1-07-3295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30 aprill 2007 Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-3295 (06231605919) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.T, 1-07-3295, sundraha“. 6. H.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2389 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) krooni ja 50 senti, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.T , 1-07-3295, kaitsjatasu“. 7. H.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses trassoloogiaekspertiisi nr TR-142-06/6586 tegemisega tekkinud kulu 1920 (üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni, mis tuleb karistuse kandmiselt vabanemisest arvates 30 päeva jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.T, 1-07-3295, ekspertiis“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
2. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. T T esitatud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning H.T-lt välja mõista T T kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni, milline summa tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest arvates tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 1200003217, märkides selgitusena „H.T, 1-07-3295, tsiviilhagi“
4. A. L esitatud tsiviilhagi 3900 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning H.T-lt välja mõista A. L kasuks 3900 (kolm tuhat üheksasada) krooni.
5. Asitõend: CD plaat Koorti 6 turvakaamerate videosalvestustega KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse.
6. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonda hoiule võetud DNA proov, mikrosiilijäljendid, jalatsijälje fragmendid ja jalatsijälje jäljend kipsil kuuluvad hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 24.11.2006 ajavahemikul kella 13.00-st kuni 17.30-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes maja trepikotta ja sealt edasi tungis ukse avamise teel korterite 131 ja 132 ühiskoridori, kust varastas A. L-le kuuluva jalgratta MTX 250 D/S, väärtusega 3900 krooni. Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, 27.11.2006 kella 05.20 ajal tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lõhkumise teel sisse esimesel korrusel asuvasse T T ruumidesse, kust üritas varastada arvutiga ühenduses olnud LCD monitori. Selleks ühendas ta LCD monitori arvuti küljest lahti ja tõstis akna peale, kuid turvatöötaja lähenemisel katkestas oma tegevuse ja püüdis põgeneda. Seega H.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, mis kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. on Kohtuistungil süüdistatav H.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. T T esindaja seletas, et esitatud tsiviilhagi 6000 krooni nõudes sisaldas endas varastada püütus monitori maksumust 4000 krooni, samuti Falci väljakutse maksumust 900 krooni ja taastusremondi maksumust. Kuivõrd monitor saadi kättes, siis on varaline kahju 2000 krooni. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 04.01.2007 koostatud T T esindaja K. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt murti 27.11.2006 kell 05.12 akna kaudu sisse T T I korruse epidemioloogiaosakonna ametiruumi, kust midagi ei varastatud. Arvuti monitor oli arvuti küljest lahti ühendatud ja tõstetud aknalaua juurde. Sissemurdmisega tekitati varaline kahju 6000 krooni seoses akna lõhkumisega. (t/l 4-5) 27.11.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt hoone esimese korruse kabinetti nr 104, mille akna välimisel raamil puudub õhutusavavuse klaas mõõtudega 40 x 50 cm ja sisemise aknal puudub õhutusavavuse raam. Kinnitusdetailid kõverdunud. Aknalaual jalajälg. Akna all pingil LCD monitor. (t/l 7-14) 18.12.2006 koostatud ekspertiisiaktist nr TR-142-06/6586 nähtuvalt on ekspert asunud arvamusele, et ekspertiisiks esitatud kipsjäljendile talletunud jäljefragment võib olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga. Ekspertiisiks esitatud želatiinkilele ja tõmmiskilele talletunud jäljefragmendid võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud jalatsitega. (t/l 22-29) 22.12.