← Eesti

1-06-15188\11

Obsah (14)§ 424§ 200§ 215§ 68§ 74§ 2§ 32§ 56§ 58§ 65§ 73§ 44§ 4242§ 50

Ärakiri 1-06-15188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2007. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-06-15188 (06257000601) Kohtukoosseis Kohtunik Pi

§ 424

järgi Prokurör Indrek Kalda K.K - elukoht *, isikukood xxx, Süüdistatav *, haridust *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistatud: 1) 11.05.2001 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel tingimisi vabaduskaotus 1 aasta 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 2) 13.07.2001 Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 alusel tingimisi vabaduskaotus 1 aasta 3 kuud katseajaga 2 aastat; 3) Tallinna Linnakohtu poolt 15.12.2004

§ 200

lg 2 p 7;

§ 215

lg 2 p 1,3 alusel tingimisi vangistus 3 aastat 6 kuud katseajaga 3 aastat; 4) 19.07.2004 Põhja PP poolt Liiklusseadus § 7430 lg 1; Liiklusseadus § 7419 alusel rahatrahv 21000 krooni, trahv tasutud; 5) 27.08.2004 Lääne PP poolt Liiklusseadus § 7417; Liiklusseadus § 741; Liikluskindlustuseseadus § 661 lg1; Liiklusseadus § 7435 lg 1 alusel rahatrahv 3480 krooni, trahv tasutud; 6) 04.10.2004 Põhja PP poolt Alkoholiseadus § 70 alusel rahatrahv 600 krooni, trahv tasutud, 7) 10.05.2005 Lääne Maakohtu poolt

§ 200lg 2 p 7, 9 alusel 4 aastat vangistust tingimisi katseajaga kolm aastat.

Kaitsja Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 2 1.Süüdi mõista K.K

§ 424

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 450 (nelisada viiskümmend) päevamäära (lugedes päevamäära suuruseks 50 krooni) s.o 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) krooni. 2.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka kainenemise aeg 26.08.2006 s.o.

3 rahalise karistuse päevamäära s.o. 150 krooni ja ärakandmata karistuseks lugeda rahaline karistus 22 350 (kakskümmend kaks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni s.o. 447 (nelisada nelikümmend seitse) päevamäära.

  1. Kohtute raamatupidamiskeskusel kanda peale kohtuotsuse jõustumist rahalise karistuse katteks K.K poolt 05.02.2007 Rahandusministeeriumi kontole /Hansapank a/a nr 221013921094, viitenumber 3100057277/ kantud 20 000 krooni Pärnu Maakohtu muude tulude kontole /Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, viitenumber 4100064858/.
  2. Rahalise karistuse kohtu kontole deponeerimata osa 2350 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend) krooni tasuda K.K poolt Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või Hansapangas 221023778606, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-15188, rahaline karistus. 5.

