnale. Antud juhul on rikutud Metsaseaduse § 17 lg 1 nõudeid, kuna tõendamist on leidnud metsa lubatust hõredamaks raiumine ning selle tagajärjel olulise kahju tekitamine. Tõendamist on kohtu arvates leidnud, et neid töid tehti L.K heaskiidul ja juhtimisel. Tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, kuna süüdistatav pidas võimalikuks raie ebaseaduslikkust ja keskkonnakahju tekkimist. Tsiviilhagi on esitatud Eesti Vabariigi poolt 40 662.00 krooni nõudes. Esitatud hagi on seaduslik ja põhjendatud ja kuulub süüdlaselt väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Iseloomustavad andmed süüdistatava suhtes puuduvad, samuti puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuigi süüdistatav ei oma momendil töökohta, on ta varem kriminaakorras karistamata ning seepärast peab kohus põhjendatuks talle kergemaliigilise karistuse, s.o. rahalise karistuse kohaldamist. Rahalise karistuse suuruse määramisel arvestab kohus ka süüdistatava poolt tekitatud kahju hüvitamise kohustust. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9 ja 10 kohaselt kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud, sundraha ja postikulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5