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi sündmuskohalt kaasa võetud DNA proove pappkarbis, mikrosiilijäljendeid, jalatsijälje fragmente, jalatsijälje jäljendit kipsil. (t/l 31) 27.11.2006 koostatud tunnistaja S. M ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et said häire T objektilt. Väliselt üle kontrollides nägid meesterahvast aknast välja hüppamas, kes jooksis Tuukri tänava suunas. Said mehe kätte objekti läheduses. (t/l 33) 27.11.2006 koostatud T T esindaja K. R ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistati samal päeval kella 05.20 ajal ja öeldi, et T-st, mis on valve all, on tulnud häire. Ise jõudis kohale kell 05.30 paiku ning kohal oli patrullekipaaž, kes oli sündmuskoha läheduses kinni pidanud ühe tundmatu meesterahva. Meesterahvast nägid nad sisehoovis ja neid nähes mees tahtis ära joosta. Sisehoovis avastas, et akna õhutusruudul oli lõhutud klaas ning aken oli avatud. Ruume kontrollima minnes avastas avatud aknaga ruumis akna all pingil LCD monitori, mis oli pärit sama ruumi kirjutuslaualt. (t/l 34-35) 27.11.2006 koostatud kahtlustatava H.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sõitis kahtlustatav eelmisel õhtul kella 23 ajal kesklinna. Linnas ringi jalutades läks tuttavate juurde ja pärast öösel läks jala koju. Nägi ühes hoonetest akna taga arvuteid. Ronis ruumi, võttis monitorid ühendusest lahti. Asetas monitori akna ette ja püüdis põgeneda, sest kuulis valve saabumist. Tänaval pidasid turvatöötajad ta kinni. (t/l 42-46) 13.12.2006 koostatud ütluste ja olustiku seostamise protokollist nähtuvalt näitas kahtlustatav H.T maja hoovis hoovipoolsele parempoolsele aknale hoonel
7. Edasi näitas kahtlustatav kabinetti, millise aknale ta eelnevalt osutas ja kabinetis näitas parempoolset kirjutuslauda, kust üritas varastada monitori ja akna all olevat istet, kuhu asetas monitori. (t/l 55-56) 24.11.2007 koostatud kannatanu A. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt jõudis kannatanu 24.11.2006 kell 17.30 koju ja avastas, et korterite 131 ja 132 ühiskoridorist on varastatud 18 käiguline Giant jalgratas MTX 250 0/S rattanumbriga 24, maksumusega 3900 krooni. Kell 13.00 oli jalgratas alles. Trepikotta on paigaldatud videokaamera. Üks ühiskoridori ukse lukk oli lukus. (t/l 162-166) 24.11.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi kuuendal korrusel korteri 131 ühiskoridori ust ja selle lukkusid. Ühiskoridori ukse lukul murdmisjäljed puuduvad. (t/l 167-171) 15.01.2007 koostatud kannatanu A. L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt lahkus kannatanu kodust 24.11.2006 kell 08.30 ajal. Lukustas korteriesise koridoriukse. Kahel viimasel nädalal töötas lukk halvasti, käis tühjalt ringi. On kindel, et pani ukse kinni, kuid ei oska öelda kui hästi ta lukku läks. Jalgratta maksumus oli 3900 krooni. (t/l 172-176) OÜ D sularaha arve 27.08.2006, millest nähtuvalt on ostetud noorukite jalgratas MTX 250 D/S hinnaga 3900 krooni. (t/l 174) Giant jalgratta pass, mille kohaselt on jalgratas müüdud 26.08.
8. (t/l 175) 04.12.2006 koostatud tunnistaja T. Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on tunnistaja ühistu esimees. Tema poole pöördus korteri 131 omanik ja teatas, et tema koridorist on varastatud jalgratas. Majas on videokaamerad ja salvestusel on näha, kuidas võõras mees lahkub trepikojast koos jalgrattaga. (t/l 177-180) Korteriühistu trepikoja turvakaamerate salvestusest tehtud fotodelt on näha 24.11.2006 kell 11.47 sisenemas trepikotta meesterahvast, kes jalgrattaga väljub ja kell 12.19 jalgrattaga ära sõidab. (t/l 181-190) 30.11.2006 koostatud kahtlustatava H.T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt möödus kahtlustatav 24.11.2006 lõuna ajal majast. Nägi inimesi väljumas ja ta sisenes nurgas olevasse trepikotta. Läks sooja saama ja sooviga midagi varastada. Hakkas kontrollima millised ühiskoridoride uksed on lahti. Ühel korrusel oli lahti ja leidis sealt punase jalgratta, millega väljus majast. Läks Keskturule ratast müüma ja üks noormees palus sõita jalgrattaga. №ormees sõitis rattaga minema ja tagasi ei tulnud. (t/l 192-195) 22.01.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi trepikojas 26.11.2006 ja 24.11.2006 tehtud turvakaamera videosalvestusi ja nendel talletatud isikute käitumist. (t/l 242-243) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja Tallinna Tervisekaitsetalituse esindaja selgitused tsiviilhagi kohta ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel H.T süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute T T esindaja ja A. L ütlusi, tunnistaja T. Ž ütlusi, trassoloogiaekspertiisi akti, turvakaamerate videosalvestusi, jalgratta ostmist ja hinda tõendavaid dokumente sündmuskohtade vaatlusprotokolle, ütluste olustikuga seostamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest ning viimase vangistuse ärakandmiselt vabanes ta oma sõnade kohaselt 28.09.