50 lg 1 p 1 alusel võtta K.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

  1. Mitte pöörata täitmisele Lääne Maakohtu 10.05.2005 kohtuotsusega mõistetud karistust 4 aastat vangistust ja määrata, et käesoleva kohtuotsusega määratud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.
  2. Tühistada K.K suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld peale kohtuotsuse jõustumist.
  3. Välja mõista K.K-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud: /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, viitenumber
  4. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-06-15188, kohtukulu liik (sundraha, kaitsjatasu, tunnistajatasu, koopiate tegemise kulu)/: - sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni; - määratud kaitsjale makstud tasu 3442 (kolm tuhat nelisada nelikümmend kaks) krooni 65 senti; - tunnistajale makstud tasu 777 (seitsesada seitsekümmend seitse) krooni 50 senti, - koopia tegemise kulu 95 (üheksakümmend viis) krooni 40 senti .
  5. Nõuded rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja edastatakse kohtutäiturile, lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
  6. Saata kohtuotsus peale jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse osas märke tegemiseks registrisse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 3 SÜÜDISTUS K.K süüdistatakse selles, et tema, olles 19.07.2004.a Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 21000.- krooni, millest on tasutud 2096.- krooni, juhtis joobeseisundis ( indikaatorvahendi näit 1,04 mg/l väljahingatavas õhus) 26.08.2006 a kella 02.00 ajal omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust endale kuuluvat sõiduautot Mercedes- Benz 230 reg nr 070 AKZ Lääne maakonnas Taebla vallas Haapsalu-Ääsmäe maanteel Võntküla müügikioski juurest liikudes Tallinna suunas, allumata seejuures politseinike poolt antud peatumismärguandele, ei tulnud politsei eest ära sõites mootorsõiduki juhtimisega toime ja sõitis Keedika teele keerates teelt välja, millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes. Sellise tegevusega pani K.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise tegevuse eest, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav K.K andis kohtus ütlusi, et tema juhtis 26.08.2006 mootorsõidukit joobeseisundis Võntküla putkast Palivereni. See oli tema auto. Kuna ei leidnud kedagi teist autojuhti, siis pidi ise sõitma. Sõitsid Piirsallu koju, Võntküla putkast on sinnani 20 km. Seal putka juures oli avarii, siis oli tema autos teine autojuht, kes oli kaine, kuid see juht ei tahtnud enam sõita. Kaine autojuht jäi seisma sinna tee äärde, et vaadata mis seal on, siis istus purjus autojuht rooli, politsei pidas ta kinni, siis see esimene kaine autojuht hakkas see aeg alkoholi tarbima, Silver oli ta. Jõid viina paar tundi ennem, mitte eriti palju, pool pudelit kahe peale. Sõitma hakkamise hetkel istus tema roolis ja kuulas muusikat ja teised ütlesid, et hakka sõitma. Tollel hetkel ei mõelnud katseajale. Hakkasid sõitma Palivere poole. Olid saanud tükimaad sõita, kui politseiauto järgi sõitis. Ei tahtnud trahvi uuesti saada ja lootis eest ära saada. Auto sõidukiirus oli mõne koha peal maksimaalselt 180 km/h. Nägi politseiautol vilkureid. Hoiatuslaske ei kuulnud, sest mootorimüra oli suur ja muusika mängis samal ajal. Teised ei öelnud midagi, olid vaikselt. Politseiauto üritas kõrvale sõita, aga ta ei lasknud, vingerdas teele, et ei saanud mööda. Ei üritanud rammida politseiautot, lihtsalt vingerdas ees, et nad ei saaks kõrvale ega mööda. Sihilikult ei ramminud neid, neile võis mulje küll jääda, et rammis. Jõudis Palivere ja Keedika tee ristini. Jäid muru peale kinni. Autol vigastusi ei olnud. Tal tuvastati alkoholijoove ja tuvastamisega oli nõus ja paigutati kainenema ka. Umbes 20 tundi hoiti kainenemas. Juhtimisõigust ei olnud. Ei ole olnudki juhtimisõigust, on autokooli läbinud, aga ei ole eksamitelt läbi saanud. Teistel, kes autos olid, olid juhiload, aga nemad olid ka alkoholi tarbinud ja nad ei tahtnud lubadest ilma jääda. Sõitnud ei ole ilma lubadeta väga palju, vahele on jäänud kahel korral, ühe korra Viimsis ja teist korda Paliveres. Auto müüs kellelegi maha, see oli kas eelmise aasta lõpus või selle aasta alguses. Selle raha, mille eest trahvid tasus, teenis ise. Praegu elab vanemate juures, ülalpeetavaid ei ole. On aru saanud, et ilma juhtimisõiguseta ja joobes ei tohi sõita autoga. Kriminaalhooldus on laabunud hästi, kriminaalhooldaja ei pole pidanud esitama erakorralisi ettekandeid, on kõiki nõudeid nõuetekohaselt täitnud. Eelnevad karistused ei ole tekitanud karistamatuse tunnet, teadis, et on neli aastat ees. Rooli istumise hetkel ei mõelnud selle peale. Kui politsei kinni pidas, siis jõudis see kohale. Piirsalusse tuleb mingi uus firma, hakatakse kive tootma ja sinna on vaja töölisi. Nii kui lumi ära sulab, saab sinna kohe tööle. Kodukohta Piirsallu on võimalik tööle minna, oleneb asjaoludest, kas läheb Rootsi veel tööle. 