1-08-6901\2

(07231605343)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi V.M süüdistus KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav V.M Ik: xxx, eestlane, EV kodanik, algharidus, ei tööta, elukoht: xxx Tõkend – elukohast lahkumise keeld 11.11.2007 Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. V.M süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.
3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta V.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud V.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.M temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.M-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.06.
6. V.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
7. EK esitatud tsiviilhagi 1230 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning V.M-ilt välja mõista EK kasuks 1230 (tuhat kakssada kolmkümmend) krooni, mis tuleb 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda EK arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas.
8. V.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.M, 1-08-6901, kaitsjatasu“.
9. V.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.M, 1-08-6901, sundraha“.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS
11. peatüki
12. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 04.07.
13. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.07.
14. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.M-i süüdistatakse selles, et tema viibides 11.11.2007 kella 03.00-04.00 paiku alkoholijoobes Tallinnas, Tartu mnt 17 asuvas klubis Parlament, see on avalikus kohas, rikkus avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et lõi EK käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitas EK küünarvarre, kaela ja pea pindmised vigastused. Oma sellise käitumisega rikkus V.M raskelt avalikku korda ja häiris konflikti mittepuutuvate isikute õigusrahu. Seega pani V.M toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivalla kasutamisega, see on kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p 1 järgi. Kohtuistungil süüdistatav V.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon võiks olla ka KarS § 121 järgi, kuid inkrimineeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 11.11.2007 koostatud kannatanu EK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kannatanu 11.11.2007 kella 03:00 - 04:00 ajal oli ööklubis „Parlament" Tallinnas, Ahtri tänaval. Istus esimesel korrusel diivani peal, saali keskosas. Istudes üksi lauas tuli äkki üks võõras noormees tema juurde ja ilma midagi ütlemata hakkas käte- ja jalgadega peksma. Põhjust kannatanu ei teadnud. Löökide tagajärjel kannatanu kukkus maha, kus kahtlustatav jätkas kannatanu peksmist. Kannatanut peksti peamiselt pea-ja näopiirkonda nii põlvedega, kui kätega. Peksmise käigus hakkas kannatanul ninast ja suust verd jooksma nii, et riided olid verega koos. Ninaluu-, suu, -esihambad olid • • • • • valusad. Kiirabi kohale ei kutsutud. Keegi tuli peksmisele vahele ja kannatanu viidi eraldi ruumi, kuhu kutsuti politsei. Politsei toimetas ta Kesklinna politseiosakonda avaldust kirjutama. Politseid oodates istus kannatanu ründajaga ühes ruumis. Kannatanu küsis tema käest, miks ta lõi teda ning kahtlustatav selgitas, et kannatanu olevat kellelegi jala taha pannud. Kannatanu midagi sellist ise ei mäleta ja arvab, et ta pole kellelegi jalga taha pannud. (t/l 2) 11.11.2007 koostatud joobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati V.M 11.11.2007 kell 06.10 indikaatorvahendiga AlcoQuant 3020 nr. PK 0046 kerge alkoholijoove 0,53 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 8) 11.11.2007 edastatud Põhja politseiosakonna teate kohaselt 11.11.2007 ööklubis "Parlament" hakkas tundmatu noormees avaldajat käte- ja jalgadega peksma pea- ja näopiirkonda. Kannatanu kukkus maha, kus ta peksmist jätkati. Hiljem sai avaldaja teda rünnanud noormehe V.M-i (ik: xxx) käest teada, et löömine oli toimunud seetõttu, kuna avaldaja olevat kellelegi jala taha pannud. (t/l 9-10) 11.11.2007 koostatud kahtlustatava V.M-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 11.11.2007 öösel ööklubis „Parlament". Kahtlustatav tantsis oma tüdruksõbraga, kes ühel hetkel seina vastu toetus ja ütles, et talle pani keegi jala taha. Kahtlustatav ei näinud, kes pani tema tüdrukule jala taha, kuid arvas, et selleks sai olla ainult tüdruku seljataga tantsiv noormees. Kahtlustatav teda tantsupõrandal ei kõnetanud. Hiljem nägi noormeest laua taga istumas ja läks küsis, miks ta tema tüdruksõpra ründas. Kannatanu tõusis püsti ja ütles: „mida?“, mille peale kahtlustatav tõukas kannatanut kahe käega vastu nägu. Seejärel lõi kahtlustatav paar korda rusikaga vastu nägu ja põlvedega kõhtu ja kannatanu kukkus tooli pealt maha. Siis tulid turvamehed ja viisid nad mõlemad eraldi ruumi, kus kahtlustav nägi, et kannatanult tuli ninast verd. Kahtlustatav lisab, et oli alkoholijoobes ja kahetseb toimepandut. ( t/l 13-16) 13.11.2007 koostatud kannatanu EKtäiendava ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.
