1-05-997\2

(05231400546)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kriminaalasi H.M-i (Kaera) süüdistuses Prokurör Katrin Sutt Süüdistatav H.M (Kaer) KarS 424 järgi üldmenetluses eluk. xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, OÜ Viltumägi, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.12.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega 4 kuud KrK § 47 sätete kohaldamisega katseajaga 1 aasta; 2) 15.12.2003.a. KarS § 25 lg 2 - 200 lg 1 järgi 2 aastat vangistust KarS § 73 sätete kohaldamisega katseajaga 3 aastat, karistatus kustumata, Kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi H.M (Kaer) KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 15.12.2003.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 aasta 9 kuud ja 5 päeva – võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta endiseks kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest. Välja mõista H.M-ilt riigituludesse sundraha 4500.- krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumber Harju Maakohtu

1. Kohtukulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATAUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD H.M /Kaer/ on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 424 järgi selles, et tema isikuna, keda Lääne Politseiprefektuur karistas 26.10.2004.a. LS § 74-19 alusel rahatrahviga 12300 krooni, juhtis kehtiva karistuse ajal uuesti joobeseisundis viibides 12.05.2005.a. kella 00.50 paiku Tallinnas Nõmme tee ja Tihase tänava ristmiku piirkonnas mootorsõidukit Xxxreg nr xxx. Süüdistatav H.M /Kaer/ end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ning seletab, et ööl vastu 12.05.2005.a. ei juhtinud autot tema. Kuna ta oli tarvitanud alkoholi, siis kutsus ta endale autojuhiks JK. Kui nad mööda Tihase tänavat sõites ületasid Nõmme tee ristmikku, siis JK ei andnud teed Nõmme teel liikuvale transpordile. Ta nägi, et nende taga liigub politseiauto. Peale ristmikku jäi auto seisma ning samal ajal oli kuulda pauku. Ta arvas, et nende autot tulistatakse. JK viskas talle autovõtmed sülle ning ta väljus autost ning lukustas uksed. Ta läks garaaži taha ja nägi, et politseinik tuli auto juurde ning hakkas seda taskulambiga valgustama. Seejärel läks ta edasi bussipeatusse. JK helistas talle ning kutsus teda tagasi, kuna tahtis kõik tema kaela ajada. Seejärel tuli patrull ning ta peeti kinni ja viidi tagasi Tihase tänavale. Seal kontrolliti alkoholijoovet ning süttis punane tuli. Talle taheti koostada protokoll joobes juhtimise eest, kuid ta ütles, et roolis oli JK. Teda hakati ähvardama arestimajaga ning ta kirjutas, et autot juhtis tema ja jooksis seejärel minema. Sellise seletuse kirjutas, kuna teda sunniti. Kahel korral väänati käsi ning pandi pikali. H.M on menetlusaluse isikuna ülekuulamisel omakäeliselt andnud ütlusi selle kohta, et autot juhtis tema ning ületas kiirust, mistõttu otsustas põgeneda. Ta peeti kinni tund hiljem ja selleks ajaks oli ta ära joonud neli autost kaasa haaratud õlut, mis tõttu tal tuvastati joove. Auto juhtimise ajal ta joobes ei olnud. Tunnistaja JKu ütluste kohaselt 11.05.2005.a. õhtul helistas temale T. Kaer ja kutsus enda juurde. Seal olid ka T. Kaera naine ning naise sõbranna, kes tahtsid minna klubisse. Tema ja T. Kaer otsustasid minna Tedre baari. Autot juhtis tema ning T. Kaer istus tagumisel istmel. Politsei andis tuledega peatumismärguande ning ta pööras tee äärde, kuid siis käis pauk. Talle tundus, et tulistatakse ja viskas auto võtmed T. Kaerale, kes hüppas autost välja ja jooksis ära. Tema ronis kõrvalistmele ja heitis pikali. Politsei märkas teda autos, kuid ta ei saanud autost välja, kuna uksed olid