4 Tunnistaja Janek Ratas andis kohtus ütlusi, et mäletab, et jälitasid Võntküla putkast Palivereni Mercedes- Benz sõiduautot. Võntküla putkas oli avarii, teine patrull võttis selle mersu maha. Nemad vormistasid liiklusõnnetust, teine patrull reguleeris liiklust ja võttis mercedeses oleva joobes juhi kinni. Teine autojuht pidi järgi tulema sellele autole. Kui said liiklusõnnetuse vormistatud, siis tundus kahtlane, et see Mercedes ära ei lähe. Sõitsid eemale, pöörasid ühest teeotsast sisse ja jälgisid neid. Nägid, et auto hakkas sõitma Palivere poole. Teadsid, et kõik isikud olid joobes seal autos. Andsid peatumismärguande, panid vilkurid tööle. Auto ei peatunud. Lisas kiirust. Sõitsid selle auto järgi 5 km või vähem, kiirus ulatus 200- ni. Kusagil 160 – 200 km/h vahepeal. Tunnistaja täpsustas peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist, et kui eeluurimisel oli öelnud, et auto kiirus oli 180 km/h, siis nii see oli, sest siis mäletas kindlasti täpsemalt. Õnnestus autole kõrvale saada, siis nad keerasid nende poole ja pidi pidurdama, et muidu oleks nad nende auto teelt välja ramminud. Olid neil kogu aeg sabas. Pärast nad vingerdasid. Kui proovisid kõrvale sõita, siis nad keerasid ette. Autosid vastu ei tulnud. Paarimees proovis selle auto kumme läbi lasta, aga hoog oli suur ja ei õnnestunud, mäletamist mööda ühe salve täie lasi paarimees ära. Lõpuks auto sõitis kraavi – Palivere suurest ristmikust Haapsalu poole. Ta proovis pöörata vasakule, ei pööranud ristmikust välja. Nad proovisid sealt veel edasi saada. Jooksid autost välja nende auto juurde, tõmbasid ukse lahti, nad siis ka üritasid veel ära minna. Oletab et paarimees kontrollis juhi joovet, aga ei ole selles kindel. Juht oli joobes ja tunnistas seda kohe. Juht lihtsalt lootis, et saavad eest ära, juht rääkis, et ta on tingimisi karistatud, et ta ei tohi vahele jääda. Nad ei olnud saanud kainet juhti, sest teine noormees, kes enne vahele jäi, see enam rooli ei istunud. Toimetasid juhi Haapsalusse politseijaoskonda. Oletab, et jätsid ta kainenema. On alati jätnud isiku, kes eest ära sõidab, kainenema. Auto teisaldasid ära. K.K edasist saatust ei mäleta, töövahetus lõppes hommikul. Töötas Lääne PP Haapsalu PJ konstaablina ja täitis sel ööl oma tööülesandeid. Tunnistaja Alari Luik andis kohtus ütlusi, et oli 26.08.2006 tööülesandeid täitmas. Said väljakutse Võntkülla, seal oli liiklusõnnetus. Vormistasid selle ära. Lisapatrull pidas kinni mersu, selle juht oli joobes. Seejärel kui liiklusõnnetusega oli asi ühel pool, siis jäid seisma ja ootama, et kuidas mersu sõit jätkub. Möödus maksimum 15 minutit, enne kui auto uuesti Palivere poole sõitma hakkas. Hakkasid talle järgi sõitma. Andsid peatumismärguande vilkuritega, panid sireeni ka, proovisid mööda sõita, mis ei õnnestunud, Mercedes proovis neid välja rammida. Umbes 180 oli sõidukiirus nende autol, sest rohkem politseiauto välja ei jookse. Sõitsid järgi Võntkülast Palivere ristmikuni. Proovis püssi ka lasta. Rohkem kui ühe lasu tegi ja auto ikka ei peatunud. Sihtis rehve. Pärast lambiga uurisid auto järgi, ei näinud auke, rehvid olid ka terved. Mersu üritas ristmikult pöörata vasakule poole, kurvi ta välja ei võtnud ja sõitis kraavi. Autol tema meelest vigastusi ei olnud. Läksid sõiduki juurde, juhi tõmbasid autost välja, viisid ta oma autosse, teistele poistele ütlesid nägemist, neid oli seal 2- 3, need läksid minema. Tuvastasid joobe, koostasid materjali. Politseiautos oli K.K väga rahulik, tunnistas joovet, sõitu, kõike. Ei mäleta, kas paigutasid ta kainenemisele. Kriminaalasjas on kogutud järgmised kirjalikud tõendid: -protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel /tl 4/, mille kohaselt 26.08.2006 kell 02.10 Paliveres tuvastati K.K joobeseisundit indikaatorvahendiga LION 400 016204D, indikaatorvahendi näit 1,04 mg/l kohta, kõne häiritud, sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, meeleolu ärritunud, alkoholi lõhn suust ja ka sõidukis, kõnnak tuigerdav. On tuvastatud alkoholijoove ja K.K on tuvastamise tulemusega nõus olnud ja loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovi alkoholisisalduse määramisest; -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 6/ , mille kohaselt on K.K 26.08.2006 juhtinud sõidukit Mercedes reg nr 070 AKZ alkoholijoobes ja juhiloata ja seetõttu kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt; -sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akt nr 53 /tl 7/, mille kohaselt K.K-le kuuluv sõiduk Mercedes Benz paigutati hoiukohta; 5 -tl 9 on 19.07.2004 otsus väärteoasjas nr 2376,04,003770, mille kohaselt karistati K.K Liiklusseaduse § 74-19 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o. 12000 krooni, liiklusseaduse § 7430 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni. -tl 22 oleva õiendi kohaselt ei oma K.K politsei andmebaaside andmetel kehtivat juhiluba; -tl 23 oleva registreerimistunnistuse kohaselt on Mercedes-Benz reg nr 070AKZ omanik K.K Renee; -tl 70 on joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, mille kohaselt 26.08.2006 kell 03.25 paigutati kainenemisele K.K seoses sellega, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes 26.08.2006. vabastatud 26.08.2006 kell 23.10. Prokurör leidis, et süü üle vaidlust ei ole ja teo toimepanemine K.K poolt on tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et K.K tuleb

