← Eesti

1-07-5167\7

Obsah (5)§ 238§ 126§ 180§ 233§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mail 2007. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-5167 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekret

§ 238lg 1 p 3 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada F.M Kar

S § 25 lg 1,2-113 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada F.M-i 4 (nelja) aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistuse hulka ja lugeda F.M-i karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 19. detsember 2006. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Asitõend – T-särk, hävitada

§ 126

lg 3 p 4 alusel.

§ 180

lg 1,3 alusel välja mõista F.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, ekspertiisi maksumus 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 57 (viiskümmend seitse) krooni ja määratud kaitsja tasu 5758.40 (viis tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa krooni 40 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

  1. juunil
  2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus F.M-i süüdistatakse selles, et tema 18.12.
  3. a kella 14.00 paiku Tartumaal V vallas M. külas M.V. elukohas joomingu käigus tekkinud tüli ajal ja tahtliku tapmise eesmärgil lõi neljal korral M.V. kirvega pea, kaela ja rindkere piirkonda, millega tekitas M.V. raiehaava kaela tagapinnal, haava vasakul õlal ning kriimustused rindkere eespinnal, mis ei põhjustanud 2 eluohtlikku tervisekahjustust ning tavalise kulu korral tekitavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. Sellega F.M pani toime KarS § 25 lg 1, 2 - 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tapmise katse. II Tõendid ja kohtu järeldused Kannatanu M.V. ütluste kohaselt võttis tema isa E.V. Tartust Lubja 7 sotsiaalmajast endale
  4. a kevadel sulaseks F.M-i, kes asus elama M. külla nende tallu. 18.12.
  5. a hommikul käis tema koos F.M-iga V poes, kust viimane ostis kolm 2-liitrist 10 promillist „Presidendi“ õlut. Edasi sõitsid nad naabrite Kaarel ja Aivar Lepa juurde, kus olid kella 12-ni ja jõid õlut. Pärast seda oli F.M parajalt purjus, tema oli joonud umbes klaasi õlut. Nad hakkasid koju sõitma, mis asub naabritest ca 200 m kaugusel. Tema oli roolis, F.M istus tagaistmel. Nad läksid maja II korrusele ja hakkasid koos õlut jooma. Järgmine hetk, mida kannatanu mäletab, on see, et ta oli haiglas ja tal õmmeldi haavu. Arstid arvasid, et need on kirvega tehtud. Tal oli sügav kuklahaav. Umbes nädal enne seda oli tal F.M-iga tüli ja ta viskas ta majast välja. Järgmisel päeval võttis ema F.M-i tagasi, kuna ta aitas tal majapidamistöid teha. Kannatanu seletab mittemäletamist sellega, et ta tarvitas erinevaid depressiooni vastaseid ravimeid ja need võisid koos alkoholiga põhjustada mälu kadumise (tl 7-13). Kannatanu M.V. läbivaatluse protokollist ja fotodelt nähtub, et tal on verine haav vasakul pool selja ülaosal, 2 pikka haava vasakul pool rinnal, kukal on sidemes (tl 14-16) Tunnistaja E.V. ütlustest nähtub, et tema naine M.V., kellega ta koos ei ela ja poeg M.V. elavad maja II korrusel, tema esimesel. Alguses elas F.M alumisel korrusel, hiljem kolis II korrusele. E.V. jõudis 18.12.
  6. a koju kella 14.30 ajal. Õue peal oli kiirabi ja politsei. Konstaabel ütles, et Ervin oli M mingi terariistaga löönud. Majas II korruse köögis nägi ta verepritsmeid. F.M oli politseiautos ja sõimas, lubas teda ära tappa, oli näha, et ta oli kõvasti purjus (tl 17 – 18). Tunnistaja M.V. ütluste kohaselt sõitis ta 17.12.
  7. a õhtul kodust ära Puhja. 18.12.
  8. a kella 9-10 vahel helistas ta koju ja rääkis F.M-iga, kes ütles, et nad vaatavad koos M telerit. Ta rääkis ka M, kes ütles, et ta on terve öö üleval olnud ja lubas pikali visata. Kella 14 paiku helistas talle F.M ja ütles tere õhtust, millest ta järeldas, et F.M on alkoholi tarvitanud. Ta ütles, et M on üleni verine, on võib-olla kirvega pähe saanud ja tuleks kutsuda kiirabi, tema ei saa kiirabi kätte. M.V. helistas kiirabisse. Kui ta 18.12.
  9. a õhtul koju jõudis ja M käest küsis, mis juhtus, oli M väga tige ja karjus, et ta ei mäleta ju (tl 19 - 20). F.M on kahtlustatavana ülekuulamisel kahel korral tunnistanud oma süüd M.V. tahtliku tapmise katses ja andnud järgmisi ütlusi: 18.12.
  10. a kella 11 paiku hakkas ta koos M.V. õlut jooma. Nad jõid ära kaks liitrist „President 10“ õlut. Peale lõunat sai õlu otsa ja ta läks üksi õlle järele, kui ta V küla poest tagasi tuli, hakkas ta juba tee peal õlut jooma. Kui ta M. külla tagasi jõudis, tekkis tal M.V. tüli, kuna ta oli armukade sellepärast, et ta saab M emaga nii hästi läbi. Kust ta kirve võttis, kuidas ja mitu korda ta M täpselt lõi, seda F.M ei mäleta. Ta mäletab, et M.V. oli kõrva tagant verine, ju ta siis pidi kirvega sinna lööma. Kuhu ta kirve pani, seda F.M ei 3 mäleta, kuid möönab, et kirves võis M toas ahju juures olla küll. Pärast seda, kui ta nägi, et M on kõrva tagant verine, helistas ta M.V. ja ütles, et on vaja kiirabi kutsuda. Mis edasi sai, seda ta ei mäleta. Järgmise asjana mäletab F.M seda, kuidas ta arestimajas üles ärkas (tl 36-39). Kohtuistungil ei tunnistanud F.M end M.V. tahtliku tapmise katses süüdi ja ütles, et ta ei ole selliseid vigastusi tekitanud, selle kohta puuduvad tõendid. Ütlusi toimunu kohta ei soovinud F.M kohtus anda ja ütles, et tal ei ole varasematele ütlustele midagi lisada. Vastavalt

