1-07-15702 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15702 (07231401513) Kohtunik Märt Toming Kriminaala

§ 424

järgi rahaline karistus 16 480 krooni ja lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. 2. Tartu Maakohtu 09.10.

§ 329järgi vangistus 4 kuud Kar

S § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. J.F süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 207 krooni päevamäär, so 10 350 (kümme tuhat kolmsada viiskümmend) krooni.
2. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 5 kuu jooksul 2070 (kaks tuhat seitsekümmend) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise päevast ning rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.F, 1-07-15702, rahaline karistus“.
3. J.F-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 40 senti, mis tuleb 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1 XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.F, 1-07-15702, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. J.F-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Edasikaebamise kord Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas: J.F-i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Pärnu Maakohtu 04.05.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 16 480 krooni ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, 16.08.2007 kella 17.13 ajal juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, ajal, mil jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega oli temalt juhtimisõigus ära võetud. Seega J.F pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, so KarS § 329 ettenähtud kuriteo. Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike tõenditega, seejuures Pärnu Maakohtu 04.05.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5186, 16.08.2007 koostatud väärteoprotokolliga nr AB 935384, menetlusaluse isiku J.F-i ülekuulamisprotokolliga, tunnistaja Lembit Riismaa ütlustega, kahtlustatava J.F-i ülekuulamisprotokolliga on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada süüdistatavat KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 207 krooni päevamäär, so 10 350 krooni, millise karistuse tasumine määrataks KarS § 66 lg 1 kohaselt osade kaupa 5 kuu jooksul 2070 krooni kaupa kuus. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on kriminaaltoimikus leiduvaid karistusandmeid ja süüdistatava keskmist sissetulekut arvestades põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Arvestades asjaolu, et tegemist on teise astme kuriteoga, millise ohtlikkus ei ole suur ja millise eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus kui ka vangistus vaid kuni ühe aastani, puudub kohtu arvates vajadus süüdistataval alalise sissetuleku olemasolul karistada süüdistatavat karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab põhjendatuks ka prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus määras, mis on oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd süüdistatava sissetulekuid puudutavatest andmetest nähtuvalt on süüdistatava keskmine päevasissetulek küllaltki suur. Seega selline karistuse määr, arvestades rahalise karistuse kohaldatava päevamäära suurust, 2 peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse. Märt Toming kohtunik 3