§ 424

järgi karistada vangistusega 2 aastat ja Lääne Maakohtu 10.05.2005 otsusega mõistetud karistusega liitkaristuseks mõista vangistus 6 aastat, millest on eelvangistuses ära kantud vanguistus 1 päev. Lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. Prokurör leidis, et raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil ja kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Prokurör leidis, et K.K on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Arvestada tuleb isiku süüd ja raskemaks teeb kuriteo asjaolu, et joove oli keskmine. K.K ei olnud juhtimisõigust ja ta ei allunud politseiametnike peatumismärguandele, sõites nende eest ära. Samuti on oluline, et K.K üritas politseiautot rammida ja eest ära sõites vonkles ühest tee äärest teise. Samuti ei peatunud ta hoiatuslaskude peale. Sõidukiirus oli väga suur – kohati isegi 108 km/h , mis teeb teo väga ohtlikuks – lõpuks K.K sõitiski teelt välja. Seetõttu on tegu hinnatav ühe raskemana

§ 424tunnusteel vastavaks teoks, mistõttu tuleb K.K-le mõista reaalne vangistus.

Kuritegu on toime pandud katseajal ja seetõttu ei saa mõista tingimisi vangistust. Katseajal olemine ei ole suutnud teda positiivselt mõjutada. On olnud varem neljal korral tingimisi vangistusega karistatud. Rahaline karistus on liiga leebe ja ei saa olla piisavaks mõjutusvahendiks, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Tallinna Linnakohtu otsusega on K.K karistatud ka

§ 215

lg 2 p 1,3 järgi, milline tegu seondub ka auto juhtimisega ning kuigi see on varavastane kuritegu, ei ole see oma olemuselt ka täiesti erinev

§ 424järgi kvalifitseeritavast kuriteost.

Prokurör leiab, et asjaolu, et K.K on kohtuistungi ajaks rahatrahvid tasunud, ei saa olla piisavaks argumendiks, et K.K-le mõista rahaline karistus, sest see ei vasta teo raskusele ega süüdlase isikule. Vangistuse määr peab olema üle keskmise, arvestades teo raskust ja süüdlase isikut. Kuna erandlikud asjaolud puuduvad, tuleb süüdistatavalt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus keskmisest suuremas määras. Kaitsja leidis, et kuriteo toimepanemine K.K poolt on tõendatud ja tegu vastab süüteokoosseisule. Kaitsja leiab, et K.K on võimalik karistada rahalise karistusega ja katseaeg kulgeb

§ 74lg 6 sätetel iseseisvalt edasi.

Kaitsja leiab, et kergemaliigilise karistuse mõistmise aluseks on järgmised asjaolud: 1) joove ei olnud raske, joobes juhtimine pole K.K-le omane, otsus eest ära sõita ei olnud kaalutletud, rammimine pole tõendatud, hoiatuslaske ei pruukinud kuulda. Seadus kohtleb ebavõrdselt isikuid varalise seisu järgi, kui trahv olnuks võimalik enne tasuda, poleks kuritegu olnud. Õigel menetlemisel oleks K.K kaks süüdimõistmist, mitte neli. Varasemad teod on kõik varavastased. Viimane kuritegu on toime pandud 15.11.2004 ehk peaaegu 2 aastat enne joobes juhtimist, nii kaua suutis seaduskuulekalt elada. Kuriteo vahend –auto on müüdud. K.K on käinud tööl, tasunud trahvid, deponeerinud rahalise karistuse katteks 20 000 krooni. See asjaolu näitab ka muuseas, et K.K on võimeline end seaduskuulekalt üleval pidama ja majandama – seega varavastase kuriteo toimepanemise tõenäosus on väike. Kaitsja leiab, et joobes juhtimise eest 4-aastase vangistuse täitmisele pööramine 6 ei ole õiglane, seda eriti arvestades elektroonilise jälgimise rakendamist. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohaselt on kriminaalhooldus seni andnud positiivseid tagajärgi, kuid kinnipidamiskohas omandaks K.K negatiivseid kriminaalseid kogemusi ja sidemeid. Kui K.K saata vangistust kandma, siis katkestatakse positiivsed muutused tema isiksuses. Lähtudes eeltoodust palub kaitsja karistada K.K rahalise karistusega, mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vastu ei vaidle. Kohtu seisukoht

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 424

näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega –K.K enda ja tunnistajate ütlustega, kirjalike tõenditega - joobeseisundi tuvastamise protokoll, registreerimistunnistus, õiend, otsus väärteoasjas nr 2376,04,003770, karistusregistri õiend, on tõendamist leidnud, et K.K on talle süüdistuses arvatud kuriteo toime pannud. Süüdistust tuleb täpsustada osas, mis puudutab K.K poolt 19.07.2004 Põhja Politseiprefektuuri 19.07.2004 otsusega väärteoasjas määratud rahatrahvi tasumist – rahatrahv on tasutud 13.november 2006. /KT tl 27 on kohtutäitur I.Prigoda arve-kviitung nr 389, mille kohaselt K.K on tasunud täiteasjas 132/2004/781 19 000 krooni 13.11.2006/. Tegu on õieti kvalifitseeritud

§ 424

järgi, sest K.K on isikuks, kes on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, see karistus ei ole kustunud. Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

  1. peatükis
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks K.K süü temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.K tuleb talle süüks arvatud süüdistuses süüdi mõista. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. Karistuse mõistmine K.K-le ongi käesoleva kriminaalasja vaidlusküsimus.

§ 424näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Süüd kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus.