lukustatud. Ta helistas T. Kaerale ja ütles, et ei ole nõus juhtimist enda peale võtma, kuna trahvid on suured. Tema oli samuti joobeseisundis. Tema koos T. Kaeraga ära ei jooksnud, kuna ei olnud suuteline liikuma. Tal tekkivad ehmatusega suured valud. Peatumisel kuuldud suur pauk ehmatas teda. Ta siiski tunnistas, et autot juhtis tema ja kirjutas seda ka seletuskirjas. Tunnistaja KPütluste kohaselt ööl vastu 12.05.2005.a. oli ta patrullis. Temast möödus valget värvi auto, mis tekitas liiklusohtliku olukorra ning ta järgnes autole. Autol süttisid pidurituled ja tekkis tolmupilv. Auto peatus laterna all ning juhipoolsest uksest hüppas välja tumedas nahktagis kõhna kehaehitusega noormees. Ta läks peatunud auto juurde ning nägi, et salongis juhi kõrvalistmel istub teine noormees, kes oli end heitnud juhiistmele ja teeskles magajat. Seejärel noormehele helistati ning ta rääkis kellelegi, et politsei on teda juba juhi kõrvalistmel näinud ning ta ei saa süüd enda peale võtta. Sündmuskohale saabus LO, kellele ta kirjeldas meest, kes oli autost põgenenud. Peale liiklusjärelevalve patrulli saabumist LO lahkus ning mõne aja möödudes teatas, et Tulika tänava bussipeatuses istub noormees, kes sarnaneb tema poolt kirjeldatud noormehele. LO toimetas selle noormehe sündmuskohale. Sündmuskohal muutus noormees agressiivseks. Ta ei lasknud kontrollida oma taskuid, tõukas liikluspolitseinikke ning lõi teda kaks korda jalaga. Seetõttu pandi noormehele käerauad. №ormehe taskust leiti autodokumendid T. Kaera nimele ja autovõtmed. T. Kaer käskis teisel noormehel võtta süü enda peale ning lubas trahvi ise ära maksta. Tunnistaja LO ütluste kohaselt ööl vastu 12.05.2005.a. oli ta patrullis ning kella 01.00 ajal sai ta teiselt patrullil väljakutse Nõmme teele, et abistada sündmuskohalt põgenenud juhi otsimisel. Tihase tänava ja Nõmme tee ristmiku piirkonnas seisis auto, milles juhi kõrvalistmel oli meesterahvas, kes teeskles magajat. Ta palus mehel uks avada, kuid viimane seda ei teinud, kuna auto oli signalisatsiooni all. K. Pähkelmann kutsus välja liikluspolitsei. Sellel ajal kuulis ta, et autos istuv mees rääkis kellegagi mobiiliga ja küsis, mida talle pakutakse juhul, kui ta süü enda peale võtab. Hiljem helistas ta ise kellelegi ja ütles, et ta ei võta süüd enda peale, kuna selle eest määratakse suur trahv. Peale liikluspolitsei saabumist sõitis ta ära. Tulika tänaval nägi bussipeatuses tumedas nahktagis meest, kelle välimus vastas autost põgenenud mehe kirjeldusele. Ta läks mehe juurde ning küsis, miks ta sündmuskohalt põgenes. Mees eitas põgenemist, kuid ta palus mehel istuda oma autosse ja viis ta sündmuskohale. Autos istunud mees oli juba autost väljas. Sündmuskohal olnud kolleegid küsisid kinnipeetult auto võtmeid, kuid ta eitas võtmete omamist. Tal kästi võtta taskutest asjad välja, kuid ta muutus agressiivseks. Samuti ütles ta sündmuskohal olnud noormehele, et see peab võtma süü enda peale, kuid viimane keeldus. Tunnistaja M. Moori ütlustes kohaselt sai ta ööl vastu 12.05.2005.a. väljakutse Tihase tänava ja Nõmme tee ristmikku piirkonda, kus joobes juht oli sündmuskohalt põgenenud. Ta koostas sündmuskohal väärteoprotokolli, alkoholijoobe tuvastamise protokolli ja ning menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolli. Tunnistaja MM ütluste kohaselt ööl vastu 12.05.2005.a. pidid tema abikaasa ja JK sõitma Tedre tänavale baari. Maja juurest sõitis ära JK ning abikaasa istus tagumisel istmel. Ta ei tea, kes juhtis autot Tedre tänaval. Tunnistaja TRütluste kohaselt viibis ta 11.05.2005.a. M juures. Tema koos M otsustas minna ööklubisse ning Toivo koos JK pidi minema Tedre tänava baari. M kodumaja juurest sõitis ära JK. Ta ei tea, kes juhtis autot Tedre tänaval. 