§ 233

lg 1 lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Eeltoodust tulenevalt on üheks tõendiks, millele kohus annab hinnangu, F.M-i poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused. Sündmuskoha vaatlusel 18.12.

  1. a, mis algas kell 14.45 on tuvastatud II korruse kööktoas gaasipliidi ees põrandal veretaolisest vedelikust laik ja veretaoline plekk kušetil, kõrvaltoas ukse ees põrandal on veretaolised plekid, samuti köögilaual (sündmuskoha vaatlusprotokoll tl 1 – 6). Asitõendiks on tunnistatud M.V. poolt üle antud musta värvi T-särk, millel on näha verekahtlased määrdumised esi- ja tagaosal, esiosal on 2 auku, tagaosal üleval 1 auk (asitõendi vaatlusprotokoll tl 22-25). Traumakaardil (tl 27 - 29) on trauma kirjeldusse märgitud, et 18.12.2006.a kell 13.40 löödi kirvega, viga sai kael. Ravi alguseks on märgitud kell 15.
  2. Kiirabikaardilt nähtub, et brigaad on välja sõitnud 18.12.
  3. a kell 13.47 ning jõudnud kohale kell 14.
  4. Kaebustena on märgitud: löödud kirvega – vasemal õla piirkonnas, kukla piirkonnas kaelal 1,5-2 cm sügavamad haavad, rindkere kriimustused (tl 30). Eksperdi arvamusega on tõendatud, et M.V. esinesid ravidokumentide andmetel raiehaav kaela tagapinnal, haav vasakul õlal ning kriimustused rindkere eespinnal. Kõik vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et 18.12.
  5. a löökidest kirvega. Tavalise kulu korral tekitavad vigastused lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat (isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 40 tl 31-32). Kohus loeb tõendatuks, et 18.12.
  6. a viibisid M. külas V talus kodus F.M ja M.V. kahekesi. M.V. oli sõitnud eelmisel õhtul Puhja, E.V. jõudis Tartust koju ajal, kui sündmuskohal olid juba kiirabi ja politsei. Seda tõendavad kannatanu, tunnistajate M.V., E.V. ja F.M-i enda ütlused. 18.12.
  7. a päeval tarvitasid F.M ja M.V. koos õlut, mida tõendavad nende mõlema ühesugused ütlused. M.V. ütlustega selle kohta, et ta tarbis õlut vähe, on kooskõlas kiirabi kaardil märgitu, et kannatanul joobetunnused puuduvad. Samas on F.M ise tunnistanud, et tema ei mäleta toimunut põhjusel, et jõi palju kanget õlut. Meditsiinidokumentide, eksperdi arvamuse ja isiku läbivaatuse protokolliga on tõendatud, et M.V. oli neli raiehaava, neist 2 rinnal, mis olid pindmised, sügavamad haavad olid kuklas ja taga vasakul õlal. Nimetatud vigastusi ei saanud tekitada keegi muu peale F.M-i, kuna nad viibisid kodus kahekesi. Asjaolu, et kuritegu pandi toime majas sees II korrusel, tõendab sündmuskoha vaatluse protokoll, millega on tuvastatud, et seal paiknevas kööktoas ja kõrvaltoas olid veretaolised aine plekid. 4 Seda, et ta lõi kirvega M.V. on möönnud ka F.M ise kahtlustatavana ülekuulamisel 08.02.
  8. a. Sellega on kooskõlas M.V. ütlused, mille kohaselt F.M helistas talle ja ütles, et M.V. on löödud kirvega pähe. Kuna sündmuskohal viibisid ainult kannatanu ja süüdistatav kahekesi, ei saanud peale nende keegi teada, et M.V. löödi kirvega. Seega tõendab F.M-i poolt M.V. tehtud telefonikõne, et M.V. sai kirvega lüüa ainult F.M. See kattub eksperdi arvamusega, mille kohaselt võivad kannatanu raiehaavad olla tekitatud kirvega. Kehavigastuste tekitamise ajal kandis kannatanu asitõendiks tunnistatud T-särki, mis on verega määrdunud ja millel olevate aukude asukohad kattuvad kannatanu kehal olevate vigastuste asukohaga. Kohus on seisukohal, et F.M-i poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud tahtliku tapmise katsena. F.M lõi kannatanut mitmel korral kirvega, sealhulgas ühe korra kuklasse. See oli kõige tugevam löök, haav oli kuni 2 cm sügav ja vajas õmblemist. Kuna eksperdi arvamuse kohaselt oli tegemist raiehaavadega, on löögid