§ 58

sisaldab loetelu karistust raskendavatest asjaoludest (ja see loetelu on ammendav) – p 7 sätestab raskendava asjaoluna süüteo toimepanemise üldohtlikul viisil.

kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2004) lk 196 p 8 on öeldud, et üldohtlik viis tähendab süüteo toimepanemist asjaoludel, mis sisalduvad 22.ptk süüteokoosseisudes. Vastavalt

22.ptk sisalduvatele 7 süütegudele on üldohtlikud süüteod mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod, elutähtsa süsteemi ja rajatise kahjustamise, eluohtliku ehitamise, tootmise ning muu tegevusega seotud süüteod, ioniseeriva kiirgusega seotud süüteod, lõhkematerjaliga ja tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et K.K oleks kuriteo toime pannud eelkirjeldatud viisi(de)l, seega R K.K ei ole kuritegu toime pannud üldohtlikul viisil ja süüd suurendavad karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suurus sõltub ka sellest, kas isik on teo toime pannud ettevaatamatusest või tahtlusega. Kohus leiab, et K.K on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. K.K teadis, et ta on alkoholi tarbinud, et sellises seisundis ei tohi autot juhtida, kuid vaatamata sellele ta juhtis mootorsõidukit. K.K põhjendas oma tegu tahtmisega koju minna, peale seda kui selgus, et kainet autojuhti ei ole võimalik leida. Viimane asjaolu küll K.K süüd ei vähenda, sest mitte miski ei õigusta alkoholijoobes auto juhtimist. K.K jätkas alkoholijoobes auto juhtimist olukorras, kus oli märganud, et politsei on andnud peatumismärguande – lootes politsei eest põgeneda, sest teadis, et kannab tingimisi karistust ja politseile vahelejäämise korral ähvardab teda reaalne vangistus. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et asjaolu, et K.K sõitis alkoholijoobes olles suurel kiirusel (auto kiirus kuni 180 km/h) politsei eest ära (sealjuures vingerdades, et politsei ei saaks mööduda), muudab K.K süü suuremaks, sest läbi sellise käitumise sattus

§ 424

läbi kaitstav õigushüve – üldine liiklusohutus ja teiste liikluses osalevate isikute elu ja tervis keskmisest suuremasse ohtu. Kohus leiab, et K.K poolt politseiauto tahtlik rammimine ei ole tõendamist leidnud. K.K on väitnud, et vingerdas teel, et politseiauto mööda ei saaks, ei üritanud rammida. Tunnistaja J.Ratas on sarnaste olukordade puhul kasutanud erinevaid sõnu – kord, et kui auto pööras nende poole, siis pidi pidurdama, et nad ei oleks neid välja ramminud. Teisel korral, et pärast nad vingerdasid, kui proovisid kõrvale saada, siis nad keerasid ette. Tunnistaja A.Luik on öelnud, et proovisid autost mööda sõita, mis ei õnnestunud, Merzedes proovis meid välja rammida. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et K.K sõitis politseiautol eest ära vingerdades. Rammimine tähendab konkreetset füüsilist kontakti ja isiku poolt, kes rammida üritab ka kindlasti tahtlikku tegu, mis ei ole aga tõendamist leidnud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis eristaksid erinevatel kordadel K.K poolt teel vingerdamist – et seda ühel korral nimetada püüdeks rammida ja teisel korral – et isik vingerdas teel. Kohus leiab, et see, et K.K tahtis politseiautot rammida, on oletuslik ja tõendamist ei ole leidnud. Prokurör leidis, et süü teeb raskemaks, et K.K ei peatunud isegi hoiatuslaskude peale. K.K kinnitas, et ei kuulnud hoiatuslaske. Tunnistaja A.Luik andis kohtuistungil ütlusi, et tegi hoiatuslaske, lasi terve salve tühjaks, kuid K.K auto hilisemal uurimisel autolt ei olnud näha, et oleks pihta saanud. Seega võis tõepoolest olla olukord, kus politsei küll tegi hoiatuslaske K.K auto peatamiseks, kuid K.K seda ei tajunud – auto pihta ei saanud ja laske ei pruukinud kuulda automootori müra tõttu. Ka A.Luik on andnud ütlusi, et laske ei pruukinud teises autos olijad kuulda.. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.K süü kuriteo toimepanemisel on keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab otsuses nr 3-1-40-04, et “nii maa- kui ka ringkonnakohus on

§ 56lg-t 1 tõlgendanud ülemäära kitsalt.