9. Uute kuritegude toimepanemiselt tabati ta juba novembris. Seega ei olnud tema karistatus varguse toimepanemise eest kustunud ning uute varguste toimepanemisel oli ta isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Nii 24.11.2006 kui ka 27.11.2006 sisenes süüdistatav nii korteriühistu ühiskoridori kui ka T kasutuses ja valve all olevatesse ruumidesse valdaja tahte vastaselt. maja trepikotta sisenemiseks on üldjuhul vaja avada oma võtmega koodlukk või lasta avada isikul, kelle juurde külla minnakse. Käesoleval juhul ei tundnud süüdistatav majas kedagi ning tungis seega majja korteriomanike kui korterite valdaja tahte vastaselt. 27.11.2006 öösel aga sisenes ta ruumidesse akna lõhkumise teel ja samuti valdaja teadmata ja tahte vastaselt. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et inkrimineeritavad teod on toime pandud sissetungimisega. Kuivõrd mõlemal korral on süüdistatav tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki ja viimasel korral ei õnnestunud tal vargust lõpule viia, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu T T esitanud varalise nõude vaid 6000 krooni osas, mille kohta kohtuistungil selgitas, et summa sisaldab endas monitori maksumust, turvateenistuse väljakutse maksumust ja akna remondi maksumust. Kuivõrd monitor väärtusega 4000 krooni saadi kätte, siis on varaliseks kahjuks turvateenistuse väljakutsele tehtud kulutused ja akna remondi maksumus, mis kokku moodustab 2000 krooni ja millise summa tuleks välja mõista. Monitori vargusega varalist kahju ei tekkinud, kuivõrd varastatu saadi kätte. Kohus leiab, et esitatud varaline nõudmine 2000 krooni osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava poolt toimepandud vargusekatse käigus kui süüdistatav ruumidesse sissetungimiseks lõhkus aknaraamid, mis käivitas turvasignalisatsiooni ja tingis turvafirma väljakutse. Seetõttu tuleb tekitatud kahju välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks, viies kannatanu varalise seisundi olukorda, milline see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. A. L on esitanud varalise nõude 3900 krooni ulatuses, mis sisaldab endas temalt varastatud jalgratta maksumust. Kohtul puudub toimikus leiduvate tõendite põhjal alus arvata, et jalgratta maksumus on üle paisutatud, kuivõrd jalgratas oli ostetud vaid kolm kuud enne selle vargust. Kohus leiab, et esitatud varaline nõudmine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava poolt toimepandud varguse tõttu. Seetõttu tuleb tekitatud kahju välja mõista süüdistatavalt kannatanu kasuks, viies kannatanu varalise seisundi olukorda, milline see oli enne süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks ning asub seisukohale, et kriminaalasjas ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud 5 korda ning viimase karistuse kandmiselt vabanes ta oma sõnade kohaselt 28.09.2006 ning pärast seda on teda juba kolmel korral tabatud varguste toimepanemiselt, kusjuures kahel korral oli tema eesmärgiks varastada vallasasju, millise väärtus ületas 1000 krooni. Selline asjaolu näitab ilmselgelt seda, et süüdistataval puudub soov ausal teel elatist teenida ning elatise hankimine toimub tal vaid viisil, milline kahjustab kõrvaliste isikute varalist seisundit. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning kuritegude varavastane iseloom näitab ilmselgelt seda, et elatist hangib süüdistatav vaid vargustega. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Seda, et süüdistatav elatub vaid kuritegude toimepanemisest on süüdistatav aastate jooksul juba korduvalt tõestanud ning seda on ta ka 2006 aastal suutnud juba kahel korral pärast karistuse kandmiselt vabanemist jätkuvalt tõestada. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude rohkusest ja tekitatud varalise kahju suurusest ning kuna üks vargus jäi katsestaadiumisse, siis leiab kohus, et karistuse võib mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määra valikul arvestab kohus ka süüdistatava tervise seisundiga. Kuivõrd aga tegemist on raskendavatel asjaoludel, so sissetungimisega toime pandud vargustega isiku poolt, kes on varem korduvalt vargusi toime pannud, leiab kohus, et karistust ei saa mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik