S § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui D.I 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 2 • • • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. D.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse D.I esimesest registreerimisele ilmumisest kriminaalhooldusosakonda. Välja mõista D.I-lt riigituludesse menetluskuludena: • 5400.- krooni sundraha, • 2875.- krooni ekspertiisikulu, • 52 krooni 10 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu, • 2057 krooni 74 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „D.I, 1-07-13270, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „D.I, 1-07-13270, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1504 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav D.I kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu teadmiseks kannatanu D.J.; allkirjaleht liita kriminaalasja nr 1-07-13270 toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. 2 3
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD Süüdistus 27.11.2007 sõlmitud kokkuleppes D.I süüdistatakse selles, et tema 12.06.2004.a kella 15.00 paiku viibides Tartumaal, Rannu vallas, Kureküla küla kaupluse vahetus läheduses, selle eest, et D.J. oli teda rünnanud kaupluses, lõi D.J. kaks korda rusikaga näo piirkonda, tekitades kannatanule nahaaluse verevalumi ja pehmete kudede turse näol ning füüsilist valu. Sellega D.I pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese löömise ja tervise kahjustamise. Karistus 27.11.2007 sõlmitud kokkuleppes KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav D.I-le karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuuse katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav D.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on D.I suhtes 3 4 süüdimõistev.
lg 1 alusel tuleb D.I hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 2057 krooni 74 senti (553 krooni 24 senti + 1504 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 5400.- krooni (
lg 1 p 9) - 2875.- krooni ekspertiisikulu (
lg 1 p 3, lk 17), - 52 krooni 10 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 553 krooni 24 senti (lk 42). Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 1504 krooni 50 senti süüdistatav D.I kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Kriminaalasi saabus kohtusse menetlemiseks nn üldmenetluse korras. Kohtuistungi rakenduslikus osas, enne kohtuliku uurimisega alustamist selgus, et edasiselt on kriminaalasja võimalik menetleda kokkuleppemenetluse korras ning kohus jätkaski kriminaalasja menetlemist kokkuleppemenetluse korras. Korra § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Kaitsja osales menetluses 3 pooltunni ulatuses. Seega: (900 x 1,0) + 3x (125 x 1,0 ) = 900 + 375 = 1275. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1275 kroonile käibemaks 18%, see on 1275 + 229,5 = = 1504,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1504 krooni 50 senti.
lõikes 3 sätestatu kohaselt jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Seonduvalt süüdistatava kaitsja esitatud taotlusega, jätta osa menetluskuludest
lg 3 alusel riigi kanda, peab kohus vajalikuks märkida, et kuna D.I on töövõimeline isik, kohtule avaldatust nähtuvalt teeb ta juhutöid ning kriminaalasjast ei nähtu andmeid D.I töövõimetuse või töövõime kaotuse kohta, siis pole kohtul alust arvata, et menetluskulude hüvitamine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Juhul 4 5 kui D.I ei ole koheselt võimalik menetluskulusid hüvitada, siis on tal seda võimalik teha pikema ajaperioodi vältel kohtutäituri vahendusel vastavalt võimalustele. D.I enda otsustada on, kui palju ta soovib tööl käia ja sellest sissetulekut saada ning kui kiiresti ta hakkab menetluskulusid riigile hüvitama. Arvestades D.I senist faktilist käitumist – avaldas kohtuistungil, et ta teeb juhutöid, siis on tal olemas piisav varanduslik seis töötamisest saadavast sissetulekust menetluskulude tasumiseks. Arvestades toimepandud kuriteo iseloomu (KarS § 121), ei ohusta kohtu hinnangul menetluskulude hüvitamine D.I resotsialiseerumisväljavaateid. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et menetluskulud oleksid olnud väiksemad, kui kokkuleppemenetluse kohaldamisega oleks D.I nõustunud varasemalt ning kriminaalasja ei oleks saadetud kohtusse üldmenetluse korras. Sellisel juhul olnuks kaitsjatasu kohtumenetluses osalenud kaitsjale ligi poole väiksem. Ja kui kriminaalasjas oleks kokkuleppemenetlust kohaldatud enne 2007.a, siis olnuks ka väljamõistmisele kuuluv sundraha väiksem. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.