Nimetatud normi kohaselt on karistamise aluseks ja seega ka põhiliseks kriteeriumiks tõepoolest üksnes isiku süü. Sama lõike teisest lausest aga selgub, et karistuse mõistmisel tuleb peale selle aluse arvestada ka teisi asjaolusid, sh. ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb kohtutel karistuse mõistmisel silmas pidada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab 8 karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks - prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma - arvestama ka süüdlase isikut.“ Käesolevas kriminaalasjas on kohtule esitatud järgmised K.K iseloomustavad tõendid: Tl 78 on Piirsalu Põllumajanduse OÜ poolt K.K-le antud iseloomustus, mille kohaselt K.K töötab * Oma tööülesandeid täidab hästi. Töödistsipliini rikkumisi ei ole esinenud. On kohusetundlik ja abivalmis. Kaastöötajatega läbisaamine on hea. Tl 79 on tööettevõtuleping, mis kinnitab iseloomustuses toodud asjaolu, et K.K on töötanud * tööettevõtulepingu alusel. KT tl 29 on teatis Risti valla sotsiaalabi tugiisikult U.Mägi`lt selle kohta, et K.K on ennast tunduvalt parandanud, on võtnud ennast arvesse TTA-s. On suunatud ESF Projekti 1,0301-0141 Läänemaa riskirühma töötute rehabiliteerimine ja tagasitoomine tööjõuturule raames tõstukijuhtide kursustele 14-15.märts 2007 ja tööpraktikale ja tööle OÜ VAN DER KNOK. Tl 37-39 on kriminaalhooldusametnik E.Barndõk poolt esitatud kohtueelne ettekanne nr 7-4-2/82. Kriminaalhooldaja leiab karistusliiki analüüsides, et kriminaalhooldusalune K.K on juba teist korda määratud kriminaalhooldusele. Esimesel korral oli ta arvele võetud alaealisena ning katseaja jooksul saavutas kriminaalhooldusega püstitatud eesmärgid, kuigi täielikult ei õnnestunud muuta tema käitumise mustrit ning tõsist ja kriitilist suhtumist enda käitumisse ega ja teiste isikute (sõprade) suhtes, mis aga oli teatud määral seletatav tema vanusega, samuti nn "maapoisina" saadud kogemustest. Teist korda võeti K.K kriminaalhooldusalusena arvele 07.jaanuaril 2005.a, mil ta oli samuti alles 18 aastane ning vastavalt sellele koostati ka hoolduskava ja püstitati eesmärgid: elada seadusekuulekalt, elukutse saamiseks ja tööturul konkureerimiseks asuda õppima Haapsalu Kutsehariduskeskusesse ning leida endale töökoht ja asuda alalisele tööle. Katseaja alguses tekkisid Renee'l tööotsimisega suured probleemid, mis oli ka mõistetav, sest kuue klassi haridusega ning ametit ja elukutset omamata oli väga raske leida töökohta. Vähese hariduse tõttu ei õnnestunud Renee`l õppima asuda ka Haapsalu Kutsehariduskeskusesse, kuid juba 2005.a maikuus sõitis ta kriminaalhooldaja loal koos oma vanema poolvennaga Rootsi tööle, mille tulemusena märkas kriminaalhooldaja peagi Renee käitumises ning elust ja tulevikust kujunenud arusaamades suuri positiivseid muutusi. Renee tulevikunägemuses ilmnes motiveeritus, sihikindlus ja usk endasse. Renee sai esmakordselt võimaluse enda poolt teenitud rahast tasuma hakata riigile rahalisi võlgnevusi, kusjuures käesolevaks ajaks on tema poolt tasutud kõik politsei poolt määratud rahatrahvid koos kohtutäituri tasudega, mille summa kokku moodustas ca 30 000.- krooni. Kohtutäiturile on Renee poolt osaliselt tasutud ka muid kohtunõudeid. Töötades katseaja jooksul juhutöödel nii Rootsis kui ka Eestis, järgib K.K rangelt kontrollnõudeid ning koostöös kriminaalhooldajaga osaleb aktiivselt hoolduskavas püstitatud eesmärkide saavutamises. Nagu aga näitab 2006.a augustikuu juhtum, on K.K seadusekuulekuses veel puudusi, kuid kriminaalhooldaja arvates on see pigem tingitud tema noorusest ning kahtlemata ka seotud alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud enesekontrolli kaotamisega. Võttes arvesse ülaltoodut on kriminaalhooldaja arvamusel, et K.K kriminaalhoolduse jätkamine, mis on siiani andnud igati positiivseid tulemusi, on otstarbekam kui karistada teda vangistusega, mille puhul tema kui noor ja siiski veel kergesti mõjutatav isik võib vanglas omandada pigem negatiivseid kriminaalseid kogemusi ja sidemeid kui ümber kasvada ja paremaks muutuda, mistõttu kriminaalhooldaja teeb ettepaneku karistada K.K korduva alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest rahalise karistusega, mis oleks antud isiku puhul palju tõhusam karistus ka seepärast, et raha teenib Renee raske tööga ning ta on õppinud omateenitud raha väärtust ka hindama. Kriminaalhooldaja ettepanekud : käitumiskontrollile allutamine, rahaline karistus.

kommenteeritud väljaandes (Talinn 2004) lk 188 p 9.3 on leitud, et “Eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada isikut resotsialiseerides (ühiskonda tagasi tuues) või vähemalt tema edasist desotsialiseerumist vältides. 9 Kriminaalhooldaja on jõudnud kindlale seisukohale, et kriminaalhoolduse jätkamine, mis siiani on andnud igati positiivseid tulemusi, on otstarbekam kui karistada K.K vangistusega, mille puhul tema kui noor ja siiski veel kergesti mõjutatav isik võib vanglas omandada pigem negatiivseid kriminaalseid kogemusi ja sidemeid kui ümber kasvada ja paremaks muutuda. Tl 31-38 on K.K karistatuse õiendid. Vastavalt karistatuse õiendile on K.K karistatud kriminaalkorras 4 korda. Tl 41-57, 60-64 on kohtuotsused K.K kohta. Nagu kohtuotsustest näha, on tõepoolest tegemist olukorraga nagu väitis kaitsja, et K.K on küll karistusregistri õiendi järgi karistatud kohtulikult 4 korda, kuid kahe kohtuotsuse puhul on tegemist olukorraga, kus K.K puhul on liitkaristus moodustatud juhul, kus peale süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist on tuvastatud, et K.K on enne kohtuotsuse kuulutamist toime pannud veel teise kuriteo. Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga, et asjade koos menetlemise korral saaks lugeda, et K.K on kohtulikult karistatud kahel korral. K.K on eelnevalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude eest. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et kuna K.K on eelnevalt süüdi mõistetud

§ 215

järgi, milline kuritegu seondub samuti mootorsõiduki juhtimisega, ei ole see kuritegu olemuselt ka täiesti erinev

§ 424järgi kvalifitseeritavast kuriteost.

Kohus leiab, et

§ 424ja § 215 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on oma olemuselt täiesti erinevad.

Kummagi kriminaliseeritud teo puhul ei heideta isikule ette mitte auto juhtimist.

§ 424

puhul on etteheidetavus see, et juht on alkoholijoobes ja eelnevalt juba karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Tegemist on liiklussüüteoga, mille kriminaliseerimisega kaitstakse üldist liiklusturvalisust ja läbi selle liikluses osalevate isikute elu ja tervist.

§ 215

sätestatud kuritegu on aga varavastane kuritegu ja et K.K on eelnevalt süüdi mõistetud just auto omavolilise kasutamise eest, ei ole aluseks, et väita, et K.K on kohtu poolt karistatud juba

§ 424sätestatud sarnase kurteo eest.

Riigikohtu lahendis 3-1-1-28-04 on selgitatud, et „

§ 56

lg-s 1 ei nähta ette süüdlase isiku arvestamist karistuse mõistmise iseseisva alusena. See tähendab muuhulgas ka seda, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud.” K.K on olnud eelnevalt kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude poolt, joobes juhtimise või muude liiklusalaste kuritegudes eest K.K varem karistatud ei ole. Seega K.K varasem kohtulik karistatus iseenesest ei nõua temale raskema karistusliigi või määra kohaldamist käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo eest. Viimane kohtuotsus on tehtud 10.05.2005 ja K.K on süüdi mõistetud

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat.

§ 65

lg 1 alusel on mõistetud liitkaristus Tallinna Linnakohtu 15.12.2004 mõistetud karistusega ja liitkaristuseks on mõistetud 4 aastat vangistust, mille kandmiselt on K.K vabastatud

§ 74ja 75 sätetel 3 aastase katseajaga.

Seega on K.K toime pannud uue kuriteo katseajal ja see iseenesest on tõepoolest katseaja nõuete rängim rikkumine. 01.01.2007 jõustusid

muudatused, kus muuhulgas muudeti ka

§ 74

(mille alusel K.K oli karistusest tingimisi vabastatud), mis on seotud seadusandja poolt karistuspoliitikas oluliste muudatuste tegemisega. Seaduseelnõu seletuskirjas on öeldud, et „

§ 73ja 74 muutmisega püütakse saavutada reaalse vangistuse kohaldamise vähenemist.

Eelnõus väljapakutud muudatusettepanekute kohaselt toob katseajal uue kuriteo toimepanemine eelnevalt mõistetud karistuse täitmisele pööramise kaasa vaid juhul, kui uue kuriteo õigusvastasus on sedavõrd suur, et tingib toimepanija karistamise vangistusega. Kui kohus hindab uue kuriteo raskust selliseks, et ta peab võimalikuks karistada toimepanijat selle eest rahalise karistusega, ei ole mõistetud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik“. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesoleval ajal ei ole enam asjakohased prokuröri poolt esitatud viited Riigikohtu lahenditele, kus on leitud, et kui süüdistatav paneb katseajal toime uue kuriteo, siis see asjaolu juba iseenesest välistab kergema karistusliigi kui 10 vangistuse valiku, sest eelpoolnimetatud seadusemuudatus –

