1-07-3758\5

(06231401167)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi I.O süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav I.O Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX, Harjumaal Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 07.06.2005 otsusega KrK § 121 järgi rahatrahv 7680 krooni Kaitsja Väärteokorras karistatud kolm korda Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. I.O süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 240 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 89 krooni, so 21 360 (kakskümmend üks tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 160 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 89 krooni, so 14 240 (neliteist tuhat kakssada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXHansapangas viitenumbriga XX, märkides selgitusena „I.O, 1-07-3758, rahaline karistus“.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 8 kuu jooksul 1780 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada I.O suhtes lisakaristust, võttes temalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse 1
9. jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel. Tõkend: elukohast lahkumise keeld tühistada. I.O-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „I.O, 1-07-3758, sundraha“. I.O-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1876 (üks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) krooni ja 20 senti, mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „I.O, 1-07-3758, kaitsjatasu“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
10. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tallinna Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 28.05.2003 otsusega karistatud LS § 7419 järgi rahatrahviga 12 000 krooni, uuesti 27.08.2006 kell 08.15 juhtis Haapsalu mnt XXX maja juures Keila linnas Harjumaal mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Seega I.O pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav I.O seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:   Koopia 28.05.2003 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2310,03,028873, millest nähtuvalt 19 karistati I.O 03.05.2003 toime pandud ja LS § 74 järgi kvalifitseeritava väärteo eest rahatrahviga 12 000 krooni. (t/l 4) 27.08.2006 koostatud väärteoprotokoll nr AB 838472, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 27.08.2006 kell 08.15 juhtis I.O Haapsalu mnt XXX. kilomeetril suunaga Vasalemma poole mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes. (t/l 7) 2       27.08.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtub, et samal päeval kella 08.20 ajal tuvastati I.O alkoholijoove 0,68 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega I.O nõustus ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest. (t/l 8) 27.08.2006 koostatud menetlusaluse isiku I.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas menetlusalune isik, et eelmisel õhtul sünnipäeval olles ja alkoholi tarbinud, lootes, et hommikul tüdruksõpra rongi peale viies, maganud ennast piisavalt sõidukaineks, kuid kahjuks siiski mitte piisavalt. Kahetseb oma tegu. (t/l 10) 06.10.2006 koostatud kahtlustatava I.O ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et määratud rahatrahv summas 12 000 krooni on täielikult tasutud. 26.08.2006 oli tuttava sünnipäeval ja jõi kella 18.00st kuni 01.00ni ära umbes 500 grammi viina. Kella 08ks pidi viima elukaaslase rongijaama XXX tänavale. Kuna olid Keilas ja hiljaks jäämas, otsustas autoga ära viia. Arvas, et on ennast piisavalt kaineks maganud, kuid see ei osutunud tõeks. Hakkas sõitma Keilas XXX tänavalt Keila rongijaama. Viis elukaaslase ära ja hakkas tagasi sõitma. Haapsalu maanteel peatas teda politseipatrull. Palub määrata karistuseks rahaline karistus, samuti palub jätta kohaldamata lisakaristus, kuivõrd tema hallata on nii Tallinna XXX kui ka XXX kaupluseketid. Rahalise karistuse võiks määrata tasumisele ositi 1 aasta jooksul. (t/l 11-13) OÜ müügidirektori 09.10.2006 koostatud taotlusest nähtuvalt palutakse I.O-le karistuse määramisel säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus. Taotluse kohaselt asus I.O äriühingus tööle 2006 aasta oktoobris müügiesindajana ning on lühikese töötamise perioodi jooksul oma tööülesannete täitmisega väga hästi toime tulnud, on olnud usaldusväärne ja korrektne. I.O on alles katseaeg ning juhtimisõiguse kaotamise korral tuleb ettevõttel temaga tööleping lõpetada, kuivõrd juhtimisõiguse olemasoluta ei ole võimalik töötada müügiesindaja ametikohal. (t/l 19) Tööandjate päringust nähtuvalt on I.O tööandjateks 2005 aastal olnud AS, OÜ ja OÜ. (t/l 20) Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2005 aastal oli I.O keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 89 krooni. (t/l 21) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel I.O menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, protokolli joobeseisundi tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel ja otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid sissetulekute kohta 2005 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava I.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on I.O varem karistatud 2003 aastal LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Määratud rahatrahv oli tasutud 2005 aastal ning sellele järgnevalt on teda uuesti karistatud väärteo toimepanemise eest vähem kui aasta möödudes eelmise rahatrahvi tasumisest, samuti süüdistati teda isikuvastase kuriteo toimepanemises 2004 aastal. Seega ei olnud käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud teo koosseisuliseks asjaoluks olev väärtegu kustunud. Uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on I.O käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest 3 nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, milline on menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei saa tema karistusandmetest teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt rikuks liikluskorda. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt keskmine. Samal ajal oli tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2005 aastal 89 krooni. Seetõttu, arvestades kriminaaltoimikus leiduvaid andmeid süüdistatava sissetulekute kohta ning süüdistatava seletusi kohtuistungil, võib asuda seisukohale, et süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset ja kergemaliigilist karistust, mida on ka süüdistatav ise soovinud, taotledes seejuures rahalise karistuse tasumise määramist ositi pikema aja jooksul. Arvestades asjaoluga, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistatud teiseliigilise kuriteo toimepanemise eest ja teda on väärteokorras samuti suhteliselt vähe karistatud, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistust kergendavat asjaolu arvestades mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuigi süüdistataval on soov säilitada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid. Märt Toming kohtunik 4