järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristina Savtšenkova Kaitsja Toomas Pilt SÜÜDISTATAV N.B – ik XXX, elukoht XXX, töökoht - ajutine, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 01.02.2002.a. otsusega KrK § 139 lg.2 p.1,3 alusel tingimisi vabadusekaotus 5 kuud katseajaga 1 aasta. Tõkend-elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Mõista N.B süüdi
järgi ning karistada 1 (ühe) aastase vangistusega.
alusel ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele, kui N.B ei pane 2(kahe) aasta ja 6(kuue) kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg.2 p.8 alusel kohustada N.B osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabi programmis.
lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta N.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks) aastaks ja 6(kuueks) kuuks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.B-lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 180 lg.3 alusel osaliselt s.o kaitsjatasu 991.20( üheksasada üheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ning sundraha 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „ N.B, 1-07-8920, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD. Kohtuotsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega , teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS N.B süüdistatakse selles, et tema , olles karistatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega 17.maist 2004.a. Liiklusseaduse § 74-19 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis kehtiva karistuse ajal 01.oktoobril 2006.a. kell 21.00 Harjumaal, Anija vallas, Kehra maanteel mootorsõidukit Opel Kadett, registreerimisnumber 266 AJR, joobeseisundis. N.B süüdistatakse samuti selles, et tema , olles karistatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega 17.maist 2004.a. Liiklusseaduse § 74-19 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis kehtiva karistuse ajal 07.detsembril 2006.a. kell 22.24 Harjumaal, Anija vallas,Kose-Jägala maanteel mootorsõidukit Nissan Prairie, registreerimisnumber 215 ARB, joobeseisundis. N.B süüdistatakse samuti selles, et tema , olles karistatud Põhja Politseiprefektuuri otsusega 17.maist 2004.a. Liiklusseaduse § 74-19 alusel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis kehtiva karistuse ajal 08.detsembril 2006.a. kell 13.10 Harjumaal, Kuusalu vallas, Kiiu-Soodla tee 17.kilomeetril mootorsõidukit Nissan Prairie, registreerimisnumber 215 ARB, joobeseisundis. Seega N.B pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. s.o. .
3 Süüdistatav N.B tunnistas ennast kuriteos kohtuistungil süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde enda karistamise osas. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.B-le mõistetavaks karistuseks
järgi 1 aastane vangistus ,mida
alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.B 2 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
ning osaleb sotsiaalabiprogrammis . Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava süüditunnistamine ja tema karistamise kohta kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. N.B tuleb süüdi tunnistada
Tsiviilhagi puudub. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kohtukulud KrMS § 180 lg.3 alusel osaliselt ning osa menetluskulusid jätta riigi kanda, arvestades süüdimõistetu materiaalset olukorda s.o isik on pikemat aega töötu, samas on üks alaealine ülalpeetav. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.