§ 74

lg 6 näeb otsesõnu ette, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Seadus ei sätesta, ka see uus kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest või tahtlikult, seega sõltub isikule katseajal uue kuriteo toimepanemise puhul eelmise karistuse täitmisel pööramine ka sellest, millise karistuse mõistab kohus uue kuriteo eest. Karistuse üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes leiab kohus tõepoolest, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu, mille eest karistust mõistes peab kohus arvestama selge signaali andmisega ühiskonnale, et sellised kuriteod on rangelt karistatavad. Seega on karistuse mõistmisel käesoleval juhul oluline ka karistus üldpreventiivne eesmärk.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuuriteo toimepanemisel on seadusandja karistusena ette näinud nii rahalise karistuse kui vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et K.K puhul teo toimepanemise asjaolud suurendavad tema süüd ja üldpreventiivsest eesmärgist lähtudes tekib küsimus- kas on võimalik kohaldada rahalist karistust. Teiselt poolt eripreventiine eesmärk – süüdlase mõjutamine ja edaspidi tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on vastavalt kriminaalhooldaja kohtueelsele ettekandele võimalik saavutada läbi rahalise karistuse ja käitumiskontrolli jätkamise eelmiste kuritegude eest. Samuti esineb K.K puhul süüd vähendav asjaolu – kahetsus ja süü tunnistamine. Kohus leiab, et K.K kui väga noorele inimese puhul (21 aastane) karistuse mõistmisel tuleb suur rõhuasetus asetada faktorile – kuidas mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab nagu ka kriminaalhooldaja, et selle eesmärgi saavutamiseks käesoleval ajal, kus K.K on kriminaalhooldusel olles teinud läbi suuri muutusi ja sulandunud ühiskonda, ei ole selliseks karistuseks kindlasti vangistus, mis nulliks kõik seni tehtud pingutused, et K.K sulanduks ühiskonda, elaks õiguskuulekat elu. Kohus leiab, et K.K tuleb lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega. Kohus leiab, et ka keskmisest suurem süü ja karistuse eripreventiivne eesmärk ei tingi käesoleval ajal K.K-le karistuseks vangistuse mõistmist, sest karistuse eesmärke on võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära Lähtudes aga keskmisest suuremast süüst ja karistuse eripreventiivsest eesmärgist peab K.K-le mõistetav rahaline karistus olema karistusmäära ülemmäära lähedane. Tl 69 on teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille kohaselt K.K keskmise päevasissetuleku suurus on 22 krooni ja seega tuleb rahalise karistuse mõistmisel võtta vastavalt

§ 44lg 2 päevamäära suuruseks miinimumpäevamäär – 50 krooni.

KT tl 17 on Pärnu Maakohtu konto väljavõte, kust on näha, et 05.02.2007 on K.K tasunud sellele kontole 20 000 krooni võimaliku trahvi maksmiseks ja KT tl 28 on selle sama tasumise kohta maksekorraldus nr 28. Seega tuleb peale kohtuotsuse jõustumist K.K poolt võimaliku rahalise karistuse katteks kantud raha kanda rahaliste karistuse kontole ja lugeda selles osas karistus kantuks. 11

§ 4242

kvalifitseeritavas kuriteos süüdimõistmise puhul näeb

§ 50

lg 1 p 1 ette, et mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Kohtupraktika kohaselt tuleb isikult juhtimisõigus ära võtta eelnimetatud seadusesätte alusel, kui ei esine mingeid erandlikke asjaolusid. Mingeid erandlikke asjaolusid, miks ei peaks K.K-lt juhtimisõigust ära võtma, kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et K.K-lt tuleb juhtimisõigus ära võtta lisakaristusena kaheks aastaks, sest ta juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit ja tal puudus juhtimisõigus. Samuti on nii pikaajalise lisakaristuse tähtaja põhjuseks tema süü suurus ja karistuse eripreventiivne eesmärk.

§ 74

lg 6 kohaselt võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata kui katseajal toime pandud kuriteo eest mõistetakse rahaline karistus. Kohus leiab, et eelmise (Lääne Maakohtu 10.05.2005) kohtuotsusega mõistetud 4 aastast vangistust, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata kolmeaastase katseajaga, ei tule täitmisele pöörata. Vastavalt kriminaalhooldaja ettekandele on K.K käesoleva katseaja jooksul (mis algas 15.12.2004 ja millega seoses võeti K.K arvele 07.01.2005) teinud läbi märgatavad positiivsed muutused – K.K tulevikunägemuses ilmnes motiveeritus, sihikindlus, usk endasse. On tasunud enda poolt teenitud rahast riigi võlgnevusi, rahatrahve. Lähtuvalt kriminaalhooldaja ettekandest leiab kohus, et ilmselgelt on katseaja jooksul saavutatud suur muutus selles osas, et K.K ei ole toime pannud enam varavastaseid kuritegusid, mille eest ta kohtu poolt karistatud oli. Jätkuva katseaja puhul, mis kestab veel üle poole aasta, on võimalik töötada selle eesmärgi nimel, et isik resotisialiseeruks ühiskonda ja elaks õiguskuulekat elu ning tegeldaks selles suunas, et isik teadvustaks endale alkoholi negatiivset mõju tema käitumisele, et määratud katseaja lõppedes oleks K.K õiguskuulekas ühiskonnaliige. TÕKEND 05.10.2006 kohaldati K.K suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld / tl 28/, mis tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Kuriteoga kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi puudub. MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel- määratud kaitsjale makstud tasud – kaitsjale P.Rajavare makstud tasu 3442 krooni 65 senti. 2. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x3600= 5 400 krooni. 3. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on tunnistajale makstav saamata jäänud palk, sõidukulu ja päevaraha menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see tunnistaja J.Ratas`ele makstud tasu 777 krooni 50 senti /kohtutoimik tl 31-34/. 4. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see 95 krooni 40 senti /tl 82/. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb eelpoolnimetatud menetluskulud süüdistatavalt välja mõista riigi tuludesse. 12 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.