26.10.2004.a. otsusest väärteoasjas nr 2670,04,10080 nähtub, et T. Kaera karistati LS § 74-19 alusel rahatrahviga 205 trahviühikut, so 12300 krooni. 12.05.2005.a. protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta nähtub, et T. Kaeral tuvastati alkoholijoove. T. Kaer nõustus tuvastamise tulemustega ning ei nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Kohus kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ning uurinud kirjalikke tõendeid leidis, et süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud. Kohus ei arvesta tõendina süüdistatava ja tunnistaja JK kohtuliku uurimise käigus antud ütlusi, mis puudutab autot juhtinud isikut, kuna need on selles osas ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nende ütlused ei ole kooskõlas asja faktoloogiaga. JK oleks olnud põhjus auto võtmetest vabanemiseks juhul, kui ta oleks eitanud auto juhtimist. Kohus leiab, et andes menetluse algstaadiumis ütlusi, mille kohaselt nii JK kui ka ™ tunnistasid auto juhtimise fakti, püüdsid nad luua olukorda, mis tooks kaasa võimatuse tõendada nii ühe kui ka teise poolt auto juhtimist. Kohus arvestab tõenditena tunnistajate KR ja LO ütlusi ning kirjalikke tõendeid. KP ütluste kohaselt nägi ta peale auto peatumist juhipoolsest uksest väljumas H.M-i (Kaera) ning sündmuskohalt põgenemas. Lukustatud ustega autos juhi kõrvalistmel istuv JK rääkides kellegagi telefoni teel, keeldus süüd auto juhtimises enda peale võtmast. Autost põgenenud isikut kirjeldas ta sündmuskohale saabunud L. Ohakasele, kus hiljem pidas H.M-i (Kaera) kinni ja toimetas sündmuskohale ning tema taskust leiti auto dokumendid ja võtmed. Tunnistajate LO ütluste kohaselt küsis ta autos viibinud JK , kas viimane oli roolis, kuid JK eitas seda ning helistas kellelegi ja ütles, et ei võta süüd enda peale. Peale liikluspolitsei saabumist sõitis ta autost põgenenud meest otsima ning pidas H.M-i (Kaera) kinni bussipeatuses ja toimetas sündmuskohale. KP tundis süüdistatava ära isikuna, kes oli auto juhipoolsest uksest väljunud. H.M (Kaer) paluti asjad taskutest välja võtta, kuid ta muutus agressiivseks. Auto dokumendid leiti H.M-i (Kaera) taskutest. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtub, et H.M (Kaeral) tuvastati alkoholijoove, mida ta ei vaidlustanud ning joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ei nõudnud. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et 12.05.2005.a. kella 00.50 ajal juhtis Nõmme tee ja Tihase tänava ristmiku piirkonnas mootorsõidukit H.M (Kaer). Tunnistajate MM ja TR ütlused ei oma asjas tähtsust, kuna mõlemad kinnitavad, et nad ei tea, kes juhtis autot süüdistuses märgitud kohas. Kuna otsusega väärteoasjas on tõendatud, et H.M (Kaer) on karistatud LS § 74-19 järgi 23.05.2005.a., seega on tõendamist leidnud tema kehtiva karistuse ajal uuesti juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, so täitis KarS § 424 objektiivse koosseisu. H.M (Kaer) seletab, et tarvitas 11.05.2005.a. alkoholi ning oli joobes. Asudes kehtiva karistuse ajal uuesti juhtima autot teades, et ta on joobes, pani H.M (Kaer) toime kuriteo otsese tahtlusega. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. H.M-i(Kaera) on kriminaalkorras varem karistatud 2 korda. Väärteokorras on teda korduvalt karistatud nii enne kui ka pärast inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. Töökohast iseloomustatakse positiivselt. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud süütegude toimeopanemisest loobuma, mistõttu kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Kohus juhindub KrMS § 306, 311,312,313,
2. Eha Popova Kohtunik