1-05-885 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märtsil 2006.a. Paides Kriminaalasja number 1-05-885 (vana nr 1-233/2005)
(05251000463)Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Tõlk - Kriminaalasi Raivo Pilve ja M.K süüdistuses KarS § 121 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatavad Raivo Pilv, isikukood 35410224925, elukoht XXXXXXXXXX, alalist töökohta ei oma, varem väärteokorras karistatud 2 korral, varem kriminaalkorras karistatud: 1)13.augustil 1992.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 2 aastat vabaduskaotust tingimisi 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2)20.oktoobril 1995.a. Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi rahatrahv 1000.00 krooni M.K, XXX, elukoht XXXXXXXXXX, pensionär, varem karistamata Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raivo Pilv KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista vangistus 5 (viis) kuud. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades Raivo Pilv katseajaks käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 2-aastase katseajaga. Kohustada Raivo Pilve KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXXXXXXXXX; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada M.K KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult kohaldamata, allutades M.K katseajaks käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla 2-aastase katseajaga. Kohustada M.K KarS § 75 lg 1 kohaselt järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXXXXXXXXXXX; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Sisse nõuda Raivo Pilvelt riigituludesse sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni, kaitsjale toimiku paljundamise kulu 10.00 (kümme) krooni ja postikulu 60.70 (kuuskümmend krooni ja 70 senti) (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696) ning ekspertiisitasu 1437.50 (üks tuhat nelisada kolmkümmend seitse krooni ja 50 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220004799019, viitenr 2100011829). Sisse nõuda M.K-lt riigituludesse sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada) krooni, kaitsjale toimiku paljundamise kulu 10.00 (kümme) krooni ja postikulu 60.70 (kuuskümmend krooni ja 70 senti) (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696) ning ekspertiisitasu 1437.50 (üks tuhat nelisada kolmkümmend seitse krooni ja 50 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220004799019, viitenr 2100011829). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse vabatahtlikult üks kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks kohtulahendi numbrile isiku nime, kelle eest tasutakse ja menetluskulude liigi (sundraha, postikulu jne). Juhul, kui ei tasuta nimetatud tähtajal vabatahtlikult menetluskulusid, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – nuga, mis on kriminaalasja juures – kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või -protesti Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus Raivo Pilve süüdistatakse selles, et tema 07.juulil 2005.a. kella 01.00 paiku Järva-Jaani alevis Kalda tänav 33 juures lõi noaga T.P kõhu piirkonda, mille tulemusena tekitas T.P kõhuõõnde mitteulatuva torkehaava vasakul pool kõhul. Teise inimese tervise kahjustamisega pani Raivo Pilv toime kuriteo KarS § 121 järgi. M.K süüdistatakse selles, et tema 07.juulil 2005.a. kella 01.00 paiku Järva-Jaani alevis Kalda tänav 33 korteris 6 lõi kaks korda puuhaluga vastu T.P pead, tekitades T.P põrutushaavad pea piirkonnas. Teise inimese löömisega pani M.K toime kuriteo KarS § 121 järgi. Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus M.K tunnistab ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Raivo Pilv ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kuigi Raivo Pilv ennast talle süüks pandud kannatanu löömist noaga omaks ei võta väites, et kannatanu jooksis talle noa otsa, on ta kahtlustatava rääkinud, et tahtis kannatanut hirmutada ja tabas teda kõhu piirkonda. Ka T.P kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 67 nähtub, et T.P kõhul olev torke-lõikehaav võis tekkida terava vägivalla toimel, võimalik et löömisest torke-lõikevahendiga (tl tl 24-27). Seega nähtub antud aktist, et T.P vigastus on tekkinud ikkagi löögist nii nagu Raivo Pilv ka esialgselt tunnistab. Raivo Pilve kohtuistungil antud ütluste ebausaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et tema kainenemisele toimetamisel mingeid kehavigastusi ei avastatud (tl 14), kuigi Raivo Pilv on kohtus rääkinud, et kannatanu lõi talle pudeli pähe lõhki. Viimast asjaolu on eitanud kannatanu ning seda ei ole kinnitanud ka ükski tunnistaja. Kuigi keegi tunnistajatest Raivo Pilve poolt kannatanu löömist noaga ei näinud, on kannatanu T.P jätkuvalt ühtemoodi kirjeldanud, kuidas Raivo Pilv teda noaga lõi. Samuti on tõendiks selles osas nii tunnistaja M.P kui ka M.P ütlused, mille kohaselt väitis kannatanu koheselt, et teda lõi Raivo Pilv. Veel on tõendiks Kalda 33 sündmuskoha vaatlusprotokoll, kus on näha verele sarnanevaid jälgi (tl 3-8) ning Jaama 6-5 sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub Raivo Pilve elukohast külmkapi tagant noa leidmine (tl 9-13). Seda, et M.K kannatanut lõi, kinnitab lisaks M.K enda ütlustele ka Raivo Pilv. M.K on põhjendanud kannatanu löömist pähe põhjusel, et kannatanu ei lasknud teda välja. Viimast asjaolu kannatanu ei kinnita. Tõendamist on leidnud nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlustega, et süüdistatavatel kannatanuga sõnavahetus siiski oli, samas ei nähtu asja materjalidest, et M.K poolt kannatanu löömine oli möödapääsmatu. M.K on rääkinud, et tegemist ei olnud mitte puuhaluga, vaid pilpaga, kuid M.K ütlused ei ühti eksperdi arvamusega kannatanu peapiirkonna põrutushaavade kohta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Raivo Pilve ja M.K tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, kuna kohtu arvates on tõendamist on leidnud Raivo Pilve poolt kannatanule tervisekahjustuse tekitamine ja M.K poolt kannatanu löömine. Mõlema süüdistatava poolt pandi toime kuritegu otsese tahtlusega, teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlaste isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raivo Pilv on varem kriminaalkorras karistatud ning üks karistus rahatrahvi näol on kustumata. Järva-Jaani Vallavalitsus on iseloomustanud Raivo Pilve kui alkoholilembelist isikut, kes elatub juhutöödest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. M.K on varem karistamata. Järva-Jaani Vallavalitsuse poolt on ka teda iseloomustatud alkoholi kuritarvitajana, iseloomult tagasihoidlik. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuna Raivo Pilv ei oma pidevat sissetulekuallikat ning M.K on pensionär, kelle sissetulek ei ole piisav rahalise karistuse tasumiseks, lisaks tuleb kanda ka menetluskulud, peab kohus otstarbekaks karistada süüdistatavaid mitte rahalise karistuse, vaid vangistusega nende allutamisega kontrollnõuetele. Karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidavad neile katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetutelt võrdselt sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud, sundraha ja postikulud. Ingrid Niinemägi Kohtunik