1-08-4596\2

(07237600970)Katrin Puhkason Prokurör Eneli Pau Kriminaalasi S.D süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses Süüdistatav S.D XXX, elukoht: xxx kodakondsuseta, keskharidus, mitteametlikult ehitusööline, kriminaalkorras varem varavastaste kuritegude eest karistatud, karistused kustunud, väärteokorras karistatud liiklusalaste süütegude eest Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus: Talvi Vaske Juhindudes KrMS § 180 lg-st 1, §-st 254 otsus ta s:

1. Tunnistada süüdi S.D KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on miinimumpäevamäär 50 krooni ja rahalise karistuse suurus 2000 krooni /kaks tuhat krooni ja 00 senti/. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 4100064939 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
2. 1 Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number 1-08- 4596, süüdmõistetu nimi ja nõude sisu (rahaline karistus).
3. Tõkendit pole kohaldatud.
4. Välja mõista S.D-lt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud : sundraha 4525.- krooni /neli tuhat viissada kakskümmend viis krooni/ ja -määratud kaitsja tasu 594.72 krooni / nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti/. Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
5. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number 1-08-4596 , süüdimõistetu nimi ja nõude sisu (sundraha ja määratud kaitsja tasu). Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel juhul pööratakse nõue sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.
6. Kohtuotsuse koopiad saata S.D-le, tema kaitsjale Talvi Vaske Advokaadibüroo, kannatanu seaduslikule esindajale – JK ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule taotlust ei esitata, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karisuste liigi ja määra kohta: Kriminaalasjas nr 07237600970 alustati Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju politseiosakonnas 12.10.2007.a. .a kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel selles, et 10.10.2007.a. kella 15:00 paiku aadressil XXX, Harjumaal S.D peksis avaldaja JK alaealist poega JK kätega näo- ja kehapiirkonda ning jalaga kõhupiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. 18.02.2008.a lõpetati kriminaalasjas avaliku menetlushuvi puudumisel prokuröri poolt menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ja kohustati S.D 24.02.2008.a tasuma riigituludesse 2000.00 krooni. Nimetatud tähtajaks S.D oma kohustust ei täitnud ja 05.03.2008.a prokuratuur tühistas menetluse lõpetamise. 17.03.2008.a taotles S.D käskmenetluse rakendamist ja 28.03.2008.a koostas prokurör süüdistusakti käskmenetluses. Kuriteoga tekitati moraalne kahju JKja tema seaduslikule esindajale JK. Tsiviilhagi ei esitatud. S.D süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et tema, 10.10.2007.a kella 15.00 paiku Harjumaal XXX maja koridoris põhjustas valu ja kehavigastusi alaealisele JK, nimelt lõi JK käega näkku ja tekitas näonaha pindmise vigastuse ja põhjustas valu. 2 Seega on S.D pannud toime teise inimese löömise, millega on põhjustanud kehavigastuse ja valu, mis on KarS § 121 kirjeldatud kuritegu. Prokurör taotleb antud kriminaalasjas käskmenetluse kohaldamist. Prokurör teeb ettepaneku karistada süüdistatav S.D KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on miinimumpäevamäär 50 krooni ja rahalise karistuse suurus 2000 krooni. Karistuse taotlemisel võtab prokurör arvesse seda, et süüdistatava näol oli tegemist isaga, kes käitus liiga emotsionaalselt, kuna soovis kaitsta oma tütart, keda oli terve klassi ees häbistatud. S.D on küll varemalt karistatud, kuid alates 2001.a pole ta süütegusid toime pannud, mistõttu tema käitumist ei saa hinnata kuritegelikuna. Prokurör on seisukohal, et rahaline karistus on käesoleval juhul piisav ning arvestades kuriteo asjaolusid, piisab ka miinimumi lähedasest karistusest, tagamaks süüdistatava seaduskuulekat käitumist. Süüdistatav on tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole juba kriminaalmenetluse lõpetamisega määratud kohustuse 2000 krooni. Kohtu seisukoht: Tõendamiseseme asjaolud on selged esitatud tõenditega: • Kannatanu JK ülekuulamise protokoll kohaselt 10.10.2007.a. kella 15.20 ajal helistas talle ta poeg ja ütles, et teda peksis nende majas elav tema klassikaaslase JŠ isa. Poeg selgitas, et päev enne seda keegi kirjutas nende klassis tahvlile JŠ kohta midagi solvavat ja tüdruku isa tuli ja peksis ta läbi, nõudes poisilt teavet, kes seda tegi. Tema palus haiglasse minna ja fikseerida peksmisejäljed /tl 4-6/ • • • Kannatanu JK ülekuulamise protokollist nähtub, et 10.10.2007.a. kella 15.00, kui ta koolist koju tuli seisis trepikoja juures tema klassikaaslase JŠ isa. Ta võttis tema koolikoti õlapaelast kinni ja tõmbas ta jõuga trepikotta. Esimese korruse trepiplatsil hakkas J. Š isa pärima, kes tema klassikaaslastest kirjutas klassitahvlile „Š on lita". Kuna ta ei öelnud, kes seda tegi, lõi S.D teda mitu korda käega vastu alaselga ja rusikaga näkku /tl 7-9/. Perearst TNväljastatud patsiendikaardist 10.10.2007.a JK kohta, nähtub anamneesist, et 10.10.2007.a kell 15.00 oli pekstud last täiskasvanu poolt rusikaga näkku, mille tagajärjel pea põrkas vastu soojusradiaatorit, löödi vastu selga ja põlvega kõhtu. JK diagnoositi 10.10.2007.a. selja alaosa ja vaagna põrutus ja pea muude osade pindmine vigastus. Laps oli väga erutatud /tl 11/. Kahtlustatavana S.D ülekuulamisel eitab S.D JK löömist. Tema tütar K rääkis talle, et klassis kirjutati tahvlile solvang tema kohta. Konkreetselt sellele poisile osutas K üks klassikaaslastest Ta kinnitab küll, et selgitas tütre klassikaaslasele (J. K ), et ei ole vaja midagi sellist tema tütre kohta kirjutada ja las ta kirjutab selliseid solvanguid oma sugulastes kohta /tl 15-18/. Seega on tuvastatud faktiline asjaolu, et 10.10.2007.a päeval tekitati JK kehavigastused. See on fikseeritud perearsti raviloos olevates kirjendites, 10.10.2007.a, on diagnoositud selja alaosa ja vaagna põrutus ja pea muude osade pindmine vigastus. Kannatanu on üheselt kinnitanud nii perearstile kui ka ülekuulamisel kinnitanud, et samal päeval lõi teda S.D elukoha trepikojas põhjusel, et ta ei avaldanud, kes kirjutas tahvlile S.D tütart häbistava väljendi. Kahtlustatav ise eitab 3 löömist, kuid ei eita, et ta nimetatud ajal J. K kohtus viimase elukoha juures. Kuid olemasolevate tõenditega on tuvastatud, et just peale seda kui J. K oli koolist tulnud, tekitati talle kehavigastused. Kuigi S.D oli erutatud tema tütre äärmiselt häbistavast kohtlemisest, ei ole see tema süüd välistav asjaolu. Tegemist oli täiskasvanud meesterahvaga, kes ründas 13-aastat poissi, lüües teda korduvalt. Sellega oli täidetud KarS § 121 objektiivne koosseis. Ühtlasi korduv löömine tõendab ka otsest tahtlust tegevuseks, seega oli täidetud kuriteo subjektiivne koosseis tahtlikult. Igasugune vägivalla kasutamine teise isiku suhtes, seda eriti alaealise suhtes on õigusvastane tegu. Kohus leiab, et S.D tegevusele on antud õige karistus õiguslik hinnang. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. J. Srainer on käesoleval ajal kohtulikult karistamata isik. Kuritegu põhjustanud faktilised asjaolud aga olid tingitud teiste isikute poolt tema alaealise tütre häbistavast avalikust solvamisest, mida ta isana soovis kaitsta. Tsiviilhagi ei ole esitatud, tekitatud on füüsiline ja moraalne kahju. Kohus leiab, et rahaline karistus ja menetluskulude väljamõistmine Eesti riigi kasuks on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p-des 4, 9 sätestatud menetluskulud (määratud kaitsjatasu ja sundraha) Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2008.a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 6525.00 krooni. Kuid seisuga 26.03.2008.a oli Rahandusministeeriumi kontole 1022003480017 laekunud 2000 krooni /tl. 42/. Seetõttu vähendab kohus väljamõistetavat sundraha 2000.- krooni võrra, mõistes välja sundraha 4525.krooni. Katrin Puhkason Kohtunik 4