15. 2007 kannatanu tantsis ööklubis „Parlament“, kuid seal ta kellelegi jalga taha ei pannud. Kannatanu arvab, et kui oleks selline asi juhtunud, siis kannatanu oleks vabandanud. Klubis oli ta koos oma sõbraga, kes aga kallaletungi pealt ei näinud. Kannatanu nägi teda rünnanud isikut klubis esimest korda alles siis, kui ta teda ründas. Kesklinna politseiosakonnas kuulis kannatanu, et ründajaga kaasasolnud tütarlaps vestles politseiga ning ta mainis, et tegelikult ei ole ta kindel, kas just kannatanu temale jala taha pani. Ründega tekitati kannatanule ka varalist kahju, mis seisneb alljärgnevas: Sa Tallinna Hambapolikliinikus maksis kannatanu 180 krooni konsultatsiooni ja röntgenipildi eest, ründe tagakärjel on tal hammas kahjustatud. See, kas tekivad hambaraviga täiendavad kulud, võib selguda alles aasta pärast. Traumapunktis maksis kannatanu 50 krooni, Lisaks on kannatanul riided rikutud, neid ta enam puhastada ei saa. Tal oli seljas lumivalge teksatagi, millelt verd maha saada ei õnnestunud (otsis selle paar kuud tagasi ja maksis umbes 800.-, kviitungit alles ei ole), praegu hindab selle väärtuseks 500 krooni. Peale selle on veel rikutud triiksärk väärtusega 500 krooni. Seega hetkel on kokku varaline kahju 1230 krooni. Sellele lisanduvad ravikulud: kannatanu on ostnud ravimeid ning peab traumapunkti soovituse järgi ostma ka kaelatoe, need tšekid esitab hiljem ja palub need lisada varalise kahju juurde. Kannatanu soovib, et teda rünnanud isik hüvitaks temale tekitatud kahju. (t/l 19-21) 14.11.2007 koostatud tunnistaja EE ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 11.
16. 2007 öösel oli ta klubis „Parlament“ koos oma tuttava V.M-iga, mingil hetkel nad tantsisid I korrusel, kui keegi pani talle jala taha. Tunnistaja oleks peaaegu pikali kukkunud, kuid Erki püüdis ta kinni. Tunnistaja ei pööranud sellele intsidendile tähelepanu, samuti ta ei näinud, kes talle jala taha pani. Pärast seda olid nad veel pikka aega klubis ja kui tahtsid hakata lahkuma, läks järsku Erki ühe noormehe juurde, kes istus laua taga diivanil. Tunnistaja nägi hetke, kui Erki peksis kätega seda noormeest, kuid kuhu ta lõi, tunnistaja tähele ei pannud. Samuti ta ei näinud, kas noormees, keda Erki peksis, ka vastupanu osutas. Tunnistaja läks vahele, tahtis, et kallaletung lõppeks, ütles ka Erkile, et ta lõpetaks, kuid kahtleb, kas ta seda kuulis. Tunnistaja tõmbas Erki eemale, • • kuid selle tõmbamise ajal murdus tal küüs ning seetõttu ta tõmbus emale ning ei näinud, kuidas kaklus lõppes ja kas keegi tuli vahele ka, või mitte. Tunnistaja nägi, kuidas turvamehed viisid Erki eraldi ruumi ja mis seal toimus, seda tunnistaja ei tea. Kohale tuli politsei, kes võttis Erki kaasa, ka tunnistaja läks koos politseiga Kekslinna PO. Sama noormees, keda Erki peksis, oli ka algul tantsuplatsil, kui tunnistajale jalg taha pandi, kuid tunnistaja ei näinud, kas just tema seda tegi. Erkit tunneb umbes 2,5 kuud ja varem ei ole tunnistaja näinud, et ta oleks kedagi peksnud. Tunnistajale ütles ta pärast seda juhtumit, et midagi sellist ei ole ta juba aastaid teinud. (t/l 26-28) SA Tallinna Hambapolikliiniku 12.11.2007 koostatud arvete kohaselt patsiendil KE tuli tasuda väike dentaalröntgenpildi ja konsultatsiooni eest kokku 180 krooni. (t/l 2223) 11.11.2007 kell 06.37 koostatud patsiendikaardi nr R211334 kohaselt tuvastati kannatanul äge intoksikatsioon, küünarvarre pindmised vigastused, kaela piirkonna pindmised vigastused, pea pindmised hulgivigastused. (t/l 25) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel V.M-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu EK ütlusi, tunnistaja EE ütlusi, AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaarti, asub seisukohale, et süüdistatava V.M-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 järgi. Kriminaalasja materjalidest süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et peksis ööklubis „Parlament“ EK käte ja jalgadega keha ja näo piirkonda. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja ööklubis „Parlament“ viibivate inimeste rahu häiriv tegevus. Taoline käitumine leidis aset ööklubis, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu õigust privaatsusele ning pani sellega toime avaliku korra rikkumise KarS § 262 mõttes. Käesoleval juhul ei teadnud ei süüdistatav ega tunnistaja seda, kas kannatanu tegelikult tunnistajale jala ette pani, mistõttu lähtus süüdistatav oletustest ning asus vägivalda tarvitama võhivõõra isiku kallal. Sellesse sekkus alguses tunnistaja, seejärel aga turvamehed. Taoline sekkumine aga viitab ilmselgelt sellele, et süüdistatava käitumine oli kõrvalistele isikutele häiriv, vastasel juhul ei oleks ei tunnistaja ega turvamehed sekkunud. Süüdistatav rikkus juuresviibivate isikute põhiseaduslikku õigust vabalt viibida soovitud ajal soovitud kohas ja olla veendunud selles, et on tagatud tema avalik kindlus- ja turvatunne ja võimalus realiseerida oma õigusi ja vabadusi ning kohustusi. Süüdistatav peksis avalikus kohas kannatanut, seega toimepandud tegu on käsitletav avaliku korra raske rikkumisena ja selle tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine on hinnatav vägivallana KarS § 263 p 1 mõttes. Kannatanule tekitati tervisekahjustus ja varaline kahju. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu EK esitanud tsiviilhagi 1230 krooni nõudes ning kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena. 23.11.2007 lõpetati antud asjas kriminaalmenetlus ja kohustati V.M-i hüvitama kannatanule tsiviilkahju summas 1230 krooni. V.M nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega aga jättis kohustused tähtajaks täitmata. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi 1230 krooni nõudes kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem karistatud. Seega tuleb süüdistatavat lugeda isikuks, keda ei ole enne kuriteo toimepanemist karistatud. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandus, millise kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära, kui ka vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel alaline sissetulek ning süüdimõistva otsusega kaasnevad ka menetluskulud, mis ei ole väikesed, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendava asjaolu puudumist, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni alammäära. Kuivõrd kannatanule tekitati kerge tervisekahjustus ja varaline kahju ei olnud oluline, siis peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud. Sellistest andmetest võib järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks mõistetavat karistust täitmisele pöörata ja peab võimalikuks jätta selle tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud vaid kahel korral väärtegude toimepanemise eest, siis ei pea kohus vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ning kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrates minimaalse katseaja. Märt Toming kohtunik