Obsah (10)

§ 263§ 201§ 199§ 64§ 65§ 74§ 75§ 73§ 66§ 69

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-07-8824 (kohtueelses menet

§ 263

p-de 1 ja 4; § 199 lg 2 p 4 ja 201 lg 2 p 4 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Reelika Veinikivi (isikukood 48512116022; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx

§ 201

lg 2 p 4 järgi advokaat Raul Tosmann L.I (isikukood xxx; elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxx

§ 263

p-de 1 ja 4 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Ain Anniko süüdi karistusseadustiku (

) avaliku korra raskes rikkumises

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; tunnistada Ain Anniko süüdi varguses

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud ning tunnistada Ain Anniko süüdi omastamises

§ 201

lg 2 p 4 järgi ja mõista karistusena vangistus 2 kuud;

§ 64

alusel mõista Ain Annikole liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Ain Annikole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02. aprilli 2007 otsusega Ain Annikole mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu võrra ning mõista Ain Annikole lõplik liitkaristusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 74

lg 5 alusel asendada Ain Annikole mõistetud vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 01. detsember 2009; üldkasuliku töö tegemisel allutada Ain Anniko

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx; 1.2 tunnistada Reelika Veinikivi süüdi omastamises

§ 201lg 2 p 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.

o 1 500 (üks tuhat viissada) krooni;

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Reelika Veinikivile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Reelika Veinikivi ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.3 tunnistada L.I süüdi avaliku korra raskes rikkumises

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 45 (nelikümmend viis) päevamäära, s. o 5 265 (viis tuhat kakssada kuuskümmend viis) krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata L.I-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui 526.50 krooni kuus; tasumise tähtajaga kuu 30-ks kuupäevaks alates 2008 a jaanuari kuust kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada Sirje Muru tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Reelika Veinikivilt ja Ain Annikolt 9 022 (üheksa tuhat kakskümmend kaks) krooni Sirje Muru kasuks; 2.1.2 rahuldada Ilme Sosi tsiviilhagi ning välja mõista Ain Annikolt 3 000 (kolm tuhat) krooni Ilme Sosi kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Reelika Veinikivilt riigi õigusabi tasu 2 065 (kaks tuhat kuuskümmend viis) krooni 15 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2.2 Ain Annikolt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni , riigi õigusabi tasu 2 065 (kaks tuhat kuuskümmend viis) krooni 15 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2.3 L.I-lt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, riigi õigusabi tasu 2 065 (kaks tuhat kuuskümmend viis) krooni 15 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Raul Tosmannile 2 329.80 (3x776.60) krooni; 2.3 tühistada Reelika Veinikivile, Ain Annikole ja L.I-le tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.2 ositi tasumiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035); 3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega 2 viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepete sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on sõlminud süüdistatavate kohtus süüdimõistmiseks ja karistamiseks kokkulepped: 1) Ain Anniko süüdimõistmine

§ 263

p 1 ja 4 järgi ja karistamine vangistusega 2 kuud; süüdimõistmine

199 lg 2 p 4 järgi ja karistamine vangistusega 3 kuud ning süüdimõistmine

201 lg 2 p 4 järgi ja karistamine vangistusega 2 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista Ain Annikole liitkaristuseks vangistus 3 kuud;

§ 65lg 1 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.

aprilli 2007 otsusega Ain Annikole mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuu võrra ning mõistetavaks lõplikuks liitkaristuseks vangistus 6 kuud;

§ 69

alusel asendada vangistus 6 kuud üldkasuliku tööga 360 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kaks aastat kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule; 2) Reelika Veinikivi süüdimõistmine

§ 201lg 2 p 4 järgi ning karistamine rahalise karistusega 30 päevamäära, s.

o 1 500 krooni;

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, määrata Reelika Veinikivile katseaeg 3 aastat; 3) L.I süüdimõistmine

§ 263p 1 ja 4 järgi ja karistamine rahalise karistuse 45 päevamäära, s.

o 5 265 krooni;

§ 66

lg 1 määrata karistuse kandmine ositi 526.50 krooni iga kuu kuni karistuse täieliku tasumiseni.

