1-07-6558\1

(07922400001)Kohtukoosseis Kohtunik JANIKA KALLIN Kohtuistungi sekretär KERTU KUUSIK Kohtuistungi tõlk MAREK LITNEVSKI Kriminaalasi A.M-i süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 331 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi KATRIN TRON Süüdistatav A.M isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel vene keel; algharidus; ei tööta, kannab karistust XXX vanglas; varem kriminaalkorras karistatud: - 16.07.1998 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1, 3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 6 kuud, katseaeg 1 aasta; - 20.05.1999 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3, KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega 9 kuud; - 27.10.2000 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 3 - § 15 lg 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta, katseaeg 3 aastat; - 09.10.2002 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta, KrK § 41 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta ja 1 kuu; - 13.10.2003 Tallinna Linnakohtu otsuse alusel KarS § 200 lg 1 järgi vangistusega 4 aastat ja 6 kuud; - 27.01.2005 Harju Maakohtu otsuse alusel KarS § 331 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 65 lg 2 järgi mõisteti liitkaristus 3 aastat 3 kuud ja 9 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja RIINE LUMISTE RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 3 ning § 179 lg 1 p 2 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi tunnistada A.M KarS § 331 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.
2. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.01.2005 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 8 (kaheksa) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva võrra. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta, 8 (kaheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.
3. Välja mõista A.M-ilt riigi tuludesse sundraha 2 700,00 krooni. Sundraha 2 700,00 krooni jätta riigi kanda.
4. Välja mõista A.M-ilt riigi tuludesse menetluskulu 3 585,94 krooni, so 1 600,00 krooni ekspertiisitasu ja 1 985,94 krooni riigi õigusabi kasutamise eest.
5. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXX AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber XXXX . Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti menetlusnormide rikkumise korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 19.august
6. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: 3 A.M, olles XXX Vanglas kinnipeetav ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas 18.08.2006 narkootilist ainet. 18.08.2006 toimetati A.M kahtlustatuna narkootilise aine tarvitamises vangla meditsiiniosakonda, kus kella 11:30 ajal võeti temalt uriiniproov ekspresstesti teostamiseks, mis andis positiivse tulemuse amfetamiini tarvitamisest. A.M-i uriinist, vastavalt isiku kohtukeemilise ekspertiisi aktile nr 44 I 31.08.2006 – 01.09.2006 leiti amfetamiini. Samuti tema, olles XXXVanglas kinnipeetav ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas 22.09.2006 narkootilist ainet. 22.09.2006 toimetati A.M kahtlustatuna narkootilise aine tarvitamises vangla meditsiiniosakonda, kus kella 12:15 ajal võeti temalt uriiniproov ekspresstesti teostamiseks, mis näitas positiivset tulemust amfetamiini tarvitamisest. A.M-i uriinist, vastavalt isiku kohtukeemilise ekspertiisi aktile nr 61 I – 09.10.2006 – 11.10.2006 leiti amfetamiini. Samuti tema, olles XXXVanglas kinnipeetav ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas 28.09.2006 narkootilist ainet. 28.09.2006 toimetati A.M kahtlustatuna narkootilise aine tarvitamises vangla meditsiiniosakonda, kus kella 13:55 ajal võeti temalt uriiniproov ekspresstesti teostamiseks, mis näitas positiivset tulemust amfetamiini tarvitamisest. A.M-i uriinist, vastavalt isiku kohtukeemilise ekspertiisi aktile nr 67 I – 10.10.2006 – 12.10.2006 leiti amfetamiini. Samuti tema, olles XXXVanglas kinnipeetav ning omamata arsti ettekirjutust narkootilise ja psühhotroopse aine tarvitamiseks, tarvitas 04.01.2007 narkootilist ainet. 04.01.2007 toimetati A.M kahtlustatuna narkootilise aine tarvitamises vangla meditsiiniosakonda, kus kella 20:20 ajal võeti temalt uriiniproov ekspresstesti teostamiseks, mis näitas positiivset tulemust amfetamiini tarvitamisest. A.M-i uriinist, vastavalt isiku kohtukeemilise ekspertiisi aktile nr 4 I leiti amfetamiini. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 („Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning selle alase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekiri“) I nimekirja. Vastavalt XXXVangla meditsiinilistele tõenditele puudus A.M arsti ettekirjutus narkootilisi või psühhotroopseid ained sisaldavate ravimite tarvitamiseks kuni kahtlustatava kinnipidamiseni 28.09.2006 ja perioodil 15.12.2006 – 15.01.
7. Seega pani A.M toime kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise, so KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava A.M-i tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokuröri abi kohtus: 1) süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 331 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistamist vangistusega 1 aasta; 2) KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristuse moodustamist, so mõistetava karistuse suurendamist Harju Maakohtu 27.01.2005 otsuse alusel kohtuistungi päevaks ärakandmata karistuse võrra. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav A.M tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde. 4 Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et A.M-i poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb A.M-ile mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse
8. detsembri
9. a määruse nr 273 alusel on kuupalga alammäär 3 600,00 krooni. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 5 400,00 krooni, mis tuleb A.M-ilt välja mõista. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulud. Kriminaalasja eeluurimisel on Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratoorium teostanud menetleja määruse alusel isiku kohtukeemiaekspertiisi neljal korral. Ekspertiiside kogumaksumus on 1 600,00 krooni (tl 8, 22, 35, 99). A.M-ile on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsjad on esitanud taotlusi 1 985,94 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. A.M on kinnipeetav, isik selgitas, et tal on eelmiste kohtuotsuste alusel väljamõistetud menetluskulud tasumata: kinnipidamisasutuses ta ei tööta, kuigi soovib tööd teha. Kohtu hinnangul tuleb ½ sundrahast jätta riigi kanda. A.M ei ole kinnipeetavana regulaarset sissetulekut, kinnipidamisasutusest väljumise korral võivad suured rahalised kohustused raskendada isiku resotsialiseerumist. Kohtunik: