Kohustada V.F täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
järgi mõistetud 5 kuud vangistust.
2 alusel on liitkaristuseks mõistetud 9 kuud vangistust. Karistusaja alguseks on loetud 07.11.2006.a. ja seega karistusaeg lõpeb 07.08.2007.a.
lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ära
järgi vangistusega 4 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 8 kuuks. 2. 02.11.2005.a. Põlva maakohtu poolt
summas 12500.- krooni ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. Tartu Vangla toetab V.F tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab V.F tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja on märkinud, et V.F käitumist vabaduses võib hakata mõjutama varasem kriminaalne käitumine, kuid kriminaalhooldus ja selle võrgustik aitavad isikul paremini kohaneda eluga vabaduses ja saavutada tavaelu rutiin ja stabiilsus. Samuti peaks pidev töörakendus ja alkoholi-narkootikumide mittetarvitamine muutma isiku käitumise seaduskuulekaks ja uut kuritegu ei eelda. Prokurör toetas Markol V.F ennetähtaegset vabastamist.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. V.F on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kuus kuud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vanglas koostatud iseloomustusest ja ka V.F enda seletusest kohtus nähtub, et ta on vanglas olles analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti omad järeldused. Tal on olemas tahe muutusteks. Tema käitumisest ja hoiakust on märgata püüdu mitte korrata tehtud vigu ning soov käituda õiguskuulekalt, tekkinud probleemide osas näeb ka süüd endas ja hindab olukorda adekvaatselt. Kohtunik leiab, et V.F vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Vangla iseloomustusest nähtub, et V.F on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. V.F vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb V.F-ile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb V.F
Kuna V.F kandmata karistust on alla aasta, tuleb
MS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Annemarie Gerassimov Kohtunik 21.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.