1. Kuritegude asjaolud 2.
2. Ain Anniko on toime pannud kuriteod: 2.1.
3. võõra vallasaja enda kasuks pööramise

§ 201lg 2 p 4 järgi, mis seisnes koos Reelika Veinikiviga 26.

augustil 2006 Viljandimaal Mõisaküla linnas, kasutades neile usaldatud Sirje Muru isikuandmeid, võtsid Sirje Muru nimel OÜ SMS Laenust laenu 3 000 krooni, mis vastavalt sõlmitud laenulepingule kuulus laekumise hetkest Sirje Murule, kuid mille nad ise ära kulutasid; laenu tagasimaksmise tähtaeg oli hiljemalt 25. september 2006; seisuga 04. jaanuar 2007 oli laenu tagasimakse koos viivise, menetluskulud ja intressidega 9 022 krooni; 2.1.2. varguse

§ 199lg 2 p 4 järgi, mis seisnes 27.

jaanuaril 2007 päevasel ajal Viljandimaal Halliste vallas Tilla külas xxxxxxxxxxx Ilme Sosile kuulunud mootorsae Husqarna 254 XP, väärtusega 3 000 krooni varastamises (võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil); 2.1.3. avaliku korra raske rikkumise

§ 263p 1 ja 4 järgi, mis seisnes: 1) 31.

märtsil 2007 kella 15.40 paiku Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas xxxxxx x elumaja koridoris kallale tungimises Ivo Veinikivile, kaelast kägistamises, millega põhjustades kannatanule tervisekahjustuse ning 2) koos L.I-ga

1. märtsil 2007 kella 15.40 paiku Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas xxxxx xxxxxxxx kallale tungimises Ivo Veinikivile, keda L.I hoidmisel Ain Anniko peksis rusikate ja jalgadega näkku; kannatanule Ivo Veinikivile põhjustasid Ain Anniko ja L.I tervisekahjustuse; 2.
2. Reelika Veinikivi on toime pannud kuriteona võõra vallasaja enda kasuks pööramise

§ 201lg 2 p 4 järgi, mis seisnes koos Ain Annikoga 26.

augustil 2006 Viljandimaal Mõisaküla linnas, kasutades neile usaldatud Sirje Muru isikuandmeid, võtsid Sirje Muru nimel OÜ SMS Laenust laenu 3000 krooni, mis vastavalt sõlmitud laenulepingule kuulus laekumise hetkest Sirje Murule, kuid mille nad ise ära kulutasid. Laenu tagasimaksmise tähtaeg oli hiljemalt 25.september 2006; seisuga 04.jaanuar 2007 oli laenu tagasimakse koos viivise, menetluskulud ja intressidega 9022 krooni. 3 2.3. L.I on toime pannud kuriteona toime avaliku korra raske rikkumise

§ 263p 1 ja 4 järgi, mis seisnes koos Ain Annikoga 31.

märtsil 2007 kella 15.40 paiku Viljandi maakonnas Mõisaküla linnas xxxxx xxxxxxx kallale tungimises Ivo Veinikivile, keda L.I kinni hoidmisel Ain Anniko peksis rusikate ja jalgadega näkku; kannatanule Ivo Veinikivile põhjustasid Ain Anniko ja L.I tervisekahjustuse.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmistes Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2 Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 201

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ja lg 2 rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 263

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ning

§ 199

lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.3 Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks Sirje Muru on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 9 022 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 kohaselt rahuldada ning välja mõista 9 022 krooni solidaarselt Reelika Veinikivilt ja Ain Annikolt Sirje Muru kasuks. Ilme Sosi on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 kohaselt täielikult rahuldada ning välja mõista Ain Annikolt 3 000 krooni Ilme Sosi kasuks.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5 400 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on 4 kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava Reelika Veinikivi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava Reelika Veinikivi kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.60 krooni. Süüdistatava Ain Anniko kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava Ain Anniko kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.60 krooni. Süüdistatava L.I kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1 288.55 krooni. Süüdistatava L.I kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 776.60 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades asjaolu, et Reelika Veinikivi kasvatab üksi kahte alaealist last tuleb süüdistatav Reelika Veinikivi vabastada täielikult sundraha tasumisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Reelika Veinikivilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2 065.15 (1 288.55 + 776.60) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks; 2) Ain Annikolt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 2 065.15 (1 288.55 + 776.60) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks; 3) L.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi õigusabi tasu 2 065.15 (1 288.55 + 776.60) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
4. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse 5 kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 6