tehtud kirveteraga. Sellise löömise korral on igal tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi, ka kannatanu surma. Lüües raske terariistaga teisele inimesele elutähtsasse piirkonda pähe, möönab lööja igasuguse tagajärje saabumist. Selliselt toime pandud tegu on käsitletav tahtliku kuriteona kaudse tahtluse vormis. F.M lõi kannatanut kirvega mitmel korral. See annab tunnistust lööja tegevuse intensiivsusest. Kohus leiab, et kõige raskem tagajärg – kannatanu surm jäi saabumata põhjusel, et F.M ei olnud joobeseisundi tõttu võimeline tegema täpsemaid ja jõulisemaid lööke, mistõttu kuritegu jäi katse staadiumisse. Kannatanu M.V. ütlustega on tõendatud, et tal oli varem konflikt F.M-iga, kuna ta viskas F.M-i majast välja, kuid M.V. kutsus ta tagasi. Sellega haakuvad F.M-i ütlused, kes tunnistab, et neil oli ka 18.12.
  9. a M.V. konflikt, kuna viimane oli armukade põhjusel, et ta saab M.V. nii hästi läbi. Arvestades seda, et F.M oli M.V. suhtumise tõttu oht jääda ilma elukohast ja igapäevastest elatusvahenditest, oli tal olemas motiiv kannatanu ründamiseks ning 18.12.
  10. a ajendas teda tegutsema eelnev tüli kannatanuga. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja on seisukohal, et F.M-i tuleb KarS § 25 lg 1,2-113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.M-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolud ei ole. Karistusregistri väljavõtte (tl 62-64) kohaselt on F.M kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati 13.04.
  11. a ENSV Ülemkohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 100; § 115 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi 5 12 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmiselt vabanes F.M 29.12.
  12. a. Vastavalt karistusregistri seaduse §-le 25 on F.M-i karistusandmed karistusregistrist kustutamata. F.M-i näol on tegemist isikuga, kes kandis pikaajalist vangistust tahtliku tapmise katse ja vägistamise eest raskendavatel asjaoludel. Enne karistusandmete karistusregistrist kustutamist on F.M toime pannud uue samasuguse kuriteo - teise inimese tapmise katse. See näitab, et F.M-i näol on tegemist isikuga, kes on vabaduses teistele inimestele ohtlik. Hinnates kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid asjaolusid kogumis, leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik ainult vangistuse kohaldamisega, mis KarS §-s 113 ettenähtud kuriteo eest on ka ainuke võimalik karistusliik. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse ka kannatanu arvamust ja leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades on F.M-i võimalik karistada vangistusega KarS § 113 sanktsiooni alammääras. Kuna kohus lahendas F.M-i kriminaalasja lühimenetluses, tuleb

§ 238

lg 2 alusel vähendada talle mõistetavat 6 aasta pikkust vangistust ühe kolmandiku võrra, mistõttu kujuneb lõplikuks karistuseks 4 aasta pikkune vangistus. IV Asitõendid Asitõendiks on tunnistatud musta värvi T-särk, mis on kriminaalasja juures. Kannatanu ei soovi seda tagasi ja T-särk tuleb vastavalt

§ 126lg 3 p 4 hävitada kui väärtusetu asi.

V Tsiviilhagi ja menetluskulud Kuriteoga on tekitatud kannatanu M.V. füüsilist ja moraalset kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on ekspertiisitasu 2875 krooni, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulu 57 krooni, kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 1982.40 krooni ning kohtus 3776 krooni. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 9 on menetluskuluks ka sundraha, mis kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha suuruseks esimese astme kuriteo puhul on 2,5 palga alammäära – 9000 krooni.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.